Legislator Case Law & Legislation
2-07-49444/9 AI generated

2-07-49444/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-07-49444/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

juuni 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-49444 Tsiviilasi BIGBANK AS hagi J K vastu 1 000 krooni väljamõistmiseks Hagi hind 1 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BIGBANK AS Hageja lepinguline esindaja: Liisa S , xxx Kostja: J K (isikukood xxx elukoht: xxx). Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Resolutsioon

Legislator headnote

AI generated

2-07-49444/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole.

Keywords

AI generated
bankruptcy claim claim for contributions credit mandate pledge shortfall certificate supplementary budget credit cash settlement of balance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht

08. juuni 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-49444 Tsiviilasi BIGBANK AS hagi J K vastu 1 000 krooni väljamõistmiseks Hagi hind

1 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BIGBANK AS Hageja lepinguline esindaja: Liisa S , xxx Kostja: J K (isikukood xxx elukoht: xxx). Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista välja J Klt BIGBANK AS kasuks 900 (üheksasada) krooni.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Harju Maakohtu menetluses oli BIGBANK AS hagi kostja vastu 99 000 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14. mail 2007 tarbijakrediidilepingu . Lepingu alusel sai kostja hagejalt krediiti kokku summas 52 000 krooni. Kokkuleppe kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,99 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 70 315.56 krooni. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgneb hagiavalduse kohaselt hagejale 99 000 krooni, millest 52 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 8 163.42 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

1 976.07 krooni viivis, 10 400 krooni leppetrahv, 1 000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 25 460.51 krooni kahjuhüvitis. Harju Maakohus jättis 28.01.2008 määrusega hagi läbi vaatamata 26 460.51 krooni osas ja mõistis kostjalt 28.01.2008 tagaseljaotsusega välja

72 539.49 krooni hageja kasuks. Hageja esitas Harju Maakohtu 28.01.2008 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 28.01.2008 määruse osas, millega jäeti hagi läbi vaatamata võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmiseks 1 000 krooni ning saatis tsiviilasja maakohtule nimetatud nõudes menetluse jätkamiseks. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja saatis tsiviilasja esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 5 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega ja lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamist. Krediidilepingu üldtingimuste p-s 9.3 on pooled kokku leppinud, et krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel krediidisaajale või käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Kohtu hinnangul on tegemist tasuga teenuse eest, milles on pooled lepingus eraldi kokku leppinud. Hinnakirja (tl 23) kohaselt on esimese meeldetuletuskirja hind 100 krooni, teise ja järgnevate meeldetuletuskirjade hind 200 krooni, teade lepingu ülesütlemisest maksab

400 krooni. Hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirjad 26.06.2007 ja 24.07.2007 (tl 19- 20), ülesütlemishoiatuse 05.09.2007 (tl 21) ning 04.10.2007 ülesütlemisavalduse (tl 22). Kokku moodustavad kulud 100 + 2*200 + 400 = 900 krooni. Hageja on esitanud kulude nõude suurusega 1 000 krooni, kuid hagiavaldusele lisatud tõenditega on tõendatud üksnes kulud summas 900 krooni. Järelikult mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kulud summas 900 krooni.

TsMS § 405 lg 1 p.3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus on 28.01.2008 tagaseljaotsuses lahendanud menetluskulude taotluse ja jätnud menetluskulud kostja kanda, eeltoodu tõttu ei pea kohus vajalikuks seda uuesti lahendada. TsMS § 442 lg 10 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Kuivõrd kohus lahendab antud vaidluse lihtmenetluses ringkonnakohtu juhiseid järgides, puudub kohtu hinnangul käesolevas asjas vajadus ringkonnakohtu seisukoha saamiseks ning kohus edasikaebamise luba ei anna.

Tiia Mõtsnik Kohtunik