2-08-83817/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generated19 371,42 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS (registrikood xxx; asukoht xxx) - hageja lepinguline esindaja: Silver E (Julianus Inkasso OÜ ) - kostja: AM (isikukood xxx; elukoht xxx) Mõista kostjalt AM hageja KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS kasuks välja võlgnevus 14 871,42 krooni (neliteist tuhat kaheksasada seitsekümmend üks krooni ja 42 senti), intress 3 240,10 krooni (kolm tuhat kakssada nelikümmend krooni ja 10 senti) ning viivis 714,90 krooni (seitsesada neliteist krooni ja 90 senti).
Legislator headnote
AI generated2-08-83817/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Menetluskulude jaotus Mõista kostjalt AM hageja KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS kasuks menetluskuludena välja 4 101,48 krooni (neli tuhat ükssada üks krooni ja 48 senti). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal AM tasuda hagejale KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Full text
2-08-83817
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-83817
Tsiviilasi
KREDIIDIKASSA AKTSIASELTSI hagi AM vastu võlgnevuse 14 871,42 krooni, leppetrahvi, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
19 371,42 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS (registrikood xxx; asukoht xxx) - hageja lepinguline esindaja: Silver E (Julianus Inkasso OÜ ) - kostja: AM (isikukood xxx; elukoht xxx)
Asja läbivaatamise kuupäev
3. juuni 2010.a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Mõista kostjalt AM hageja KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS kasuks välja võlgnevus 14 871,42 krooni (neliteist tuhat kaheksasada seitsekümmend üks krooni ja 42 senti), intress 3 240,10 krooni (kolm tuhat kakssada nelikümmend krooni ja 10 senti) ning viivis 714,90 krooni (seitsesada neliteist krooni ja 90 senti).
3. Jätta rahuldamata hageja KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS nõue kostjalt AM leppetrahvi summas 4 500 (neli tuhat viissada) krooni väljamõistmiseks.
4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus Mõista kostjalt AM hageja KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS kasuks menetluskuludena välja 4 101,48 krooni (neli tuhat ükssada üks krooni ja 48 senti). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal AM tasuda hagejale KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 8. juunil 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjon summas 2 000 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danse Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast.
Juhindudes TsMS § 174¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 4¹).
Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 4²).
Seoses hageja leppetrahvi nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Riigikohus on 14.01.2009.a tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 tehtud otsuses leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist.
2-08-83817
Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EE101248622, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 4 500 krooni maha arvestada käibemaks (18%) 686,44 krooni.
Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 81% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 19% ulatuses hageja ja 81% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 4 101,48 krooni (s.o 5 063,56 kroonist 81%).
Kuna maksekäsu kiirmenetluse lõpu päevaks on 06.10.2008.a (s.o 26.09.2008.a määruse tsiviilasjas nr 2-08-49529 jõustumise kuupäev) ja hagiavaldus on kohtule esitatud 05.12.2008.a, siis ei saa TsMS § 144 p-s 7 sätestatud tähtaega arvestades lugeda hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni kohtuväliseks kuluks. Seega ei kuulu TsMS § 144 lg
7 ja § 483 lg 2 p 3 alusel menetluskuluna väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni.
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
Indrek Parrest kohtunik