3-08-2101/31 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2010, Tartu Haldusasja number 3-08-2101 Haldusasi Marko Lillemetsa kaebus Viru Vangla direktori

17. juuli 2008. a käskkirja nr 168 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25. mai 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Marko Lillemetsa apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Marko Lillemets Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. mai 2009. a otsus muutmata.

2. Apellatsiooniastmes tasutud menetluskulu jätta kaebaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla direktori 17. juuli 2008. a käskkirjaga nr 168 kehtestati Viru Vangla kinnipeetavate sisseostudele kaubakoguste piirangud. Marko Lillemets esitas 18. juulil 2008 käskkirja peale vaide, kuid Justiitsministeeriumi 19. septembri 2008. a vaideotsusega nr 11- 7/3057 jäeti vaie rahuldamata.

2. M. Lillemets esitas 21. oktoobril 2008 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla direktori 17. juuli 2008. a käskkirja nr 168 tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt seab käskkiri nr 168 kinnipeetavate sisseostudele liigsed, seadusest mittetulenevad piirangud. Piirangute kehtestamise põhjendused on ebaõiged, sest seadusega lubatud ained ja esemed ei ohusta vangla julgeolekut. Piirangud ei ole minimaalsed ja proportsionaalsed. See on vastuolus Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega REC(2006)2 Euroopa

3-08-2101

2 vanglareeglistiku kohta (EVR). Piirangutega rikutakse nende kinnipeetavate õigusi, kellel on tervisest tulenevalt vajadus tarbida mõnda toiduainet käskkirjas sätestatud määrast rohkem. Kaebaja põeb kaksteistsõrmiksooleja maohaavandeid ning püüab tervise pärast vangla toitu vähem süüa. Käskkirjaga seatud piirangud rikuvad tema inimõigusi.

3. Tartu Halduskohtu 25. mai 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused:

a) Kuna seadus ei sätesta konkreetset piirangut, millises koguses võib kinni peetav isik kaupa osta ühe ostukorra ulatuses, siis oli Viru Vangla direktoril tulenevalt vangistusseaduse (VangS) §-st 41 lg-st 2 ja justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p-st 7 õigus anda selliseid piiranguid sisaldav käskkiri. VangS § 48 lg-ga 1 on seaduseandja andnud vanglale õiguse kinnipeetava ostude üle kontrolli teostada. Kuna üks võimalus sellise kontrolli teostamiseks on ka sisseostude sortimendi ja koguste kontrollimine, ei ole erinevate kaupade ostmisele piirkoguste seadmine lubamatu. Asjaolu, et VangS § 48 lg 11 kohaselt võib kinnipeetav ühes kuus teha sisseoste kuupalga alammäära piires, ei tähenda seda, et nimetatud sättega ja justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) §-ga 74 oleks sisseostude tegemise kord ammendavalt reguleeritud ja vangla direktoril puuduks seetõttu õigus VangS § 41 lg 2 alusel selles valdkonnas vajadusel täiendavaid piiranguid kehtestada.

b) Piirangute kehtestamine selle kohta, millises koguses võib kinni peetav isik ühe ostukorra jooksul ühte või teist kaupa osta, riivab kinni peetava isiku, sh kaebaja privaatautonoomiat ja omandi käsutamise õigust ning VangS § 48 lg-s 1 sätestatud sisseostude tegemise õigust, kuid see riive on proportsionaalne ning piiranguga ei alandata kinni peetavate isikute inimväärikust. Samuti on vaidlusalune piirang kooskõlas VangS § 6 lg-ga 1. Piirang on sobiv, sest aitab ära hoida või vähendada tegevusi, mis ohustavad ilmselgelt vangla julgeolekut. Vangla vahendusel ostetavate kaupade võimalikust põhjendamatult suurest kogusest ja selle kambris hoidmisest tulenevaid julgeolekuriske ei hoia ära VangS § 48 lg-st 11 tulenev sisseostude rahaline piirang ega ka VSkE § 57 lg-st 3 tulenev piirang, mille kohaselt kinnipeetava enda juures ja laos olevate lubatud asjade kaal kokku ei või ületada 30 kg, sest näiteks vangla kaudu ostetavaid toiduaineid, hügieenivahendeid ja muid nö äratarvitatavaid asju VSkE § 57 lg-s 3 märgitud lubatud asjade piirkaalu hulka ei arvestata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. M. Lillemets esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ning rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei anna vanglale õigust sisseostudele täiendavaid piiranguid seada halduskohtu seisukoht, et kinnipeetaval pole õigust sisseoste teistega jagada ja tal pole vaja suurtes kogustes kaupa osta. Piirangud kinnipeetava sisseostudele on kehtestatud VangS §-ga 48. Vaidlustatud käskkiri ei ole sellega kooskõlas. Ebaõige on väide, et suurtes kogustes ostude sooritamine suurendab julgeolekuohtu. Suuremat osa vaidluse all olevatest ostudest hoitakse vangla osakonna koridori külmikus. Kambris hoitakse ainult teed, kohvi, suitsu, leiba ja saia. See ei saa segada läbiotsimisi. Vaidlustatud käskkiri ei aita täita kinnipeetava suurtes kogustes sisseostude tegemise ning nende sisseostude kambris hoidmise vältimise eesmärki. Ebaõige on halduskohtu seisukoht kinnipeetava valikuvabaduse olemasolu suhtes. Probleemiks on just konkreetsete toiduainete (vesi, puuviljad, juurviljad) koguse piiramine. Lubatud kogused on mõnede kaupade osas ebamõistlikud väikesed. Selliste piirangute seadmine on vastuolus põhiseaduse (PS) § 32 lgga 2, rikub kaebaja isikuvabadust ja inimõigusi ning segab kaebajat tervislikult toitumast. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud käskkirja poolt põhjustatud põhiseaduslike õiguste riive on proportsionaalne ning sellega ei alandata inimväärikust.

