Legislator Case Law & Legislation
2-09-45171/9 AI generated

2-09-45171/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-09-45171/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilasi nr.2-09-45171

Legislator headnote

AI generated

2-09-45171/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Tsiviilasi nr.2-09-45171

Keywords

AI generated
maximum sum mortgage maximum and minimum prices cost of borrowing negotiation and conclusion value in dispute approximate cost estimate
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr.2-09-45171

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juunil 2010.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-45171 Tsiviilasi

T. S. A. V. võlgnevuse 40 000 krooni ja viivise 10 000 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : T. S. .kood X; eluk. X) Kostja : A. V. . kood X, eluk. X) Kirjalik menetlus Kuna kostja võttis hagi õigeks täies ulatuses ning hageja ei ole soovinud asja arutamist kohtuistungil, lahendab kohus TsMS §404 alusel asja kirjalikus menetluse.

Resolutsioon

Rahuldada T. S. A. V. täies ulatuses.

Välja mõista A. V. laenulepingust tulenev võlgnevus 40 000 (nelikümmend tuhat ) krooni ja viivis 10 000 (kümme tuhat) krooni ning menetluskuludena riigilõiv 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni T. S. .

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (10.06.2010.a.).

Selgitused

2 (3) Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hagiavaldusest, nähtub, et vastavalt poolte vahel 26.09.2008.a. sõlmitud kirjalikule võlakirjale, laenas kostja hagejalt raha, summas 40 000 krooni. Vastavalt lepingule kohustus kostja laenu tagastama 26.06.2009.a. koos viivistega 10 000 krooni (tl. 5). Kuni käesoleva ajani ei ole kostja oma kohustusi täitnud. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevus 40 000 krooni, viivised 10 000 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni.

Menetluse käik 09.09.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostja on hagiavalduse koos lisadega kätte saanud 22.09.2009.a. /tl.11/. Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses 13.10.2009.a. võtnud hagi õigeks täies ulatuses. Kostja on pakkunud välja hagejale kompromisslahenduse võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel (tl. 13). Hageja ei nõustu kostja poolt pakutava kompromisslahendusega, kuna võlgnevus on kostja poolt pikemat aega tasumata ja kostja ei ole asunud ise vabatahtlikult võlgnevust likvideerima (tl. 18). Kuna kostja on kohtule teatanud, et võtab hagi õigeks, lahendab kohus TsMS § 404 asja kirjalikus menetluses.

Kohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule; võlakirja, võlakirja ümbervormistuse (tl 4-16). VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus 40 000 krooni ja viivis 10 000 krooni. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse /VÕS/ § 7, §76, §101 lg 1 p 1 ja 6, § 82, § 91, § 396 ja 398 järgi.

3 (3) Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §162, §173,§ 404, §§434-436, §442, §444, §630 ja §632, sätete kohaselt kirjalikus menetluses.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu peab kostja hagejale hüvitama hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena asjas tasutud riigilõiv summas 7 500 krooni.

Aare Kaldma Kohtunik .