2-07-34581/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

10. juuni 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-07-34581 Tsiviilasi

Hagi hind Salva Kindlustuse AS-i hagi E M vastu 39 618,28 krooni ja viiviste saamiseks

39 618,28 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised

hageja Salva Kindlustuse AS hageja esindaja Kristiina R kostja E M (isikukood xxx, elukoht xxx) kostja esindaja vandeadvokaat Alar Urm 13.05.2010.a, avalik kohtuistung hageja esindaja Kristiina R , kostja esindaja vandeadvokaat Alar Urm RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Kõik menetluskulud jätta Salva Kindlustuse AS-i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 10.09.2007.a esitas hageja Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu

39 618,28 krooni saamiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 30.10.2007.a määrusega andus kohtunikuabi asja üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

28.11.2007.a esitas hageja hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 39 618,28 krooni ja viivise 1838 krooni. 10.11.2008.a suurendas hageja viivisenõuet 6017 kroonini.

Hagiavalduse kohaselt toimus 09.10.2006.a Tallinnas Jõe tänava ja Narva mnt ristmikul liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuse põhjustas kostja, juhtides AS-ile Hansa Liising Eesti kuuluvat sõidukit BMW. Kostja sõitis sõidukiga BMW tagant otsa FMAS-ile kuuluvale sõidukile Mitsubishi, mis omakorda sõitis otsa NFEAS-ile kuuluvale sõidukile Mazda. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostjal Gruusias välja antud juhiluba ja tal puudus Eesti Vabariigis kehtiv juhtimisõigus. Kostja juhitud sõiduki valdaja tsiviilvastutuse kindlustamiseks oli hagejaga sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping. Hageja hüvitas liiklusõnnetusega tekitatud kahju, tasudes sõiduki Mitsubishi remondi eest 32 474 krooni. Lisaks sellele tasus hageja Salva Kahjukäsitluse OÜ-le kahjujuhtumi käsitlemise eest 7144,28 krooni. Kokku on hageja tasunud 39 618,28 krooni.

Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 4 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Liiklusseaduse (LS) § 27 lg 4 kohaselt kehtib Eestis elamisluba omava isiku Eestisse elama asumisel tema välisriigis väljaantud ja LS § 27 lg 1 nimetatud nõuetele vastav juhiluba 12 kuud arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest või elamisloa väljastamisest. Kostjale on väljastatud elamisluba 01.11.1999.a. Kuna kostja ei ole oma kohustust hageja ees täitnud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka seaduses sätestatud viivist.

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal on Gruusias välja antud juhiluba. Seega on kostjale antud juhtimisõigus. Juhiluba ja juhtimisõigust tuleb eristada. Kostja juhtimisõigust ei ole ära võetud. Seega oli kostjal liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtimisõigus.

Uue juhiloa taotlemata jätmine ei mõjuta kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosust. Kostja oskusi ja võimet sõidukit juhtida ei mõjutanud asjaolu, et ta on Eestis viibinud üle 12 kuu. Regressinõude esitamine on vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 445 lg 1 – 3 ja LKindlS §

48 lg 2 eesmärgiga.

Samuti on põhjendamatu hageja käsitluskulu nõue. Käsitluskulu peab olema tõendatud. Kahjuhüvitist tuleb vähendada VÕS § 140 lg 1 alusel. Samuti tuleb LS § 27 lg 4 esimene lause jätta kohaldamata, kuna see on vastuolus põhiseaduse § 11, 12 ja 14.

Menetluse käik Harju Maakohus rahuldas 01.12.2008.a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 39 618,28 krooni ja viivise 6017 krooni.

Tallinna Ringkonnakohtus esitas hageja viivisenõude suurendamise taotluse, paludes välja mõista viivise 8864 krooni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.10.2009.a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Hageja taotlus väljamõistetava viivise suurendamiseks jäeti rahuldamata.

Riigikohus tühistas 16.03.2010.a otsusega nii maakohtu kui ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kohtu põhjendused Pooled ei vaidle selle üle, et 09.10.2006.a toimus Tallinnas Jõe tänava ja Narva mnt ristmikul liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on hüvitanud liikuskahju summas 32 474 krooni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostjal Gruusias välja antud juhiluba.

LKindlS § 48 lg 2 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule.

LS § 27 lg 4 järgi kehtib Eestis elamisluba omava isiku Eestisse elama asumisel tema välisriigis väljaantud ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele vastav juhiluba Eestis 12 kuud, arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest või elamisloa väljastamisest. Poolte vahel puudub vaidlus, et liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli kostja Eestis viibinud rohkem kui 12 kuud. Seega oli kostja juhiluba muutunud kehtetuks. Liiklusseaduses puudub säte, mis reguleeriks isikule välismaal antud juhtimisõiguse tunnustamist. Seega on välisriigis väljaantud juhiloaga isikute juhtimisõigus Eestis seotud selle juhiloa kehtivusega ning olukorras, kus juhiluba Eestis ei kehti, puudub isikul ka juhtimisõigus. Kostja väide, et LS § 27 lg 4 esimene lause on vastuolus põhiseadusega, on põhjendamatu.

Vaidlust ei ole selles, et kostja juhitud sõiduk BMW kuulus AS-ile Hansa Liising Eesti. Liikluskindlustuse tavalepingust nähtuvalt oli kindlustuslepingu pooleks AS Hansa Liising Eesti, mitte kostja. Riigikohus on 16.03.2010.a otsuses leidnud, et LKindlS § 48 lg 2 p 4 järgi saab tagasinõude esitada üksnes lepingupoole vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Kuna maakohus on tuvastanud, et kostja ei olnud kindlustuslepingu pool ning arvestades, et LKindlS § 48 lg 2 p 4 järgi saab tagasinõude esitada üksnes lepingupoole vastu, siis ei saa hageja esitada tagasinõuet kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik