2-10-7736/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-10-7736

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

08. juuni 2010. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-10-7736 Tsiviilasi ELIAS-i hagi AA´i vastu võlgnevuse nõudes. Hagi hind

3 383 krooni. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: ELIAS (registrikood XXX asukoht XXXn) Hageja esindaja: Kristjan Vahar Kostja: AA (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista AA’ult 6 884 (kuus tuhat kaheksasada kaheksakümmend neli) krooni ja

40 senti ELIAS kasuks. Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses AA’u kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 16.02.2010. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ SMS Laen ja kostja elektroonilise posti teel laenulepingu summas 5 000 krooni. Laenulepingu tingimused on avaldatud hageja interneti leheküljel aadressil www.smslaen.ee. Laenusumma oli kantud kostja arvelduskontole 28.01.2008. a. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 27.02.2008. a. Vastavalt maksegraafiku p 5 juhul kui laenusaaja viivitab laenu tagastamisega kohustub tema tasuma viivist 0,5 % tagastamata summast päevas. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Kohustuse täitmisega on 28.05.2009. a seisuga viivitatud 207 päeva. Viivise suuruseks on 3 501.40 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 3 383 krooni, viivis summas 3 501.40 krooni.

Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväite kohaselt võttis ta laenu 5 000 krooni kuuks ajaks. Kuna tekkisid rahalised probleemid, jäi laen tagasi maksmata. Kostja tasus nelja kuu jooksul 6 000 krooni. Kostja leiab, et tagastas hagejale 6 000 krooni laenu põhiosa. Kostja ei ole hagejale nõus intressi tasuma, sest see on kostjalt lihtsalt välja petetud.

Kohtu põhjendused Kohus on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et OÜ SMS laen ja kostja sõlmisid elektroonilise posti teel laenulepingu summas 5 000 krooni. Laenulepingu tingimused on avaldatud interneti leheküljel aadressil www.smslaen.ee. Laenusumma kanti kostja arvelduskontole 28.01.2008. a. Kostja kohustus laenusumma ja intressi summas 1 000 krooni tagastama hiljemalt 27.02.2008. a.

Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul puuduvad seadusest tulenevad alused, mis välistaksid kostja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise hageja ees. VÕS § 402 järgi annab või kohustub andma oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja tarbijakrediidilepinguga tarbijale krediiti või laenu. Tarbijal lasub raha tagastamise kohustus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt laenulepingule, pidi kostja laenu summas 5 000 krooni tagastama hiljemalt 27.02.2008. a. Kostja laenu ei tagastanud. Kostja sõlmis 05.06.2008. a hagejaga maksegraafiku, milles tunnistas võlgnevust summas 6 383 krooni. Kostja kohustus võlgnevuse tasuma 11 kuulise perioodi jooksul intressiga 15,66% kuus. Kostja tasus hagejale 6 000 krooni, millest hageja arvestas 3 000 krooni põhivõlgnevuse katteks ja ülejäänud summa intresside katteks. Kostja vastuväite kohaselt puudub hagejal intressinõue ja kogu tasutud summa oleks hageja pidanud arvestama laenu põhiosa tagastamise katteks. Kohus kostjaga ei nõustu. Laenuleping on tasuline leping, seega on laenusaaja põhikohustuseks ka laenu kasutamise eest laenuandjale tasu maksmise kohustus. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja laenuandjale tasuma intressi 15,66% kuus. Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Samuti puudub maksekorraldustel märge selle kohta, et kostja oleks teinud maksed üksnes põhiosa katteks. VÕS § 88 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Maksegraafiku p 5 kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada 0.5% viivise arvestamist päevas. Kostja on viivitanud laenu tagastamisega

207 päeva, seega moodustab viivis 3 501.40 krooni. Kostjalt kuulub välja mõistmisele viivis

3 501.40 krooni.

Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 3 383 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 3 501.40 krooni.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik