2-09-2341/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-09-2341 Tsiviilasi OÜ Morande Shoes hagi OÜ Artton Grupp vastu kahju hüvitamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 60 796 krooni Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 14. detsembri 2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Morande Shoes apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): OÜ Morande Shoe (registrikood: 10577479), esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (kostja): OÜ Artton Grupp (registrikood: 10554633), esindaja Vladimir Ivanov RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 14. detsembri 2009 otsus muutmata.

Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus OÜ Morande Shoes kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

2 ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Morande Shoes esitas maakohtule hagi, milles taotles OÜ-lt Artton Grupp 60 796 krooni väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.01.2004 töövõtulepingu nr 1 remondi-ehitustööde teostamiseks hagejale kuuluvas ruumis aadressil Kerese 4-1 Narva. Lepingu tähtaega pooled kindlaks ei määranud. Töövõtulepinguga kohustus hageja tasuma koos käibemaksuga 117 634.50 krooni. Lepingu p-st 6 tulenevalt pidi hageja kandma seitsme päeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest kostjale üle ettemakse 50 % ulatuses tööde maksumusest, s.t 58 815 krooni. Ehitustööde lõpetamine pidi olema vormistatud teostatud tööde üleandmis-vastuvõtuakti allkirjastamisega.

Hageja maksis kostjale ettemaksu kokkulepitud suuruses ning tasus hiljem viimase nõudel kogu lepingus ettenähtud tasu. Hageja tasus kostjale kokku 122 822 krooni.

2004. märtsis lõpetas kostja ilma põhjusteta remonditööde tegemise. Pooled ei ole allkirjastanud ehitustööde üleandmis-vastuvõtuakti. Hageja arvates ei olnud pooltevahelised lepingulised suhted lõppenud, kui kostja lõpetas tööde tegemise 2004 aastal. Ajavahemikul 2004. märts kuni 2005. a jaanuar nõudis hageja korduvalt kostjalt töövõtulepinguga võetud kohustuste täielikku täitmist. 14.02.2006 esitas hageja kostjale nõude kirjalikult. 19.11.2008 saatis hageja kostjale korduvnõude remonditööde teostamiseks. Kostja seadis oma kohustuse täitmise tingimuseks hagejalt täiendava raha saamise.

Kostja poolt mittekohane kohustuste täitmine annab hagejale õiguse kasutada VÕS §-s 101 sätestatud õiguskaitsevahendid. Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja määras kostja poolt tekitatud kahju suuruse järgmiselt: vastavalt projektile täielikult remontimata jäänud ruumi suurus on 35.2 m2, mis moodustab 49.5 % remontimisele kuuluvate ruumide kogupindalast 71 m2. Hageja tasus kostjale kui täielikult teostatud tööde eest 122 822.00 krooni. Seega ületas teostatud tasu suurus teostatud tööde mahu 49.5 %, mis 122 822.00 kroonist moodustab 60 796.00 krooni.

2. OÜ Artton Grupp vaidles hagile vastu.

Vastuse kohaselt asus kostja seisukohale, et hageja nõue on aegunud. Lähtudes hageja väitest, et kostja lõpetas 2004. märtsis ilma põhjusteta remonditööde tegemise, muutus hageja nõude sissenõutavaks alates 2004. a märtsist. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega oli hagejal viimane võimalus esitada oma nõue 2007. a ning praeguseks on hageja nõue aegunud.

3

Samuti leidis kostja, et hageja ei esitanud kohtule nõuet kinnitavaid tõendeid. Hageja ei ole tõendanud, et täielikult remontimata jäänud ruumi suurus on 35.2 m2. Hageja ei ole tõendanud, et ta saatis kostjale 14.02.2006 ja 19.11.2008 kirjad. Samuti ei ole hageja tõendanud varalise kahju tekkimist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis OÜ Morande Shoes hagi OÜ Artton Grupp vastu rahuldamata aegumise tõttu.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et nende vahel 23.01.2004 sõlmitud leping nr 1 on töövõtuleping remondi-ehitustööde teostamiseks Narvas Kerese 4-1 asuvas ruumis. Kohtule esitatud tõenditest on näha, et hageja tasus kostjale kokku 122 822.21 krooni, mis ületab lepingu hinda 5187.71 krooni võrra. Kohtule ei ole esitatud tööde üleandmis- vastuvõtuakti, mis töövõtja pidi esitama tellijale pärast tööde lõppemist.

Esitatud tõendite kohaselt tegi hageja kostjale viimase ülekande 14.03.2004. Kohus järeldas sellest, et poolte lepingus ettenähtud tööd ei olnud 14.03.2004 kostja poolt tehtud ja kostja rikkus lepingus sätestatud kohustusi.

Kohus leidis, et hageja poolt kostjale saadetud kirjad 2006. a ja 2008. a ei tõenda kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamist mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Samuti asus kohus seisukohale, et hageja, teatades kostjale lepingu rikkumisest alles 2 aasta möödumisel, tegutses ebamõistlikult.

Kuna kohtule on hagi esitatud 20.01.2009, siis on hageja nõue aegunud. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kohustuse sissenõutavaks muutumise aeg on kostja poolt kätte saamata jäänud hageja postisaadetise tagastamise aeg 21.11.2008. Samuti ei ole kohtu arvates aegumine katkenud ega peatunud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Morande Shoes esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 14. detsembri 2009 otsuse tühistamist ja asja uueks arutamiseks maakohtusse saatmist.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) asus kohus seisukohale, et hageja nõue on aegunud, kuid hageja ei taotlenud aegumise kohaldamist ja puuduvad asjaolud, mis on aluseks aegumistähtaja katkemiseks või peatamiseks;

2) leiab hageja, et nõude aegumistähtaeg on peatunud TsÜS § 167 alusel, kuna pooled pidasid läbirääkimisi võla tasumiseks. Aastatel 2006-2008 pöördus hageja nõudega kostja poole, et viimane tasuks võlgnevuse. Kohtule on esitatud kirjad, mis on saadetud kostjale 14.02.2006 ja 21.11.2008, kuid kohus jäätis antud tõendid käsitlemata. Kostja hoidus tahtlikult kõrvale 21.11.2008 saadetud kirja kättesaamisest. Hageja hindas kostja sellist käitumist kui keeldumist läbirääkimiste pidamisest ja alates sellisest kuupäevast muutus nõue sissenõutavaks.

5. OÜ Artton Grupp vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

4 Vastuse kohaselt on apellatsioonkaebus vastuolus kohtuotsusega. Kohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist seoses aegumisega, hageja aga tugineb apellatsioonkaebuses menetlusnormi rikkumisele, mis on vastuolus kohtuotsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu 14. detsembri 2009 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja nõue on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel ja hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata ning kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga ei korda maakohtu põhjendusi selles osas.

7. Hagiavaldusest nähtuvalt on tegemist kahju hüvitamise nõudega täitmise asemel ja nõue tulenes 23.01.2004 pooltevahelisest töövõtulepingust, mille kohaselt pidi kostja teostama hageja ruumides (71 m2) remonditöid. Hageja on hagiavalduses ja kohtuistungil märkinud, et kostja lõpetas remonditööde tegemise 2004. a märtsis ning pärast raha saamist 14.03.2004 keeldus tööde edasisest teostamisest. TsÜS § 147 lg 2 alusel nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Pooltevahelisest lepingust ning ülalmärgitud asjaoludest järeldub, et hagejal oli õigus nõuda lepingu täitmist (hagiavaldusest tulenevalt 35.2 m2 suuruse ruumi remontimist) pärast 14.03.2004 ning sellest ajast muutus tema nõue sissenõutavaks. Kuna hagi esitati kohtusse 20.01.2009, siis kohaldas maakohus TsÜS § 146 lg 1 alusel põhjendatult aegumist. Vastusest hagiavaldusele (t.l 41) nähtub, et kostja taotles aegumise kohaldamist.

8. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Apellandi seisukoht, et maakohus jättis nimetatud sätte põhjendamatult kohaldamata, on ekslik. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid pidanud mingisuguseidki läbirääkimisi ning seetõttu on apellandi see väide tõendamata. Üksnes kostjalt täitmise nõudmine telefoni teel ei tähenda läbirääkimiste pidamist TsÜS § 167 tähenduses. Hageja ei ole tõendanud, et ta on 14.02.2006 ja 19.11.2008 saatnud kostjale kirjad. Samas ei tähenda ka kirjade saatmine iseenesest läbirääkimiste pidamist. Seetõttu on põhjendamatu apellandi seisukoht, et aastatel 2006-2008 pidasid pooled läbirääkimisi remonditööde lõpetamise suhtes.

9. Kuivõrd tegemist oli lepingust tuleneva aegumisega TsÜS § 146 lg 1 alusel (TsÜS 10. peatükk, 2. jagu), siis on ebõaige maakohtu viide TsÜS § 150 lg-le 2 (TsÜS 10. peatükk, 3 jagu), milline reguleerib seadusest tuleneva nõude aegumist.

10. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes akntud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Egon Konsand

Viivi Tomson

Üllar Roostoja