2-08-13340/32 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Egon Konsand

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-13340

Tsiviilasi

OÜ Ferroline Grupp hagi OÜ Sofort Invest vastu kahju

43 194 krooni hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

43 194 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31.03.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Ferooline Grupp apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) - OÜ Ferroline Grupp (registrikood

10713480), esindaja advokaat Kai Amos

Vastustaja (kostja) - OÜ Sofort Invest (registrikood

10942714), esindaja Rein Pärtel

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Maakohtu 31. märtsi 2009. a otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

OÜ Ferroline Grupp kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

OÜ Ferroline Grupp esitas Tartu maakohtule hagi OÜ Sofort Invest vastu kahju 43 194 krooni

hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt esitas OÜ Ferroline Grupp OÜ-le Sofort Invest transporditellimuse nr

2670/1-2007, millega tellis kostjalt kaupade veo Eestist Saksamaale Hamburgi. Sealt liikus

kaup edasi pakkelehe nr DXB203494 kohaselt Araabia Ühendemiraatidesse Dubaisse.

Pealelaadimisaeg oli 01.03.2007 kuni 02.03.2007, mahalaadimine pidi toimuma Saksamaal

05.03.2007. Kostja võttis hageja tellimuse täitmiseks ja saatjalt AS NT Logistika kauba koos

saatedokumentidega veoks vastu. Maksu- ja Tolliamet koostas 27.12.2007 kontrollakti nr 12-

3/890, milles tegi saatjale AS-le NT Logistika etteheiteid transiidideklaratsiooni lõpetamata

jätmise kohta. Aktis märgiti, et lähtetolliasutuses Tallinnas Ülemiste tollipunktis koostatud

transiidideklaratsiooni kohaselt pidi kaup olema sihtkohas ning transiidideklaratsioon esitatud

sihttolliasutusele Hamburg-Waltershof DE kontrollimiseks hiljemalt 15.03.2007, kuid kaup ei

jõudnud määratud tähtajaks sihttolliasutusse. Maksu- ja Tolliamet luges aktis nimetatud

õigusaktidele viidates, et kaup ei jõudnud Saksamaale Hamburgi linnas asuva saajani ning et

see kaup on ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja viidud. Seega ei olnud tegemist mitte

transiitkaubaga, vaid kauba impordiga Eestisse. Sellisel juhul tuleb käibemaksuseaduse

(KMS) § 1 lg 1 p 2 ja § 6 p 3 kohaselt tasuda kauba maksustatavalt väärtuselt käibemaksu

18% ning tollimaksu, kokku 43 194 krooni.

AS NT Logistika maksis riigile maksud ära, esitas hagejale nõude ja maksmiseks arve nr

3001/APL. Hageja tasus AS-le NT Logistika selle arve. Hageja esitas kostjale 09.01.2008

kahjunõude, mille kostja tagasi lükkas. Kostja väitis, et vedaja on veo teostanud ja lõpetanud

ning et hageja on vastutav vajalike dokumentide edastamise ja transiidideklaratsiooni

protseduuri lõpetamata jätmise eest. Pooled kokkuleppele ei jõudnud.

Hageja oli seisukohal, et kostja võttis hagejaga sõlmitud kaubaveolepingu alusel kauba veoks

vastu, toimetas selle sihtkohta, kuid jättis täitmata vedaja kohustuste, teha vajalikud

tollivormistused ja anda saajale kaup üle. Kostja pidi esitama kauba sihtkohta saabumisel

kauba koos transiidideklaratsiooniga sihttolliasutusele kontrollimiseks, seejärel selle kauba

üle andma saajale ning võtma saajalt veose sihtkohta vedamise kohta CMR saatelehele märke.

Kostja pidi Eestisse tagasijõudmisel hagejale üle andma täidetud ja lõpetatud CMR saatelehe

ning ka transiidideklaratsiooni nr 07EE1420EE00367517. Kostja ei täitnud oma ülesandeid -

ei esitanud sihttolliasutusele kaupa ja transiidideklaratsiooni kontrollimiseks, ei andnud

hagejale CMR saatelehte ja transiidideklaratsiooni üle. Hageja ja kostja leppisid

transporditellimuses nr 2670/1-2007 kokku, et kohaldavad sellele lepingule Rahvusvahelise

kaupade

autoveolepingu

konventsiooni

(CMR).

Pooled

sõlmisid

rahvusvahelise

kaubaveolepingu, kostja oli vedaja ning lubas hagejale, et võtab Eestist kauba peale ja veab

selle Saksamaale. CMR konventsiooni art 1 järgi kohaldatakse seda konventsiooni igasuguse

kauba autoveolepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba

vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt

üks on konventsiooni osapool. Eesti on konventsiooniga ühinenud.

CMR konventsiooni artikli 17 p 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise

kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise

hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. Vedaja vastutus

hõlmab ka kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid. Art 18 kohaselt lasub

vedajal kahju tekitamises süü puudumise tõendamise kohustus.

