2-10-904/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2-10-904

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht 8.06.2010, Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-904 Tsiviilasi

NM-Mversus V M-M elatise nõudes poolte ühise lapse K M-M(isikukood xxx) ülalpidamiseks

Menetlusosalised

Hageja NM-M(isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti (Niguliste Advokaadibüroo, Tartu mnt 16b-19 Tallinnas) Kostja V M-M (isikukood xxx elukoht xxx)

Menetlus Kohtuistung 7.06.2010

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Välja mõista kostjalt V M-M hageja NM-Mkasuks igakuine elatis summas 2631 krooni ja 75 senti kuus tagasiulatuvalt alates 1.07.2009 poolte ühise alaealise lapse K M-M(isikukood xxx) ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni xxx) või kuni elatise suuruse muutmiseni.

3. Kummagi poole menetluskulud jätta kulusid kandnud poole enda kanda.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

I Asjaolud, menetluse käik Hageja esitas 6.01.2010 kohtule hagi, milles palus välja mõista kostjalt elatis poolte ühise alaealise tütre K M-M(sündinud xxx) ülalpidamiseks summas 3155 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 1.07.2009, so kuus kuud enne hagi esitamist. Elatisele soovis hageja lisada tulumaksu 21 %, so summas 662,55 krooni. Kokku palus hageja hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista igakuise elatusraha summas 3817 krooni ja 55 senti. Kohtuistungil vähendas hageja nõuet miinimummäärani, so 2175 krooni kuus ja muus osas jäi esialgse hagi juurde (so tulumaksu osas ja elatise väljamõistmise alguskuupäeva osas)

Kostja on 7.06.2010 kohtuistungil haginõude õigeks võtnud. Kostja kinnitas, et ta nõustub tagasiulatuvalt alates 1.07.2009 maksma oma tütre K Ma –M ülalpidamiseks miinimummääras

Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2-10-904

elatist.

II Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 63 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku nõudel. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatis lastele mõistetakse PKS § 70 lg 1 alusel välja alates elatishagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi selle vähendatud suuruses õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele.

Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Otsuse tegemise ajal on kuupalga alammääraks Eestis 4350 krooni. Sellest lähtuvalt ongi minimaalseima elatise suuruseks 2175 krooni.

Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 kohaselt on elatis residendist füüsilise isiku tulu ja see maksustatakse tulumaksuga. Sama seaduse § 19 lg 1 reguleerib täpsustavalt, et tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt PKS §- dele 23, 61-64 või 69. Tulumaksuseaduse § 24 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil residendist füüsilisele isikule makstud elatis, kui see elatis kuulub maksustamisele Tulumaksuseaduse § 19 lg 1 kohaselt. Tulumaksuseaduse § 4 lg 1 alusel on tulumaksu määr 2009.a. 21%. Kuna väljamõistetav elatusraha arvatakse maha elatusraha maksja brutopalgast ja elatusrahalt tasub tulumaksu selle saaja, siis selleks, et tegelikult kättesaadav elatusraha pärast tulumaksu mahaarvestamist oleks 2175 krooni kuus, tuleb sellele liita tulumaksu osa (0,21 x 2175, so 456,75 krooni võrra suurem ehk kokku 2631 krooni ja 75 senti).

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2 Tsiviiltoimik 2-10-904

Raivo Einula Kohtunik