3-10-800/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-10-800

Otsuse kuupäev

10.06.2010.a.

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

K. K kaebus Viru Vangla 01.01.2010.a ametnike toiminguga

(kaebaja kinnitamine käeraudadega 5 tunniks voodi külge

sektsioonis R 1 kambris 1151, lõunasöögist ilmajätmine ja

tualeti mittevõimaldamine) tekitatud kahju 10 000 krooni

nõudes (3-10-754);

K. Ki

kaebus

Viru

Vangla

01.01.2010.a

ametnike

toiminguga (kaebaja ümberpaigutamine sektsiooni R 1

kambrist 1151 sektsiooni R 2 kambrisse nr 1297

01.01.2010.a õhtul, isiklike asjade äravõtmine ja nende

kambrisse mitteandmine (sussid, sokid, T-särk, pesupulber,

nõudepesuvahend, koolitarbed ja mõningad hügieenitarbed),

kambris puudusid laud, peegel voodi) tekitatud kahju 7 000

krooni nõudes (3-10-800).

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised isikud

Kaebuse esitaja K. K.

Vastustaja Viru Vangla.

Resolutsioon

Tunnistada Viru Vangla 01.01.2010.a toimingud (kaebaja

kinnitamine käeraudadega 5 tunniks voodi külge sektsioonis R

kambris

1151,

lõunasöögist

ilmajätmine

ja

tualeti

mittevõimaldamine, kaebaja ümberpaigutamine sektsiooni R 1

kambrist 1151 sektsiooni R 2 kambrisse nr 1297 01.01.2010.a

õhtul, isiklike asjade äravõtmine ja nende kambrisse

mitteandmine

(sussid,

sokid,

T-särk,

pesupulber,

nõudepesuvahend, koolitarbed ja mõningad hügieenitarbed),

kambris puudus laud, õigusvastaseks, muus osas jääb kaebus

rahuldamata.

Välja mõista Viru Vanglalt K. K kasuks mittemateriaalse

kahju hüvitis 3000 krooni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest

arvates

10.06.2010.a.

Tartu

Ringkonnakohus

võib

lahendada

apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

K. K on esitanud Tartu Halduskohtule järgnevad kaebused:

Viru Vangla 01.01.2010.a ametnike toiminguga (kaebaja kinnitamine käeraudadega 5 tunniks

voodi külge sektsioonis R 1 kambris 1151, lõunasöögist ilmajätmine ja tualeti

mittevõimaldamine) tekitatud kahju 10 000 krooni nõudes. Kaebaja leidis kaebuses, et

peakorrapidaja Maksim Latõševi korraldusel kinnitati ta 5 tunniks käeraudadega voodi külge,

samuti murti tal peaaegu käsi ära ja ta ei saanud süüa kuuma lõunat (kaebuse tekst). Kaebaja

kirjutas selle peale vangla direktori nimele kaebuse ning nõudis tekitatud kahju 10 000 krooni

hüvitamist. Kaebuse vangla direktori nimele saatis ta ära 05.01.2010.a, kuid 2 kuu jooksul

tema kaebusele ei vastatud ega seda ei rahuldatud. Peale seda kirjutas ta 05.03.2010.a vangla

direktori nimele taotluse, mille palus vastata talle 14 päeva jooksul ning selgitas, et kui talle

vastust ei anta, pöördub ta kohtusse.

Viru Vangla 01.01.2010.a ametnike toiminguga (kaebaja ümberpaigutamine sektsiooni R 1

kambrist 1151 sektsiooni R 2 kambrisse nr 1297 01.01.2010.a õhtul, isiklike asjade

äravõtmine ja nende kambrisse mitteandmine (sussid, sokid, T-särk, pesupulber,

nõudepesuvahend, koolitarbed ja mõningad hügieenitarbed), kambris puudusid laud, peegel

voodi) tekitatud kahju 7 000 krooni nõudes.

Kaebaja leidis kaebuses, et peakorrapidaja Maksim Latõševi korraldusel viidi ta üle kambrisse

1297 sektsiooni R 2 ( kus olid trellid, kaamera, ei olnud lauda ega voodit, peeglit ega raadiot,

samuti võeti talt ära tema isiklikud asjad). Selles kambris oli kaebaja 10 päeva, mille eest

soovib vanglalt tekitatud kahju 7 000 krooni hüvitamist. Kaebaja kahju hüvitamise taotlust

7000 krooni osas ei vaadatud läbi tähtaegselt.

Kohus liitis K. Ki poolt esitatud ülalmärgitud kaebused ühte menetlusse ning nimetas

haldusasja numbriks 3-10-800.

Vastustaja Viru Vangla leiab, et K. Ki kaebused on põhjendamatud ning viitab

Riigivastustuse seaduse §-dele 1 lg 1, 7 lg 1 ja 9 lg 1. Vastustaja on seisukohal, et K. Ki

suhtes käeraudade kasutamine ning isiklike esemete ära võtmine oli õiguspärane, K. Kile ei

ole tekitatud rohkem tervisekahjustusi, kui paratamatult käeraudade kasutamisega kaasneb

ning tema inimväärikust ei ole alandatud, mistõttu puuduvad alused kahju hüvitamiseks.

Vastustaja viitab ka vangistusseaduse sätetele ning leiab, et ohjeldusmeetme rakendamiseks ei

pea olema juba toime pandud õigusrikkumine, vaid tegemist võib olla ka ennetava meetmega.

K. K on süstemaatiline distsipliinirikkuja. Enamus kaebajale määratud distsiplinaarkaristusi

on kaebajale määratud vanglaametnike korraldustele mitteallumise eest, samuti on kaebajat

karistatud vangla vara lõhkumise eest. Kaebaja käitumine näitab, et tegemist on isikuga, kes

ei soovi täita vanglaametnike korraldusi ega alluda vanglas kehtestatud reeglitele. Samuti on

kaebaja rünnanud vanglaametnikku, 17.06.2009.a viskas K. K vanglaametnikule näkku ja

riiete peale briljantrohelist. Viru Maakohtu 18.06.2009.a otsusega nr 1-09-9603 tunnistati K.

K süüdi Karistusseadustiku § 274 lg 1 järgi.

Viru

Vangla

on

2009.a

kaebaja

suhtes

kahel

korral

kohaldanud

täiendavaid

julgeolekuabinõusid (Viru Vangla käskkirjad 31.08.2009.a nr 6.-1/255-KP ja 01.12.2009.a nr

6.-1/352-KP). Seega on tegemist ohtliku ning ettearvamatu isikuga, kes oma käitumisega võib

ohtu seada teised teda ümbritsevad isikud.

Arvestades kaebaja isikut ning tema käitumist 01.01.2010.a oli põhjendatud ja vajalik

kasutada kaebaja suhtes käeraudadega fikseerimist, et ära hoida kaebaja poolt õigusrikkumiste

toime panemist. Kaebajale ei tekitatud rohkem tervisekahjustusi, kui see antud juhul oli

kaebaja enda tegevusest tingituna vältimatu. Kaebaja tervislikku seisundit kontrollisid pärast

ohjeldusmeetmete kasutamist meditsiiniosakonna õed J. Timofejeva ning O. Zeel, kes

koostasid 01.01.2010.a meditsiinilise läbivaatuse kohta õiendi. Kaebaja mõlema käe randmel

tuvastati kaks punetavat sissesoonimise jälge, mis on vastupanu osutaval kinnipeetaval

käeraudade kasutamisega kaasnev paratamatu ja minimaalne tagajärg. Meditsiinilist abi

kaebaja ei vajanud. Tervisekaardi andmete põhjal 01.01.2010.a järgneval ajavahemikul K. Kil

kaebusi ei esinenud. Arsti vastuvõtul viibis kaebaja pärast 01.01.2010.a sündmusi

28.01.2010.a ning kaebusi ei olnud.

Vastustaja viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu asjale Raninen vs Soome, kus käeraudade

kasutus iseenesest ei tõestata küsimust artikli 3 (piinamise keelamine) rikkumisest, kui nende

kasutus on vajalik, rakendamisel ei kasutata üleliia jõudu ning isikut ei eksponeerita

avalikkusele ning Riigikohtu lahendile 3-3-2-63-09.

Lõunasöögist

ilma

jäämine

ja

muud

ohjeldusmeetmete

kasutamisega

kaasnevad

ebamugavused oli kaebaja enda käitumise tagajärg. Kaebaja pidi aru saama, et tema

õigusvastane agressiivne käitumine toob kaasa tagajärjed ning õiguskuuleka käitumisega

oleks kaebaja saanud vältida nii ohjeldusmeetmete kasutamist kui ka ohjeldusmeetmete

kasutamisega kaasnevaid ebamugavusi.

01.01.2010.a võeti kaebajalt kambrist ära isiklikud esemed, mida on võimalik kasutada

tulekahju tekitamiseks.

Äravõtmise aluseks oli peaspetsialist-korrapidaja M. Latõševi käskkiri nr 2 ning isiklike

asjade ära võtmine ning nende kasutamise mitte võimaldamine kambris nr 1297 viibides oli

tingitud kaebaja enda käitumisest. Kuna kaebaja ähvardas põlenguga, oli vaja minimaliseerida

võimalus tulekahju tekitamiseks ning isiklike asjade kasutamise mitte võimaldamine

kaebajale oli sellel eesmärgil proportsionaalne. Kaebaja paigutati kambrisse nr 1297, mille

sisustus on minimaalne. Kambris on põrandal asuv kõva lavats ning kinnipeetavatel on

võimalus kasutada ööpäevaringselt voodivarustust, seega on alusetu kaebaja väide, et kambris

puudus voodi, millel magada. Kambris on WC, kraanikauss ning kaamera. Tegemist on

kambriga, kuhu paigutatakse lühiajaliselt kinnipeetavad, kelle suhtes on oht, et nad võivad

lõhkuda vangla vara, ohustada ennast või teisi isikuid. Minimaalne kambri sisustus viib

vangla vara lõhkumise võimalused miinimumini, samuti aitab rikkumisi kiiremini avastada

kaamera olemasolu kambris. Kuna kaebaja ähvardas lõhkuda vangla vara, oli kaebaja

paigutamine just kambrisse nr 1297 põhjendatud ja vajalik. Ometi ei suutnud ka kambris nr

1297 viibimine välistada kaebaja õigusvastast käitumist.

01.01.2010.a kell 21.05 paiku korraldas kaebaja kambris uputuse, mis samuti näitab, et

kaebajalt isiklike asjade ära võtmine ning minimaalse sisustusega kambrisse paigutamine oli

põhjendatud. Justiitsministri 1. aprilli 2003. a määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse

täideviimise üle järelevalve korraldamine“ § 4 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate

visuaalne või elektrooniline jälgimine. Seega on elektrooniline jälgimine lubatav ning eraldi

lukustatud kambrite puhul vajalik ja vältimatu. Eraldi kambritesse paigutatakse isikud, kelle

suhtes on vajalik teostada kõrgendatud tähelepanuga järelevalvet ning kes kujutavad endast

vanglale suuremat julgeolekuriski. Kaebaja viibis kambris nr 1297 kümme päeva 01.01.2010-

11.01.2010.a, seega lühiajaliselt ning ebameeldivused, mis kaasnesid kambris viibimisega,

olid kaebaja enda tegevusest tingitud ning paratamatud. VangS § 50 lg 2 kohaselt vähemalt

üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann

või dušš. Seega ei riku kaebaja õigusi asjaolu, et dušš võimaldati kord nädalas ning

vanglaametnike tegevus ei ole kuidagi kaebajat alandanud. Inimväärikuse alandamine ei ole

ka kaebaja enda tegevusest tulenevalt kaebaja kambrist isiklike esemete ära võtmine ning

lühiajaline viibimine minimaalse sisustusega kaameraga kambris.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Vastavalt RVastS §-ile 9 lg 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise

raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.

