2-09-62198/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht 09.juuni 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-09-62198; Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu versus Asta Laarmann; hagi alusetult saadud vara tagastamiseks; tsiviilasja hind 70 106 krooni Kohtunik Kalev Kuningas Hageja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu (aadress Suur- Ameerika 1, 15006 Tallinn) Hageja esindaja Silvi Uljas Kostja Asta Laarmann (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1. Käesolevaga kinnitab Kostja, et on saanud 78500 EVP krooni, mille väärtus nende võõrandamise hetkel oli 70106 Eesti krooni. Nimetatud summa saamise alus on ära langenud ja Kostja soovib seda Kompromissis nimetatud tingimustel Hagejale tagastada.

2. Kostja nõustub 70106 krooni tasuma Hagejale maksegraafiku alusel nii, et iga kuu 10. kuupäevaks kuulub tasumisele 200 krooni kuni 70106 krooni täieliku tasumiseni.

3. Esimese makse kohustub Kostja tasuma 10. juuliks 2010.

4. Kompromissi punktis 2 märgitud summa kuulub tasumisele Hageja arveldusarvele nr 10220018275011 Eesti Ühispangas viitenumbriga 01399053.

5. Hageja kinnitab, et pärast käesoleva Kompromissi punktis 2 märgitud summa tasumist ei oma ta mingisuguseid nõudeid Kostja vastu tulenevalt esitatud hagist.

6. Juhul, kui Kostja ei täida oma ülalpool toodud kohustusi Hageja ees tähtaegselt ja/või nõuetekohaselt, kohustub Kostja tasumata võlgnevuse osas alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

7. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on õigus käesolevat Kompromissi sõlmida ning Kompromissi sõlmimisel tegutsetakse heas usus.

8. Poolte esindajad kinnitavad, et on teadlikud Kompromissi ja menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt TsMS §-le 432.

9. Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu ja Asta Laarmann taotlevad käesolevaga Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajalt TsMS § 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 alusel Kompromissi kinnitamist ja tsiviilasjas menetluse lõpetamist.

10. Pooled loevad Kompromissi tühiseks algusest peale (v.a Kompromissi käesolev säte) juhul, kui Tartu Maakohus ei kinnita Kompromissi. Muud otsustused

2. Seoses menetluse lõpetamisega:

2.1 jaotada menetluskulud ja jätta need poolte endi kanda;

2.2 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Kalev Kuningas

Kohtunik