3-08-2101

3

5. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu otsusega ja märgib täiendavalt, et VangS § 66 lg-st 3 tuleneb Vangla direktorile kohustus võtta tarvitusele kõik meetmed vangla julgeoleku tagamiseks. Vaidlustatud käskkirja kaalutluste kohaselt raskendab suurtes kogustes sisseostude tegemine ja ostetud kauba kambris hoidmine läbiotsimist, suurendab keelatud esemete peitmise võimalusi ning ohustab vangla julgeolekut. Vangla kaubavalik on rikkalik ning kehtestatud piirangud ei võta kinnipeetavalt vabadust kaupade ostmisel. Vangla kaupluses pakutavad toiduained on eelkõige võimalus lisatoidu ostmiseks. Vangla tagab ka ilma lisatoiduta kinnipeetavale vajaliku toidutarbe. Seaduses on kehtestatud piirang, millises summas kinnipeetav sisseoste sooritada võib. Julgeolekukaalutlusel põhinev ostetavate kaupade koguse piirang ei tähenda, et kinnipeetavad ei või oste sooritada seaduses lubatud summa piires. M. Lillemetsa väited tema õiguste rikkumise kohta on otsitud. Ta on ostnud puuviljadest peamiselt banaane, kuid sedagi mitte alati maksimaalselt lubatavas koguses. Samuti ei ole ta ostnud juustu maksimaalselt lubatavas koguses ning vett ei ole ta üldse ostnud. Tähelepanuta tuleb jätta M. Lillemetsa väited PS § 32 rikkumise kohta, sest esimese astme kohtule neid väiteid esitatud ei ole ning vaidlustatud käskkiri ei puuduta kaebaja omandit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Ainuüksi kaebaja soov tarbida üht või teist kaupa rohkem, ei ole haldusakti tühistamise aluseks. On tõsi, et vaidlustatud käskkiri piirab omandiõigust ja valikuvabadust, samuti VangS § 48 lg-s 1 sätestatud sisseostude tegemise õigust, kuid see ei muuda käskkirja õigusvastaseks. Piirangud tuginevad seaduslikule alusele (VangS § 41 lg 2 teine lause) ning on avalikes huvides vajalikud, seega kooskõlas põhiseadusega (§ 11). PS § 32 lg 2 ei keela omandiõigust riivavate haldusaktide andmist seaduse alusel (sellised haldusaktid on ka näiteks maksuotsused, detailplaneeringud jne). VangS § 48 ei reguleeri sisseostude tegemist ammendavalt, sh ühekordselt ostetavaid kaubakoguseid. VangS § 48 lg 1 annab küll volitusnormi ostude tegemise korra kehtestamiseks, kuid ei välista täiendavalt koguste piiramist julgeolekukaalutlustel vangla üldkorraldusega (VangS § 41 lg 2 teise lause alusel). Seega ei ole käskkiri VangS §-ga 48 vastuolus.

8. Piirangud ei ole ebaproportsionaalsed. Kaebaja leiab, et suurtes kogustes ostetud kaupade säilitamine vanglas ei suurenda ohtu julgeolekule, sest kaupu ei hoita valdavalt kambris, vaid koridoris paiknevas külmkapis. Ringkonnakohus ei pea seda arutlust veenvaks. Sõltumata sellest, kas kaup paikneb kambris või koridoris, raskendab selle üleküllus vanglas kontrolli teostamist. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et lubatud kaubakogused oleks ebamõistlikult väikesed. Toitlustamine vanglas ei tohi kahjustada kinnipeetavate tervist sõltumata sellest, kas neil on võimalik osta lisatoitu poest.

9. Kaebaja 23. juuli 2009. a avaldus ringkonnakohtule väljub halduskohtule esitatud kaebuse piiridest. Halduskohtus vaidlustatud käskkirjaga ei ole vähendatud kaupluses ostude tegemise sagedust.

3-08-2101

4

10. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 jäävad apellatsiooniastmes tasutud menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja menetluskuluks oli ringkonnakohtus tasutud riigilõiv 250 kr. Vastustaja ei ole kuludokumente esitanud.

Einar Vene Maili Lokk Ivo Pilving