Seega jätab RVastS § 9 lg 2 kohtule kaalutlusruumi otsustamaks hüvitise suuruse üle.

K. K on halduskohtule esitanud kahju hüvitamise kaebuse seoses 01.01.2010.a Viru Vangla

toimingutega: kaebaja kinnitamine käeraudadega 5 tunniks voodi külge sektsioonis R 1

kambris

1151,

lõunasöögist

ilmajätmine

ja

tualeti

mittevõimaldamine,

kaebaja

ümberpaigutamine sektsiooni R 1 kambrist 1151 sektsiooni R 2 kambrisse nr 1297,

01.01.2010.a õhtul, isiklike asjade äravõtmine ja nende kambrisse mitteandmine (sussid,

sokid, T-särk, pesupulber, nõudepesuvahend, koolitarbed ja mõningad hügieenitarbed),

kambris nr 1297 puudusid laud, peegel voodi ning nõudnud Viru Vanglalt kokku 17 000

krooni välja mõistmist.

Vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse

mõiste ja tingimused sätestab Vangistusseadus (VangS). Julgeoleku tagamist vanglas

reguleerib Vangistusseaduse 8. jagu.

Julgeoleku tagamine vanglas on vältimatult vajalik selleks, et kindlustada vangistuse

täideviimise eesmärgi saavutamine (VangS § 6 lg 1). Vangla administratsiooni

kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete kohaldamisel sätestab VangS §

66 lg 1, mis näeb ette, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab

vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. VangS §

66 lg 2 kohaselt vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vangla

direktor. Üks vanglas julgeoleku tagamise abinõu on täiendavate julgeolekuabinõude,

sealhulgas ohjeldusmeetmete kasutamine.

VangS § 69 lg 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes

süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma

tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik

teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka

raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.

Seega tuleneb, et VangS § 69 lg 1 kohaselt ohjeldusmeetme rakendamiseks ei pea olema juba

toime pandud õigusrikkumine, vaid tegemist võib olla ka ennetava meetmega.

Sama paragrahvi lg 2 järgi on täiendavateks julgeolekuabinõudeks kinnipeetava vanglasisese

liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise

keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine

ja ohjeldusmeetmete kasutamine. VangS § 69 lg 1 p 5 võimaldab täiendavate

julgeolekuabinõudena kasutada ohjeldusmeetmetmeid.

Alates 24.07.2009.a kehtib VangS § 69 lg 4 redaktsioonis“

Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vanglateenistus. Edasilükkamatul juhul kohaldab

täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik.

VangS § 70 lg 1 järg võib ohjeldusmeetmena kasutada fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või

rahustussärki.

Ohjeldusmeetmeid

võib

kasutada

ka

kinnipeetava

saatmisel.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise näol võib seega olla tegemist ka ennetava

abinõuga, millega püütakse ära hoida õiguserikkumiste toimepanemist ja ohu tekkimist vangla

või teiste isikute julgeolekule ning mis põhineb kinnipeetava kavatsuste kohta olemasoleval

infol ning tema võimaliku ohtliku käitumise tõenäosuse hindamisel.

Vastavalt vangistusseaduse § - le 70 lg 2 võib ohjeldusmeetmete kasutamine kesta kuni 12

tundi. Kinnipeetava suhtes kasutati 01.01.2010.a käeraudadega fikseerimist kella 11.20 –

16.10-ni, kontrollides vahepeal kinnipeetava seisundit. Haldusasja materjalides on

01.01.2010.a koostatud akt ohjeldusmeetmete kasutamise kohta, millega on 04.01.2010.a

tutvunud Priit Post.

Akti kohaselt otsustas kasutamise Maksim Latõšev, kes on peaspetsialist – korrapidaja.

Kirjeldatu alusel pole vaidlust selles VangS § 69 lg 1 kohaselt ohjeldusmeetme

rakendamiseks ei pea olema juba toime pandud õigusrikkumine, vaid tegemist võib olla ka

ennetava meetmega. Kuid täiendavaid julgeolekumeetmeid võib rakendada ka raske

õigusrikkumise ärahoidmiseks ja see on vangla õigus, mis tähendab, et ohjeldusmeetme

kohaldamine iga konkreetse isiku suhtes ja igal konkreetsel juhul peab olema põhjendatud.

Ohjeldusmeetme kasutamise põhjendatust ning sellise otsuse õiguspärasust peab olema

hiljem ka võimalik kontrollida. See tähendab, et ohjeldusmeetme kohaldamine, kui selline

otsus tehakse haldusmenetluse käigus, tuleb vormistada kirjalikult ja motiveeritult.

VangS § 69 lg 4 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vanglateenistus.

Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv

vanglateenistuse ametnik.

Vaidlusaluste 01.01.2010.a Viru Vangla toimingute osas, mil kaebaja kinnitati käeraudadega

5 tunniks voodi külge sektsioonis R 1 kambris 1151, 01.01.2010.a õhtul, isiklike asjade

äravõtmine ja nende kambrisse mitteandmine (sussid, sokid, T-särk, pesupulber,

nõudepesuvahend, koolitarbed ja mõningad hügieenitarbed, kaebaja ümberpaigutamine

sektsiooni R 1 kambrist 1151 sektsiooni R 2 kambrisse nr 1297 ei ole vanglateenistuse või siis

(edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid ) kõrgema kohalviibiva

vanglateenistuse ametniku otsustust selle kohta, et kohaldatakse VangS § 69 lg 4 sätestatud

julgeolekuabinõuna ohjeldusmeetmete kasutamist so fikseerimist käeraudadega, isiklike riiete

kandmise või esemete kasutamise keelamist või eraldatud kambrisse paigutamist.

Kohtutoimikus on 04.01.2010.a koostatud Viru Vangla käskkiri nr 2 selle kohta, et „ kella

11.00 paiku erakorralise ümberpaigutuse teostamisel ähvardas kinnipeetav K. K (14.02.1989)

panna kambris põlema temale väljastatud voodivarustuse ning lõhkuda kambri aknaklaasi.

Kinnipeetav oli hoiatatud ohjedusmeetmete kasutamisest, kuid vaatamata sellele kinnipeetav

hakkas lõhkuma kambris oleva vara. Ohjeldusmeetmete (käerauad) kasutamisel, kinnipeetav

K. K osutas aktiivselt vastupanu. Intsidenti ajal muutusid rahutuks ka teised P1 eluosakonna

kinnipeetavad. “Käskkirjas on kaalutlustena toodud väide, et kaebaja ei olnud 10.12.2009.a

rahul tema suhtes teostatud ümberpaigutamisega ähvardades selle teostumise korral panna

kambris põlema temale väljastatud voodivarustuse ning lõhkuda kambri aknaklaasi.

04.01.2010 käskkirjaga nr 2 kohaldati kaebajale:

„1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist;

2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, mis seisneb selles, et

kinnipeetav D. S'ilt võetakse kambrist ära isiklikud esemed millega on võimalik tekitada

tulekahju;

3) kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja

spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna seal ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese

liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine;

4)eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist „.

Nimetatud D. S’ile adresseeritud käskkirja nr 2 /04.01.2010.a on 01.01.2010.a tutvustatud

kaebaja K. K’ile allkirja vastu.

Kuna vastuoluline käskkiri nr 2 koostati alles 04.01.2010.a, siis halduskohus järeldab, et

01.01.2010.a vaidlustatud ohjeldusmeetmete rakendamise ajal kohaldati kaebuse esitaja

suhtes käeraudu, isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamist (sussid, sokid, T-

särk, pesupulber, nõudepesuvahend, koolitarbed ja mõningad hügieenitarbed) õigusvastaselt,

vastavat haldusakti vormistamata ja kohaldatud meetme kasutamist põhjendamata. Kuivõrd

fikseerimine käeraudadega ja isiklike esemete kasutamise keelamine on õigusvastane, siis on

põhjendatud kaebaja kaebused lõunasöögist ja tualeti mittevõimaldamise kohta.

K. K taotleb Viru Vanglalt seoses 01.01.2010.a toimingutega (käeraudade õigusvastase

kasutamisega jne) tekitatud mittemateriaalse kahju 17 000 krooni hüvitamist.

Kaebaja leiab, et vastustaja tegevusega rikuti tema inimväärikust ning põhjustati heaolu

langus. Kohus eelnevalt tuvastas vastustaja poolt kaebuse esitaja suhtes vaidlustatud

toimingute (käeraudade kasutamise jne) õigusvastasuse.

Mittevaralise kahju hüvitamist võib isik nõuda lähtuvalt riigivastutuse seaduse (RVS) § 9 lg-st

1 süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ning siis kui

sellega on isikule põhjustatud füüsilist või hingelist valu ja kannatusi (VÕS § 128 lg 5).

Fikseerimine käeraudadega on alati üks äärmuslikest julgeolekuabinõudest, mis riivab

intensiivselt isiku õigusi ja vabadusi. Põhjendamatu käeraudade kohaldamine võis kaebajale

tuua kaasa nii hingelisi kui füüsilisi kannatusi.

Pikemat aega käeraudades olek tingib samas teatud sundasendis oleku, piirab isiku kehalist

liikumist ning toob kaasa isikule kaasa mittevajalikke ebamugavusi ja füüsilisi kannatusi.

Põhjendamatult käeraudade kasutamisega kaasnevad kinnipeetava õiguste olulised piirangud.

Tuginedes kohtupraktikas antud seisukohtadele, tuleb inimväärikuse alandamise puhul

mittevaralise kahju olemasolu eeldada, ilma et kaebaja peaks seda eraldi tõendama.

Vanglas viibiva kinnipeetava õigused ja vabadused on piiratud ja ei ole samastatavad

vabaduses viibiva isiku õiguste ja vabadustega, samas peavad kinnipeetavatele olema tagatud

tema põhiseaduslikud õigused. Avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus või ametnik

vabaneb mittevaralise kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et ta ei ole põhjustanud

kahju süüliselt. Õigusvastaselt, ilma faktilise ja õigusliku aluseta isiku suhtes

ohjeldusmeetmete kasutamine saab toimuda ainult süüliselt. Kohus leiab, et käeraudadega

fikseerimist, isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamist ning asjaolu, et kambri

nr 1297 sisustuses puudus laud ( Vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 1 p 3) ilma õigusliku aluseta

saab lugeda süüliselt inimväärikuse alandamiseks. Antud juhul toimus kaebaja õiguste eriti

intensiivne riive 01.01.2010.a.

Põhjendatud ei ole kaebaja väited kambri nr 1297 sisustuse osas, et kambris puudus voodi ja

peegel.

Halduskohus nõustub vastustajaga, et kambris oli põrandal asuv kõva lavats ning

kinnipeetaval on võimalus kasutada ööpäevaringselt voodivarustust, sellega on ümberlükatud

kaebaja väide, et kambris puudus voodi, millel magada. Vangla sisekorraeeskirja § 7 ei sätesta

toa, kambri ja kartseri sisustusena peeglit.

Kohus on seisukohal, et hüvitise nõue 17 000 krooni ei ole põhjendatud. Kuigi käeraudade

kasutamine jne võis tekitada füüsilisi ja hingelisi kannatusi, ei tõendatud ühelgi juhul, et

kaebajale oleks sellega tekitatud tervisekahjustusi, mis oleks vajanud arstiabi. Hüvitise nõue

hingelise valu põhjustamise eest, mis oli tingitud väärikuse alandamisest, on põhjendatud

summas 3000 krooni, muus osas jääb kaebus rahuldamata .

Ülle Polluks

kohtunik