CMR konventsiooni kohaselt koostatakse veose kohta saatedokument – CMR saateleht,

milline on art 9 p 1 järgi veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba

vastuvõtmise tõend prima facie. Art 5 p 1 järgi koostatakse CMR saateleht kolmes

originaaleksemplaris, millele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Neist esimene eksemplar

antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas, kolmas aga jääb vedajale. Kostja väidab

kirjavahetuses paljasõnaliselt, et on CMR saatelehe hagejale üle andnud, kuid kostja ei ole

pidanud vajalikuks esitada isegi mitte selle ärakirja. Maksu- ja Tolliameti 27.12.2007

kontrollaktis leiti, et kaupa ei ole kunagi Saksamaal Hamburgi linnas asuvale saajale kohale

toimetatud. Saatja andis kostjale koos kaubaga üle ka transiidideklaratsiooni nr

07EE1420EE00367517 ning andis juhise, et enne saajale kauba väljaandmist tuleb kaup koos

deklaratsiooniga esitada sihttolliasutusele Hamburg-Waltershof DE kontrollimiseks. Saatja

palus, et kostja tooks sihttolliasutuse kontrolli andmetega deklaratsiooni tagasi. Kostja seda ei

teinud. Kostja jättis täitmata tollitoimingu, millega põhjustas hagejale CMR konventsiooni art

17 p 1 alusel 43 194 krooni suuruse kahju, millest tollimaks 10 937 krooni ja käibemaks

32 257 krooni.

Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei olnud poolte vahel kokku lepitud

tolliformaalsuste vormistamine kostja poolt. Kostjal ei olnud kohustust tolli- ja muude

formaalsuste täitmiseks. Hageja ega teised isikud ei andnud vedajale CMR konventsiooni art

6 alapunkti j kohaselt juhiseid tolli- ja muude formaalsuste täitmiseks. Hageja viide CMR

konventsiooni artiklile 17 p 1 on ebakohane, kuna veetav kaup ei läinud kaduma ja

sellekohast nõuet ei ole kostjale esitatud.

Hageja ei saa tugineda Maksu- ja Tolliameti 27.12.2007 kontrollaktile nr 12-3/890, kuna

kostja ei olnud selles haldusmenetluses menetluse osaliseks ega ole kaasatud menetlusse ka

kolmanda isikuna. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 kohaselt on

menetlusosaliseks ka isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib

puudutada. Kuna tolliosakond ei pidanud OÜ-d Sofort Invest kolmandaks isikuks

tollimenetluses, siis ei ole õiguslikult võimalik AS NT Logistika kohta koostatud kontrollakti

alusel maksuvõlga sisse nõuda juriidiliselt isikult, mida ei ole kontrollaktis tuvastatud

tollivõla kohustatud subjektina ehk maksuvõlgnikuna. AS NT Logitika ei ole maksuvõlga

vaidlustanud ja on printsipaalina kontrollaktis esitatud asjaolud õigeks võtnud. Kostjat ei ole

kontrollaktis nimetatud.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus jättis 31. märtsi 2009 otsusega OÜ Ferroline Grupp hagi rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt vastutab tellija kauba saate- ja tollidokumentatsiooni eest nii

kauba lähte- kui ka sihtkohas, kui pole teisiti kokku lepitud. CMR konventsiooni artikkel 6

koheselt peab kauba saatekiri imperatiivselt sisaldama andmeid, sh saatja juhiseid, mis on

vajalikud tolli- ja muude toimingute täitmiseks. Artikkel 7 p 1 alapunkt a) kohaselt vastutab

saatja kõigi kulude ja kahjude eest, mis vedajal tekivad artikli 6 punkti 1 alapunktides b, d, e,

f, g, h ja j ettenähtud andmete ebatäpsuse ja puudulikkuse korral. CMR konventsiooni artikkel

11 p 1 sätestab, et juhul, kui vedajale pandi kohustus selliste tolli- ja muudeks toiminguteks,

mis tuleb teha enne kauba väljaandmist saajale, on saatja kohustatud saatekirjale lisama

vajalikud dokumendid või andma need vedaja käsutusse ja teatama talle kõik vajalikud

andmed. Konventsiooni art 11 p 2 kohaselt vedaja ei ole kohustatud kontrollima nende

dokumentide ja andmete õigsust ja täielikkust. Konventsiooni järgi vastutab saatja vedaja ees

kahjude eest, mis on põhjustatud nende dokumentide ja andmete puudumisest,

ebatäiuslikkusest või ebatäpsustest, välja arvatud vedaja poolse ebaõige toimingu või

hooletuse korral. Sama tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 781 lg 1 p 5.

Hageja ei tõendanud, et pooled leppisid veolepingu sõlmimisel kokku CMR konventsiooni

kohaselt tolli- ja muude toimingute täitmises või et poolte vahel oli välja kujunenud vastav

tava või praktika. Kohtule esitatud transporditellimus ei sisalda tellija juhist vedajale

tollitoimingu tegemiseks. Hageja poolt esitatud transiitsaatedokument 07EE1420EE00367493

ei tõenda kauba deklareerimise praktika kujunemist hageja ja kostja või kolmandate isikute

vahel, kuna dokument on sama veose kohta, mille üle vaidlus käib. Dokument on koostatud

kauba pealelaadimisel lähtetolliasutuses eesti keeles ja tõenäoliselt ei saa taolist dokumenti

esitada kauba deklareerimiseks Saksamaal. Transporditellimused 3891/1-2006 ja 5533/1-2006

koos arvetega ei tõenda samuti poolte vahel hageja poolt väidetud praktika väljakujunemist.

Tellimustel on mahalaadimisaadressiks märgitud Abemi Tolliterminaal Eestis. Tollilattu saab

aga maha laadida ka tolli kontrolli all olevaid kaupu. Sellisel juhul lõpetab tolliladu transiidi

ja väljastab ladustamisteate, mistõttu vedaja roll tollidokumentide vormistamisel sisuliselt

puudub. Nähtuvalt kostja poolt esitatud andmetest teostas OÜ Sofort Invest OÜ-le Ferroline

Grupp 2004. aastal 139 vedu, 2005. aastal 550 vedu, 2006. aastal 577 vedu ja kuni aprill

2007. aastal 138 vedu.

Rahvusvahelise autoveolepingu osas ei ole kehtestatud kohustuslikku kirjalikku vormi, kuid

ka taolise vedude mahu juures ei ole hageja suutnud tõendada oma väiteid juhise andmise

kohta tollitoimingu tegemiseks muude tõenditega. Transporditellimus on sõlmitud kirjalikus

vormis ja võiks eeldada, et samas vormis tulevad sõlmida ka kõik pooltevahelised muud

kokkulepped veolepingu tingimuste kohta. Konventsiooni art-s 6 on peetud juhiseid

tolliformaalsuste täitmiseks sedavõrd oluliseks, et võimalike vaidluste ärahoidmiseks tuleksid

need vältimatult anda kirjalikus vormis, kuna tegu on kirjaliku lepingu või veodokumendi

olulise tingimusega. Eeltoodu põhjal on kostja täitnud veolepingust tuleneva kohustuse,

vedanud kauba sihtkohta ja andnud selle üle saajale, ning ta ei vastuta tollitoimingu tegemata

jätmise eest, kuna puudus vastav kirjalik ja üheselt arusaadav juhis saatja või teiste isikute

poolt. Kaudselt kinnitab kostja poolt veolepingu järgi oma kohustuste täitmist ka asjaolu, et

hageja on vedamise eest kostjale nõutud veotasu tasunud.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg. Hagis nimetatud kohustus tasuda imporditollimaksu ja käibemaksu tekkis faktist, et

asjakohast dokumenti ega kaubasaadetist ei esitatud sihtriigi pädevasse tolliasutusse või ei

suudetud tõendada selle esitamist ja transiidiveo lõppemist. Seega, puudub põhjuslik seos

kostja poolt kauba vedamise ning hageja imporditollimaksu ja käibemaksu tasumise

kohustuse tekkimise vahel.

Kohtule ei ole teada hageja poolt Maksu- ja Tolliameti 27.12.2007 kontrollakti alusel

maksuvõla tasumise asjaolud. Nähtuvalt kontrollaktist on see koostatud AS-lt NT Logistika

(printsipaal) maksuvõla sissenõudmise kohta. Kostja selles haldusmenetluses menetluse

osaliseks ei olnud ega ole saanud esitada omapoolseid vastuväiteid. Kohtule esitatud

printsipaali tolliteenuste divisjoni juhi A. Parti 03.01.2008 kirjast nr 564 nähtub, et

AS NT Logistika vormistas kooskõlas OÜ-ga Ferroline Grupp omavahelise autotranspordi

saatelehe. Kirjas ei ole käsitatud tolliseadustikus sätestatud toimingute kohustatud subjektina

OÜ-d Sofort Invest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

OÜ Ferroline Grupp esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

31. märtsi 2009 otsuse ning teha uue otsuse hagi rahuldamise kohta või saata tsiviilasi

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks juhul, kui ringkonnakohus ei saa asja ise

lahendada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta kohtuotsus TsMS § 436 lg 1, lg 3 ja lg 4 nõuetele.

Kohtu seisukoht, mille kohaselt CMR art-s 6 on peetud juhiseid tolliformaalsuste täitmiseks

sedavõrd olulisteks, et need tuleksid anda kirjalikus vormis, kuna tegu on kirjaliku lepingu või

veodokumendi olulise tingimusega, ei tulene CMR konventsioonist ega ka võlaõigusseaduses

reguleeritud

kaubaveolepingu

sätetest.

Kaubaveolepingu

osas

ei

ole

kehtestatud

vorminõudeid. Kuigi kaubaveol tuleks välja anda saatedokument (veokiri või CMR saateleht),

ei tähenda ka selle puudumine, et veolepingut ei ole sõlmitud. Riigikohus on märkinud

30.01.2009 otsuse nr 3-2-1-143-08 punktides 12 ja 13, et CMR art 4 järgi tuleb veoleping

kinnitada saatedokumendi koostamisega, kuid selle puudumine ei tähenda veel veolepingu

puudumist ning et lepingulist suhet ei tule tõendada vaid saatedokumendiga, kui sellest

nähtub mõlema poole tahteavaldus.

Kohus jättis tähelepanuta, et kostja ei ole hagejale konkreetse saadetise osas väljaantud CMR

saatelehte üle andnud. Hageja teatas kostjale CMR saatelehe puudumisest juba 09.01.2008

esitatud kahjunõudes, samuti 12.02.2008 kirjas. Kohtuotsusest nähtub, et kohus luges CMR

saatelehe olemasolu oluliseks, kuid ei teinud pooltele TsMS § 230 lg 2 alusel ettepanekut

esitada täiendavaid tõendeid. Arvestades, et toimikus puudub vaidlusaluse kauba vedamiseks

väljaantud CMR saateleht, on hagejale arusaamatu, millele tuginedes analüüsis kohus

puuduvat saatelehte ja jõudis otsuses järeldusele, et selles kohtule üleandmata CMR

saatelehes puuduvad CMR konventsiooni artikkel 6 alapunkti j kohaselt veosega seotud

tolliprotseduurideks ja dokumentide vormistamiseks vajalikud juhiseid. Kohtu järeldused ei

vasta TsMS § 436 nõuetele.

Kohus leidis ebaõigesti, et transiidideklaratsiooni vorm T1 nr 07EE1420EE00367493 ei

tõenda kauba deklareerimise praktika kujunemist hageja ja kostja või kolmandate isikute

vahel, kuna dokument on sama veose kohta, mille üle vaidlus käib.

Transporditellimuse nr 2670/1-2007 alusel võttis kostja AS-ilt NT Logistika veoks vastu mitu

kaubasaadetist,

millised

kõik

laaditi

01.03.2007

korraga

kostja

veovahendile

nr 666TFF/666DU. Neist kahe saadetise osas esitas hageja kohtule transiidideklaratsioonid

nr 07EE1420EE00367517 ja nr 07EE1420EE00367493. AS NT Logistika andis kostja

autojuhile mõlema saadetise osas üle nii transiidideklaratsiooni kui ka juhise teostada

sihtkoha tolliasutuses tolliformaalsused. Kostja võttis mõlemad saadetised veoks vastu. Veoks

vastuvõtmise asjaolusid on kirjeldatud ka AS NT Logistika e-kirjades tlk 23-25.

Kostja teatas kohtuistungil, et vedu teostanud autojuht oli 01.03.2007 esimest päeva tööl, see

asjaolu võib viidata autojuhil vajaliku teadmise või kogemuse puudumisele, milline võis

põhjustada transiidideklaratsiooni nr 07EE1420EE00367517 esitamata jätmise.

Kohus ei küsinud kostjalt selgitusi nimetatud transiidideklaratsiooni osas. Kohus avaldas selle

osas hoopis üllatava seisukoha, et dokument on koostatud kauba pealelaadimisel

lähtetolliasutuses eesti keeles ja tõenäoliselt ei saa taolist dokumenti esitada kauba

deklareerimiseks Saksamaal.

Apellant leiab, et Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, eesti keel on üks Euroopa Liidu

ametlikest keeltest. Tolliseadustik (TS) § 1 kohaselt kuulub kohaldamisele EÜ Nõukogu

määrusega 2913/92/EMÜ kehtestatud ühenduse tolliseadustik, milline ei sisalda eesti keeles

tollidokumentide koostamise keeldu. TS § 8 lg 1 kohaselt teostatakse tolliformaalsused eesti

keeles.

Kohus leidis, et transporditellimused 3891/1-2006 ja 5533/1-2006 koos arvetega ei tõenda

poolte

vahel

hageja

poolt

väidetud

praktika

väljakujunemist.

Tellimustel

on

mahalaadimisaadressiks märgitud Abemi Tolliterminaal Eestis. Kohtu seisukohast tulenevalt

saab tollilattu maha laadida ka tolli kontrolli all olevaid kaupu. Sellisel juhul lõpetab tolliladu

transiidi ja väljastab ladustamisteate, mistõttu vedaja roll tollidokumentide vormistamisel

sisuliselt puudub. Samas kohus ei põhista, millisele õigusakti normile või muule asjaolule

tuginedes kohus sellisele järeldusele jõudis. Kohtu seisukoht on vastuolus TsMS § 436

nõuetega.

Kohus väidab, et A. Parti 03.01.2008 kirjas nr 564 ei ole käsitatud tolliseadustikus sätestatud

toimingute kohustatud subjektina OÜ-d Sofort Invest, vaid OÜ-d Ferroline Grupp.

Hageja arvates on kohus ekslikult hinnanud asjaga seotud isikute omavahelisi suhteid. Kohus

jättis tähelepanuta hageja selgitused, et hageja ja AS NT Logistika vahel toimus pikaajaline

koostöö suuliste või e-posti teel saadetud tellimuste alusel, need isikud ei ole eraldi sõlminud

kirjalikku raamlepingut. Kirjaliku lepingu sõlmimise nõuet seadus ei sätesta, veo- ja

ekspedeerimislepingute

osas

kehtib

vormivabaduse

põhimõte.

Vaatamata

kirjaliku

raamlepingu puudumisele on koostöö laabunud. Lisaks kohtu viidatud kirjale, esitas hageja

veel

ka

08.02.2008,

11.02.2008

hageja

ja

AS

NT

Logistika

vahel

peetud

elektronkirjavahetuse,

millest

ilmnevad

nende

isikute

poolt

tehtud

toimingud.

AS NT Logistika tellis hagejalt kaupade vedu, seega on poolte suhted kaubaveolepingu alusel

tuvastatavad. Vedajale anti suuliselt juhis tollivormistuse tegemiseks ning anti üle ka

vajalikud dokumendid.

Hagejal lasus kohustus oma veose tellija ehk AS NT Logistika ees. Hageja esitas veotellimuse

edasi kostjale kui tegelikule vedajale. Juhul, kui veolepingu täitmise käigus jäeti mõni

kohustus täitmata ja selle tõttu tekkis kahju, siis lasus hagejal kohustus hüvitada see kahju

oma lepingupoole – AS NT Logistika ees. Pärast kahju hüvitamist tekkis hagejal õigus esitada

kahju hüvitamise nõue kostja kui tegeliku vedaja vastu. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et

kostjal lasus lepingust tulenev kohustus teha sihtkoha tolliasutuses tollivormistus ja tuua

märkega transiidideklaratsioon tagasi.

Kostja täitis 01.03.2007 antud kohustuse osaliselt, jättes täitmata nõuetekohaselt ühe

deklaratsiooni. Kostja ei selgitanud, milline asjaolu takistas transiidideklaratsiooni

nr 07EE1420EE00367517 osas kokkulepitud tollivormistust tegemast.

Kohus jättis vastuolus TsMS § 392 lg 1 nõuetele välja selgitamata mitmed olulised asjaolud.

