2-10-6369/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

10. juuni 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-10-6369 Tsiviilasi

Hagi hind AD hagi OÜ N vastu 16 300 krooni saamiseks

16 300 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg hageja AD (isikukood xxx, elukoht xxx) kostja OÜ N(registrikood xxx, asukoht xxx), esindaja advokaat Sergei T 17.05.2010.a, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt N võlgnevus 8300 (kaheksa tuhat kolmsada) krooni AD kasuks.

3. AD menetluskulud jätta tema enda kanda. OÜ N menetluskulud jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas töövaidluskomisjonile 19.10.2009.a avalduse kostja vastu töötasu väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon jättis 14.01.2010.a otsusega avalduse rahuldamata.

09.02.2010.a esitas hageja hagiavalduse kohtusse. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 17.07.2009.a kostja juures suulise töölepingu alusel autojuhina. Hageja vedas kostja korraldusel veose Venemaale Krasnojarski kraisse. Selle eest lubas kostja maksta hagejale palka 15 000 krooni. Kuna hageja vedas teise veose Eestisse tagasi, siis tuleb kostjal selle eest maksta 8000 krooni. Kostja ei ole hagejale aga midagi tasunud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 23 000 krooni.

17.05.2010.a kohtuistungil vähendas hageja nõuet 6700 krooni võrra, kuna selles ulatuses on kostja hagejale kauba Venemaale viimise eest tasunud.

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Krasnojarski kraisse toimunud reisi sooritas kostjaga töösuhtes olev autojuht G. S, mitte hageja. G. S kutsus hageja reisile kaasa omal algatusel. Seega ei ole poolte vahel lepingulisi suhteid.

Kohtu põhjendused Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel olid lepingulised suhted. Kohtu hinnangul on ebaõige kostja väide, et lepingulised suhted poolte vahel puudusid. Töövaidluskomisjoni 14.01.2010.a istungil kinnitas kostja esindaja V. S, et hageja sõitis Venemaale kaasa varujuhina. Ka tunnistaja G. S on töövaidluskomisjoni istungil kinnitanud, et hageja sõitis temaga kaasa varujuhina. Seega olid kohtu hinnangul poolte vahel lepingulised suhted. Kohtu hinnangul vastab poolte vaheline suhe käsunduslepingu tunnustele.

Hageja seletuse kohaselt pidi kostja reisi eest Venemaale hagejale tasuma 15 000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluses tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja seletusega tõendatuks, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tasub hagejale veose Venemaale viimise eest 15 000 krooni. Kostja on tasunud hagejale 6700 krooni. Võlaõigusseaduse § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 8300 krooni.

Hageja on palunud ka kauba Venemaalt Eestisse toomise eest kostjalt välja mõista 8000 krooni. Hageja seletuse kohaselt ei olnud poolte vahel kokkulepet kauba toomise ja selle eest 8000 krooni maksmise kohta. Samas on hageja väitel tavaks, et sellise töö eest tasutakse 8000 krooni. Eeltoodust selgub, et poolte vahel ei olnud kokkulepet, et kostja tasub hagejale kauba Eestisse toomise eest lisaks veel 8000 krooni. Samuti ei ole hageja tõendanud vastava tava olemasolu. Seega on hageja nõue 8000 krooni väljamõistmiseks põhjendamatu.

Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab kohus kummagi poole menetlukulud poole enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS §

174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik