2-10-11953/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. T.D. avaldus rahuldada.

2. Tunnistada V.D. (IK xxx) surnuks.

3. Lugeda V.D. surmaajaks xxx a.

4. Avaldada surnuks tunnistamise määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

6. Määrus saata avaldajale ja siseministrile. Isiku surmaakti koostamiseks saata määrus Perekonnaseisuasutusele kümne päeva jooksul pärast määruse jõustumist.

Edasikaebe kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest alates. Isiku surnuks tunnistamise määruse peale võib määruskaebuse esitada avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu. ASJAOLUD

Kohtuasja number 2-10-11953 Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2010. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi T.D. avaldus isiku surnuks tunnistamiseks Kohtuistungi toimumise aeg 31.mai 2010 Menetlustoiming Isiku surnuks tunnistamine

Menetlusosalised

Avaldaja :

Puudutatud isik:

T.D. (IK xxx, elukoht: xxx

Eesti Vabariik (siseministri kaudu)

2 1. Viru Maakohtu menetluses on T.D. avaldus isiku surnuks tunnistamiseks.

Avalduse kohaselt lahkus avaldaja T.D. abikaasa V.D. 2004.a aprillis kodust ning enam tagasi ei tulnud. Avaldaja T.D. ei ole sellest ajast oma abikaasat näinud ega tema kohta teateid saanud. Viru Maakohtu 14.märtsi 2006.a määrusega on V.D. tunnistatud teadmata kadunuks. Arvestades, et V.D. äraolek on kestnud 6 aastat, on alust eeldada, et viimane ei ole enam elus. Avaldaja palub tunnistada V.D. surnuks alates 18. aprillist 2005.

2. Kohus avaldas TsMS § 510 kohaselt 17.märtsil 2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles teadmata kadunud V.D.t hiljemalt 05. maiks 2010 esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Samuti kutsus kohus üles kõiki isikuid hiljemalt 05. maiks 2010 esitama kohtule andmeid V. D. eluoleku kohta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et avaldus isiku surnuks tunnistamiseks on põhjendatud.

4. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1, võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus.

Avalduse kohaselt lahkus avaldaja T.D. abikaasa V.D. oma kodust 2004 aastal ning tänaseni teated tema kohta puuduvad.

Viru Maakohtu 14.märtsi 2006 määrusega oli tuvastatud V.D. teadmata kadumise fakt alates 17.aprillist 2004 (tl 4-5).

Jõhvi Vallavalitsuse vastuse kohaselt puuduvad igasugused andmed V.D. kohta (tl 23).

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 510 lg 4 kohaselt teavitas Viru Maakohus siseministrit menetluse algatamisest V.D. surnuks tunnistamiseks ning palus edastada riigile teadaolevad andmed V.D. kohta ning siseministri seisukoha isiku surnuks tunnistamise võimalikkuse kohta.

Siseministeeriumi vastuse kohaselt tegi ministeerium päringud Politseija Piirivalveametile.

Politsei – ja Piirivalveameti andmete kohaselt pöördus 2005 aasta jaanuaris T.D. politseisse teatega, et abikaasa V.D. sõitis 17.04.2004 Sankt- Peterburi kaudu rongiga Valgevenesse sugulastele külla. Valgevenes elavate sugulaste kinnitusel asus V.D. rongiga läbi Sankt – Peterburi koduteele 3 mail 2004.a. Alaline elamisluba nr EL33J992718 kanti 06.08.1999.a rahvuspassi, mille kehtivus lõppes 29.05.2006, uusi elamisloa taotlusi laekunud ei ole. Piirikontroll infosüsteemis leidub V.D. kohta viimane kanne 17 aprill 2004 piiriületus suunaga välja. (tl 17, 19)

6. Vastavalt TsÜS § 20 lg 1 loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg.

Kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed (TsÜS § 20 lg 2)

Viimased andmed V.D. elusoleku kohta on 03. maist 2004.a. Seega loeb kohus V.D. surmaajaks 31. detsember 2005.a.

3

8. Kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta. (TsÜS § 23).

Vastavalt TsMS § 514 lg 1, kui surnuks tunnistatud isik ei surnud ajal, mis tuvastati surnuks tunnistamise määrusega, võib iga isik, kellel on õiguslik huvi muu surmaaja tuvastamise vastu, nõuda surnuks tunnistamise määruse muutmist, kui asjaolu, millel määruse ebaõigsus põhineb, sai talle temast olenematul põhjusel teatavaks pärast seda, kui ta ei saanud seda enam esitada surnuks tunnistamise menetluses.

9. Surnuks tunnistamise määrus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 511 lg 2).

Surnuks tunnistamise määruse saadab kohus määruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks (TsMS § 511 lg 3).

Isiku surnuks tunnistamise määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud (TsMS § 511 lg 4).

10. Eelpooltoodu ja TsÜS § 19 lg 1, § 20 lg1 ja lg 2, § 23 alusel ning juhindudes TsMS § 510, § 511, § 512, § 513 ning § 661 lg 2 rahuldab kohus avalduse.

Menetluskulud

11. TsMS 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

12. TSMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1 leiab kohus põhjendatud olevat jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Helgi Vinni Kohtunik