Kohus märgib otsuses, et kohtule ei ole teada hageja poolt Maksu- ja Tolliameti 27.12.2007

kontrollakti alusel maksuvõla tasumise asjaolud. Kohus pidas selle asjaolu teadmist oluliseks,

kuid ei teinud TsMS § 230 lg 2 alusel menetlusosalistele ettepanekut esitada viidatud asjaolu

selgitamiseks täiendavaid tõendeid.

Sofort Invest OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt ei vasta seadusele apellandi väide, et kaubaveoleping ei pea sisaldama

juhiseid vedajale.

Apellandi viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-143-08 ei ole asjakohane, kuna käesolevas asjas

ei ole vaidlust selle üle, kas poolte vahel oli sõlmitud kaubaveoleping või mitte. Viidatud

otsuse p-s 10 on Riigikohus leidnud, et pooled vaidlevad selle üle, kas nad on sõlminud

veolepingu, millest tuleneks kostja kohustus tasuda hagejale veotasu. Viidatud otsuse p-s 12

on Riigikohus märkinud, et CMR art 4 järgi tuleb veoleping kinnitada saatedokumendi

koostamisega, kuid selle puudumine ei tähenda veel iseenesest veolepingu puudumist. Sama

konventsiooni art 9 lg 1 sätestab, et saatedokument on veolepingu sõlmimise,

lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. Samamoodi

reguleerib saatedokumendi (veokirja) tõenduslikku tähendust ka VÕS § 776 lg 1. Selle

kohaselt tõendab saatja ja vedaja allkirjastatud veokiri kuni vastupidise tõendamiseni

veolepingu sõlmimist ja tingimusi ning veose vastuvõtmist vedaja poolt.

Kolleegium on 14.06.2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-56-06 otsuse p-s 12 selgitanud, et CMR art 9

lg-st 1 tulenevalt tõendab isiku kauba saatjaks olemist kuni vastupidise tõendamiseni eelkõige

saatedokument ning eeltoodu ei välista kauba saatja kindlakstegemist ka muude tõendite

alusel. Kolleegium jääb viidatud seisukoha juurde.

Eeltoodust nähtuvalt on apellandi tõstatatud diskussioon transporditellimuse nr 2670/1-2007

arvesse võtmisest ebakohane, kuna viidatud dokument kajastab pooltevahelisi lepingulisi

asjaolusid. Asjas ei ole vaidlust, et hageja transporditellimus on pakkumus ja kostja võttis

selle täitmiseks pakkumuses esitatud tingimustel. Transporditellimuse tingimused sisustasid

veolepingut, määrates muuhulgas veo toimumise vastavalt CMR- konventsiooni tingimustele.

Konventsiooni artikkel 6 koheselt kauba saatekiri peab imperatiivselt sisaldama sätteid, sh

saatja juhised, mis on vajalikud tolli- ja muude toimingute täitmiseks. Konventsiooni artikkel

6 alapunkt j) kohustab andma vedajale juhiseid tolli- ja muude formaalsuste täitmiseks, kuid

apellant seda konventsioonis sätestatud korras ei teinud. Seega ei tulenenud vastustajale

kohustust tolli-ja muude formaalsuste täitmiseks.

Konventsiooni art 11 p 2 kohaselt ei ole vedaja kohustatud kontrollima nende dokumentide ja

andmete õigsust ja täielikkust. Antud juhul vedaja ei vastuta, kuna puudus vastav kirjalik ja

üheselt arusaadav juhis saatja poolt. Apellant ei andnud vastustajale selgesõnalisi juhiseid

tolliformaalsuste vormistamiseks.

Arusaamatu on apellandi arutelu selle üle, et kostja ei ole hagejale üle andnud CMR

saatelehte. Viidatud saateleht ei oma olulist tõenduslikku tähendust, kuna olulised on

saatelehele eelnevalt vormistatud dokumendid, mis sisustavad veolepingut ja reguleerivad

lepingulisi tingimusi, sh juhiseid tolliformaalsuste tegemiseks. Saateleht selliseid juhiseid ei

sisalda. Saatelehelt võib nähtuda asjaolu, kas tolliformaalsused vormistati või mitte, kuid

selle üle ei ole vaidlust, et vedaja ei vormistanud tollidokumente. Samuti oli Ferroline Grupp

OÜ-l õigus ja võimalus kaup ise Saksamaal tollida, millega vedaja lähtuvalt väljakujunenud

praktikat arvestaski. Pealegi ei olnud vedajat informeeritud, et tema poolt Euroopa Liidu

siseselt veetavat kaupa peab tollima seetõttu, et kauba saatja või saaja kavatsevad seda edasi

väljapoole Euroopa Liidu piire transportida. Seetõttu on ülioluline väga konkreetsete juhiste

andmine vedajale toiminguteks, mis ei kuulu veolepingu kohaselt vedaja põhikohustuste

hulka ja milleks vedajal või ka konkreetselt autojuhil vajalik kogemus puudub.

Väär on apellandi väide nagu keelduks vastustaja CMR saatelehte apellandile üle andmast.

CMR saateleht anti autojuhi poolt apellandi asukohas koos muude dokumentidega üle.

Vastustajal puudub mõistlik vajadus CMR saatelehe enda käes hoidmiseks või varjamiseks.

Kuna transporditellimusel nr 2670/1-2007 puuduvad konventsioonikohased tellija juhised

tollitoimingute tegemiseks ja on kokku lepitud, et kauba saate- ja tollidokumentide eest

vastutab tellija, puudub sisuline vajadus saatelehe järele, sest see ei sisalda teistsugust

informatsiooni.

Apellandi väited transiitdeklaratsiooni nr 07EE1420EE1420EE00367493 tõendusliku tähtsuse

kohta on ebaõiged. Transiitsaatedokument ei näita kauba deklareerimise praktika kujunemist

hageja ja kostja või kolmandate isikute vahel, kuna dokument on sama veose kohta, mille üle

vaidlus käib. Kuna kostja oli hagejale osutanud sadu veoteenuseid, kuid ei ole kunagi

vormistanud tollideklaratsioone, siis ei ole pooltevahelisele praktikale õige viidata.

Ilmselt on tegemist hageja poolt tagantjärgi koostatud dokumendiga, millel ei ole ühtegi

autentset märget (allkirja, stambi, pitsati jms jäljendit). Dokument on koostatud kauba

pealelaadimiseks lähtetolliasutuses eesti keeles ja seda dokumenti ei saagi esitada kauba

deklareerimiseks Saksamaal. Dokumendist nähtub, et seda ei ole kunagi üldse kasutatudki.

Selline dokument ei ole nõuetekohane ja tõendina usaldusväärne.

AS NT Logistika ja OÜ Sofort Invest vahel puuduvad lepingulised ja lepinguvälised suhted.

Lähtuvalt transiitdokumentatsioonist, kus saatjaks on märgitud NT Logistika, on kohatu väita

CMR-konventsiooni alusel OÜ-l Sofort Invest vastutuse tekkimist NT Logistika ees. Vedaja

poolt ei ole seonduvalt selle reisiga tehtud ühtegi tollivormistust, dokumentidel ei ole ühtegi

märget, mis viitaks asjaolule, et vedaja või kolmas isik oleks sellele märkeid teinud. Juhul, kui

mingi veos või selle osa tolliti, ei saa välistada, et ühe kauba saaja vormistas

tollideklaratsiooni ühe veose osas ja teise kaubakoguse saaja jättis oma kohustused täitmata.

Eelnimetatud transiitdeklaratsiooni alumisest reast nähtuvalt ei ole tehtud märget

sihttolliasutuse kontrolli kohta jms, mistõttu on kohatu apellandi väide, et tollivormistus on

tehtud. Transiit-saatelehti ei ole väljapoole Eestit esitatud.

Transporditellimused 3891/1-2006 koos arve ja saatelehega ning transporditellimus 5533/1-

2006 koos arve ja CMR saatelehega ei tõenda poolte vahel apellandi poolt viidatud praktika

väljakujunemist.

Kohtule enne 19.02.2009 istungit esitatud dokumendid on hageja esitanud samasuguste

vedude näiteks. Need on erinevad juhtumid, kuna nende puhul on tegemist importsaadetistega

(mitte eksportsaadetisega) ja mahalaadimise kohaks on Abemi Tolliladu Eestis. Tollilattu

saab ilma probleemideta maha laadida ka tolli kontrolli all olevaid kaupasid. Sellisel juhul

lõpetab tolliladu transiidi ja väljastab ladustamisteate, mistõttu vedaja roll tollidokumentide

vormistamisel sisuliselt puudub. Abemis töötavad eestlased ja saavad vajadusel juhile täpseid

juhiseid anda, mida too peab tegema ja kuhu minema, mistõttu pole täiendav instrueerimine ja

lepinguliste kohustuste määratlemine veo tellija poolt oluline. Antud juhul pidanuks veo

tellija andma konkreetsed juhised kauba tollimise osas eksportkaubaveo spetsiifikast

tulenevalt.

Samuti jääb arusaamatuks transporditellimuse nr 3891/1-2006 ja saksakeelse dokumendi

omavaheline seos, kuna mõlemal dokumendil ei kattu andmed: erinevad on juriidiliste isikute

andmed, aadressid, kaubad, kogused jms. Transporditellimusest võiks aru saada, et kauba

saatja ja pealelaadimisaadress on transporditellimuse järgi Karlsruhes, kuid saksakeelses

dokumendis Münchenis. Vaadeldaval juhtumil on ilmselt saajaks tolliteenuseid osutav isik,

mistõttu langevad kokku tolliteenuseid osutav isik ja kauba saaja, mis on vaidlusalusel juhul

erinevad isikud. Tellimusel puuduvad tellija ja vedaja rekvisiidid, mistõttu ei ole dokument

usaldusväärne. Veotellimus nr 3891/1-2006 on koostatud 13.04.06, kuid sellel ajal dokumendi

koostajat Laura Kuusikut OÜ-s Ferroline veel ei töötanud. Viidatud isik alustas seal töötamist

2007-2008. a ja L. Kuusiku poolt allkirjastatult ei ole sellel aastal saadetud ühtegi dokumenti.

Veotellimuse koostamise kuupäevaks on märgitud 13.04.2006, aga laadimine pidi olema juba

12.04.2006, seega enne tellimuse koostamist.

Samasugused puudused on transporditellimusel nr 5533/1-2006, millel puuduvad tellija ja

vedaja allkirjad jms, mille tõttu ei ole tegu autentse dokumendiga.

Dokumentide võrdlemisel jääb mulje, et transporditellimuste dokumendid on hageja poolt

tagantjärgi vormistatud teiste saatedokumentide põhjal, kuna neil puuduvad vajalikud

originaalmärked. Vedaja valduses ei ole selliseid dokumente (sh ka transporditellimused).

Kaubaveodokumendist ei nähtu kauba mahalaadimisaadressina Abemi Tolliterminaal jms.

