2-09-59268/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-59268

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtuotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

09. juunil 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-59268 Tsiviilasi L R hagi S F vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L R (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: S F (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

08. juunil 2010.a Tsiviilasja hind

27 000 krooni

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega.

2. Välja mõista kostjalt S F hageja L R kasuks lapse D F (sünd XXX.) ülalpidamiseks elatis igakuuliselt 3 000 (kolm tuhat) krooni alates 12.11.2009.a kuni lapse D F täisealiseks saamiseni.

3. Tunnistada õigeksvõtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-59268 jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu menetluses on L R hagi S F vastu elatise nõudes.

2. 08.06.2010.a toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks ning nõustus tasuma poja ülalpidamiseks 3000 krooni kuus.

II Kohtu põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi elatise nõudes kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas kohtuistungil hageja nõuet ning oli nõus hageja poolt tehtud ettepanekuga.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

Hageja on esitanud hagiavalduse elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on laps D F hageja ülalpidamisel.

Lapse ülalpidamiskohustus tuleneb PKS § 60 lg-st 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 62 järgi kui vanem ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus kasvatusvõi eestkosteasutuse nõudel vanemalt välja elatise lapsele kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib. Vastavalt PKS § 61 lg 2 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja nõudis elatist 3000 krooni suuruses. Kostja on antud haginõuet õigeks võtnud 08.06.2010.a toimunud kohtuistungil.

4. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas

3 000 krooni on käesoleva tsiviilasja hinnaks 27 000 krooni.

5. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega.

III Menetluskulud

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Hageja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist kostjalt ega menetluskulude kindlaksmääramist. Kohus otsustas, et lähtudes asjaoludest on õiglane jätta elatise nõude lahendamisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 440 lg 1 ja 3, 441 lg 1, 442,

444 lg 4.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik