2-07-7493/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

08. juuni 2010,Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-7493 Tsiviilasi AS Ehagi KSvastu viiviste 574,54 krooni saamiseks Tsiviilasja hind 574,64 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS E(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Raul F (Julianus Inkasso OÜ ) Kostja KS(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Kaja Seppi’lt AS E kasuks viivised 100 (üks sada) krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud täielikult AS E kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Menetluse käik

1. AS E esitas kohtule avalduse KS vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule. Võlgnik on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite, milles tunnustas nõuet osaliselt: põhivõlg 825,54 krooni, ülejäänud nõude osas esitas vastuväite. Kohus tegi tunnustatud nõude osas 825,54 krooni ja riigilõiv 250 krooni 21.05.2009 maksekäsu, mis on võlgnikule kätte toimetatud 27.05.2009. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks. 18.06.2009 määrusega on Pärnu Maakohus andnud asja vaidlustatud võlanõude osas üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus. Juhindudes TsMS §-st 487 g-st 1 kohustas kohus hagejat esitama 14 päeva jooksul kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt, juhindudes TsMS §-st 139, riigilõivu. Hagejat hoiatati, et kui ta ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. 15.07.2009 esitas AS E kohtule hagiavalduse KS vastu viiviste 574,54 krooni saamiseks.

Asjaolud ja hageja nõue

2. Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista perioodi 20.12.2000 kuni 13.07.2009.a. eest viivise 574,54 krooni ning menetluskulud.

3. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 15.05.1998 liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus osutama kostjale mobiilsideteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuistele arvetele tasuma. Kostja oma kohustust ei täitnud ning arveid ei tasunud, mistõttu võlgneb kostja seisuga 30.11.2000 hagejale 825,54 krooni.

4. Üldtingimuste p 7.7 järgi võib hageja nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas arvete tasumisega hilinemise eest. Hageja on kostjale arvestanud viivist 824,54 krooni. Kostja tasus 08.07.2009 võlgnevuse summas 1 075,54 krooni, seega võlgneb kostja hagejale veel viivised summas 574,54 krooni.

Kostja vastus

5. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

6. Kostja on tulenevalt maksekäsust tasunud hagejale võlgnevuse 824,54 krooni ja riigilõivu 250 krooni, seega jääb kostjale arusaamatuks, kuidas on hageja arvestanud makstud riigilõivu, kui tasutud viivisteks. Kostja ei nõustu viiviste ja õigusabikuludega. Kostja lõpetas Eelepingulise numbri kasutamise aastal 2000 ning umbes samast ajast kasutab EMT-le kuuluvat Simpel kõnekaarti. Kostja elas lepingus märgitud aadressil Xxxkuni 01. maini 2002, kuid mingeid meeldetuletusi võlgnevuse kohta ta sellel ajal hagejalt saanud ei ole. Kostja sai võlgnevusest teada alles 2009 aasta mais maksekäsu kiirmenetluse tõttu. E kõnekaardi kliendina on kostja korduvalt külastanud E esindusi ja alates 2002 või 2003 on kostja andmed sisestatud E andmebaasi, millest tulenevalt oleksid pidanud selguma ka hageja eelnevad nõuded kostja vastu, kuid võlgnevusest ei räägitud. Kostja kasutab E Simpel kõnekaarti käesoleva ajani.. Kostjale jääb selgusetuks, miks teda ei informeeritud ligi üheksa aasta jooksul kordagi võlgnevusest ei posti teel arve esitamisega või esinduste külastamisel või telefoni teel. Kostja leiab, et hageja ei ole midagi teinud kostja teavitamiseks võlgnevuse olemasolust. Seega ei pea kostja õigustatuks viiviste ja õigusabi teenuste nõuet.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

8. Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata..

9. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Üldtingimuste punkti 7.7 kohaselt EMT-l on õigus nõuda abonendilt viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kui mitte vähem kui kuuskümmend Eesti krooni kuus abonendi iga telefoninumbri eest.

10. Tulenevalt hagiavaldusest palub hageja kostjalt välja mõista viivituse perioodi eest 20.12.2000 kuni 13.07.2009 viivises summas 574,54 krooni. Kostja vaidleb nõudele vastu, kuna 9 aasta jooksul hageja ei teavitanud teda 2000 aasta nõudest, kuigi kostja on käesoleva ajani E Simple kõnekaardi omanik ja seega E Klienti nõudest, kes regulaarselt külastab E esindusi ja on andnud oma andmed E -le.

11. VÕS §§-de 6 ja 7 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning mõistlikkuse põhimõttel.

12. Tulenevalt VÕS §§-de 6 ja 7 sätestatu mõttest ei ole võlausaldaja antud juhul kostja suhtes käitunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttel. Hageja on võlgnevust arvestanud seisuga 30.11.2000. Kostja tunnistab, et oli E lepinguline klient ning lõpetas numbri kasutamise aastal 2000 ja umbes 2002 aastast kasutab EMT-le kuuluvat Simpel kõnekaarti. Kostja elas lepingus märgitud aadressil Xxx kuni 01. maini 2002, kuid mingeid meeldetuletusi võlgnevuse kohta ta sellel ajal hagejalt saanud ei ole. Kostja sai võlgnevusest teada alles 2009 aasta mais maksekäsu kiirmenetluse tõttu. E kõnekaardi kliendina on kostja korduvalt külastanud E esindusi ja alates 2002 või 2003 on kostja andmed sisestatud E andmebaasi, millest tulenevalt oleksid pidanud selguma ka hageja eelnevad nõuded kostja vastu, kuid võlgnevusest ei räägitud. Kostja kasutab E Simpel kõnekaarti käesoleva ajani.. Kostjale jääb selgusetuks, miks teda ei informeeritud ligi üheksa aasta jooksul kordagi võlgnevusest ei posti teel arve esitamisega või esinduste külastamisel või telefoni teel. Kostja leiab, et hageja ei ole midagi teinud kostja teavitamiseks võlgnevuse olemasolust.

13. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna hageja ei ole kostja suhtes käitunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt, tuleb hageja viiviste nõuet perioodi 20.12.2000 kuni 13.07.2009.a. eest vähendada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis summas 100 (üks sada) krooni.

14. Kohtu hinnangul poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

Menetluskulude jaotus

15. Vastavalt TsMS § 162 lg. 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et antud asjas oleks äärmiselt ebaõiglane mõista hageja menetluskulud välja kostjalt, kuna hagejal oli võimalus esitada hagi kostja vastu juba 2001 aastal peale võlgnevuse tekkimist ja kostja kasutab tänase päevani EMT- le kuuluvat Simpel kõnekaarti, millest tulenevalt on hagejal kogu aeg kuni käesoleva ajani olnud oma andmebaasis olemas kostja andmed ning arvestades tänapäeva tehnilisi võimalusi on antud juhul ainetu hagejal viidata asjaolule, et kostja kohta tal puudusid andmed, milline asjaolu võimaldas hagejal 9 aastat venitada võla sissenõudmisega. Seega on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täielikult hageja kanda.

Taimi Kollom Kohtunik