Tellimus nr 5533/1-2006 on koostatud 25.05.2006 kuupäevaga Kristo Haljasoksa poolt, kes

tegeles hoopis teise veosuunaga (Läti ja Leedu veod). Selle tellimuse koostamise kuupäev on

25.05.2006, aga laadimine pidi olema juba 23.05.2006, s.o kaks päeva tellimusest varem.

Importvedude puhul organiseeris kauba tollimise hageja ja kostjal (autojuhil) puudus vajadus

tollidokumente vormistada (sh Abemi Tolliterminaalis). Selleks, et tõendada poolte

majandussuhetes praktika väljakujunemist viidatud dokumentide põhjal, pidanuks apellant

tõendama, et sellised transporditellimused vastustajale üldse edastati ja vastustaja lähtus

toimingu (kauba tollimine) tegemisel mitte dokumendist, vaid hoopis suulisest kokkuleppest

poolte esindajate vahel. Vastustaja ei ole viidatud transporditellimusi saanud. Seega ei ole

asjakohane viidata poolte praktikale, mille kohaselt kirjalikku lepingut sai muuta suuliste

kokkulepetega.

Ebaõige on apellandi väide, et AS NT Logistika ja OÜ Ferroline Grupp omavahelisest

kirjavahetusest tulenevad OÜ Sofort Invest kohustused.

AS NT Logistika ja OÜ Ferroline Grupp töötajate vahel edastatud elektronkiri ei ole mitte

kostjale, vaid tegu on hoopis NT Logistika kirjaga Ferrolineile. Kostjale ei ole e-kirja sisu

teatavaks

tehtud

ja

kirjalikku

lepingut

sellega

muudetud.

Hageja

on

esitanud

NT Tollimaakleri kirja OÜ-le Ferroline, kus on transiitide alustamise ja lõpetamise vajadus.

Samal tellimusel Ferrolinelt Sofort Investile on kirjas, et kauba saate- ja tollidokumentatsiooni

eest nii kauba lähte- kui sihtkohas vastutab tellija, kui pole teisiti kokku lepitud. Tellimuses ei

ole ühtegi rida, mis viitaks, et oleks kuidagi teisiti kokku lepitud.

Lisa 1 puhul on tegemist eksportsaadetisega. Mahalaadimine toimub kusagil Hamburgis

suvalises firmas ja pole teada kas tegemist on tollilaoga või mitte. Sõna „Freeport“

mahalaadimise aadressis küll viitab, et tegemist on Hamburgi vabatsooniga. Kauba

vastuvõtjaks on sakslased ja juhil ei ole eeldatavasti võimalik nende poolt antavaid juhiseid

täita kuna saksakeelsetest tolliterminitest on tavalisel eestlasel suhteliselt võimatu aru saada.

Kui saatja või tellija seda soovinuks, pidanuks vedaja tegema vastavad ettevalmistused keelest

jms terminitest arusaamiseks.

Hageja ei esitanud deklaratsiooni, millest nähtuks sellise veose toimumine ja deklaratsiooni

vormistamine. Seetõttu on apellandi poolt tegemist paljasõnalise väitega tollidokumentide

vormistamisest. Vaidlusalune tellimus on vormistatud 01.03.2007 ja laadimine pidi toimuma

juba sama päeva hommikul kell 8.00, kuid kummaliselt on e-kiri juhistega saadetud alles

samal päeval kell 08.23. Ka viidatud asjaolu näitab hageja dokumendi ebakorrektsust ja

täitmise korraldamiseks vajalike abinõude kasutamise võimatust mõistliku aja jooksul.

Apellandi poolt kohtule esitatud kirjavahetus ei oma asjas mingit tähtsust, kuna kirjavahetuses

esitatud informatsioon ei ole kooskõlas juhiste vormistamise nõuetega, mis tuleneb

CMR-konventsiooni ülalviidatud nõuetest ja faktiliste asjaoludega. Ka võlaõigusseaduse

normidest (VÕS § 11 lg 2) tuleneb, et kui vastavalt seadusele tuleb leping sõlmida teatud

vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kõik kokkulepped tagatiste, kõrvalkohustuste ja teiste

tingimuste kohta. Konventsiooni art-s 6 on peetud juhiseid tolliformaalsuste täitmisest nii

oluliseks, et võimalike vaidluste ärahoidmiseks tuleb need vältimatult anda kirjalikus vormis,

kuna tegu on kirjaliku lepingu või veodokumendi oluliste tingimustega. Autojuhile ei ole

selgitatud tolliprotseduuride läbiviimise vajadust.

Kohtuotsuses ei ole vastuolu TsMS § 392 lg 1 nõuetega. Hageja on ise väitnud, et VÕS § 128

lg 3 järgi on tegemist otsese varalise kahjuga, mille hageja maksis NT Logistikale.

Apellant ei saa tugineda Maksu- ja Tolliameti 27.12.2007 kontrollaktile nr 12-3/890, kuna

vastustaja ei olnud haldusmenetluse osaliseks ja ei ole saanud esitada omapoolseid

vastuväiteid. Vastustajat ei ole kontrollaktis üldse nimetatud. Kontrollaktist tuleneb üheselt, et

Sofort Invest OÜ ei tegutsenud printsipaalina ja viimasel ei olnud printsipaali õigusi ega

kohustusi. Tolliteenuste divisjoni juhi A. Part`i 03.01.2008 kirjast nr 564 nähtub üheselt, et

NT Logistika AS vormistas kooskõlas Feroline Grupp OÜ-ga omavahelise autotranspordi

saatelehe, millest vastustajat ei informeeritud. Kirjas ei ole käsitatud tolliseadustikus

sätestatud toimingute kohustatud subjektina OÜ-t Sofort Invest, vaid Ferroline Grupp OÜ-d.

Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on apellant ebaõigesti käsitanud printsipaalina vastustajat.

Vastustajal ei ole AS-ga NT Logistika lepingulisi suhteid ja vastustaja väidetav kohustus

käituda AS NT Logistika asemel printsipaalina ei tulene ühestki õiguslikust alusest.

Apellant ei tõendanud vastustaja kohustuste rikkumist, kahjuna käsitatava nõude olemasolu ja

suurust, põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. VÕS § 127 lg 3

kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi

rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja

arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vastustaja ei saanudki

lepinguliste suhete tekkimisel OÜ-ga Ferroline Grupp arvestada asjaoluga, et kolmandale

isikule määratakse tollimaks kohustuse rikkumise eest, mille täitmist ei olnud vastustajale

pandud.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna maakohtu

vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes täielikult esimese astme kohtu

põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid

kõiki oma otsuses korrata.

2. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus

ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebuses on

apellant esitanud põhiliselt samu väiteid, milliseid ta esitas ka asja läbivaatamisel esimese

astme kohtus, ning maakohus on nende osas võtnud põhjendatud seisukohad. Maakohus on

poolte esitatud asjaolusid otsuses vajalikul määral käsitlenud, hinnanud õigesti kõiki asjas

olevaid tõendeid ning on põhjendatult leidnud, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud

otsus vastab TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud põhjendamisnõuetele ning tõendite

hindamises TsMS § 232 lg-tes 1 ning 2 sätestatule. Maakohus ei ole asja läbivaatamisel ka

rikkunud TsMS §-s 392 sätestatud nõudeid. Apellandi väited ei anna alust hinnata tõendeid

ning tuvastada asjaolusid maakohtu otsuses toodust erinevalt.

Maakohus on õigesti käsitanud CMR konventsiooni artiklite 6 p 1, 7 p 1a ja 11 p 1 ning 2

sätteid,

leides,

et

neist

tulenes

hagejale

kui

tellijale

üldine

kohustus

tagada

tolliprotseduurideks vajalike dokumentide vormistamine ning et kui pooled olid kokku

leppinud tolliprotseduurideks vajalike dokumentide vormistamise ja sihttolliasutusele

esitamise vedaja poolt, tulnuks see kokkulepe poolte vahel vormistada lähtuvalt

nendevahelise veolepingu kirjalikust vormist samuti selles vormis. Ka on maakohus hinnanud

õigesti

tõendeid,

sh

transporditellimust

nr

2670/1-2007,

transiit-saatedokumenti

nr 07EE1420EE00367493, transporditellimusi nr 3891/1-2006 ja nr 5533/1-2006 koos

arvetega ning printsipaali tolliteenuste divisjoni juhi A. Part 03.01.2008 kirja nr 564,

järeldades neist, et transporditellimus nr 2670/1-2007 ei sisalda tellija juhist vedajale

tollitoimingu tegemiseks ning et hageja ei ole ka muude tõenditega tõendanud, et pooled

oleksid veolepingu sõlmimisel kokku leppinud CMR konventsiooni kohaste tolli- ja muude

toimingute täitmises kostja kui vedaja poolt või et poolte vahel oleks väljakujunenud vastav

tava või praktika. Apellandi esitatud väited ja asjaolud ei anna alust ringkonnakohtule hinnata

kõnesolevaid tõendeid teisiti. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu järelduste õigsust ei

väära ka apellandi poolt osundatud printsipaali AS NT Logistika e-kirjad apellandile

(tl-del 23-25), kuna neist ei nähtu, et hageja kui veolepingu pool oleks andnud vaidlusaluse

veo puhul kostjale kui vedajale juhise teostada sihtkoha tolliasutuses tolliformaalsused.

Nimetatud e-kirjadest nähtuv, et AS NT Logistika esindaja oli 01.03.2007 üle andnud vedu

teostavale kostja autojuhile transiitdeklaratsiooni vorm T1, hageja väidetavat vastavat

kokkulepet ei tõenda.

Arvestades tuvastatud asjaolusid on maakohus teinud ka õige lõppjärelduse, et puuduvad

kostja vastutuse eeldused, s.o kostjapoolne lepingurikkumine ning põhjuslik seos kostja poolt

kauba vedamise ning hageja imporditollimaksu ja käibemaksu tasumise kohustuse tekkimise

vahel.

3. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei oma olulist tähtsust need asjaolud, kas kostja

oli käsitletava veolepingu täitmise järgselt üle andnud hagejale CMR-saatelehe ning kas

hageja on või ei ole hüvitanud AS-le NT Logistika viimase poolt Maksu- ja Tolliameti

27.12.2007 kontrollakti alusel tasutud maksuvõla. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja

soovinud CMR-saatelehte käesolevas asjas tõendina, mis võiks kinnitada hageja poolt juhise

andmist kostjale tolliformaalsuste täitmiseks sihtkohas, esitada. Seadus ei välista iseenesest

kahjustatud lepinguosalise poolt kahjuhüvitusnõude esitamist teise lepingupoole vastu juba

enne väljamakse tegemist kolmandale isikule, kui see väljamakse tuleb teha teise

lepingupoole lepingurikkumise tõttu. Käsitletaval juhul ei ole maakohus jätnud hagi

rahuldamata sel põhjusel, et hageja pole tõendanud AS-le NT Logistika 43 194 krooni

tasumist, vaid muudel põhjustel.

4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud ka apellatsiooniastmes

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline

nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson Egon Konsand