2-10-16464/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-16464

1(3)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-16464 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi O M hagi V D vastu abielu lahutamise nõudes Hagi hind 25 000 krooni Kohtuistungi toimumise aeg 27. mai 2010 Hageja: O M (IK XXX) Menetlusosalised ja esindajad Kostja: V D (IK XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada O M ja V D abielu, sõlmitud 29. novembril 2002 Ida-Virumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituses, abieluakti kanne nr 351.

3. Jätta O M ja V Dabielu ajal kantud perekonnanimed muutmata.

4. Jätta O M menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.

5. Jätta V D menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.

6. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele (Narva).

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2-10-16464

2(3) Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 29. novembril 2002 Ida-Virumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituses, akti kanne nr 351. Abielust ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole. Abielusuhted on lõppenud 01. juulist 2006, kostja kolis elama Eestisse, hageja jäi elama Venemaale. Hageja on seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja palub lahutada poolte abielu, menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Hageja esitas kohtule dokumentaalse tõendi: abielutunnistus (t.l.-4).

Kostja tunnistab hagi. Kostja nõustub abielu lahutamisega, kuna leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

Kostja kohtule dokumentaalseid tõendeid ei esitanud.

Kohtuistungil selgitas kostja, et abielu jätkamine on võimatu, kuna pooled ei ela koos juba neli aastat, kusjuures pooled elavad erinevates riikides. Vaidlust ühisvara osas poolte vahel ei ole, ühiseid lapsi samuti.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Hageja palub lahutada poolte abielu.

Kostja tunnistab hagi ja leiab, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 29. novembril 2002 Ida-Virumaa perekonnaseisuosakonna Narva talituses, abieluakt nr 351 (t.l.-4). Pooled avaldavad soovi abielu lahutamiseks. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole, ühisvara jagamise üle pooled ei vaidle. Pooled abielu ajal kantud perekonnanime muutmist ei soovi.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 p 1, kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Lähtuvalt PKS § 29 lg 2, abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Hageja soovib lahutada poolte abielu ning kostja nõustus sellega kohtuistungil.

PKS § 2 lg 1 kohaselt, abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil.

Abielu sõlmimise eeldustest järeldub, et abielu sõlmimiseks, ja seega ka abielu jätkamiseks, peab abielupooltel olema ühine soov kooseluks. Mõlema abielupoole tahe kooselu lõpetada on piisav

2-10-16464

3(3) põhjus, et lugeda abielu jätkumist võimatuks. Lisaks on pooled kinnitanud, et nad ei ela koos juba kuus aastat ning neil on elukohad erinevates riikides.

Kohus leiab, et kuna hageja soovib abielu lahutada ning kostja sellega nõustub, saab lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada.

Vastavalt nimeseaduse (NS) § 11 lg 1, abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Pooled oma perekonnanime muutmist ei soovinud.

Kooskõlas PKS § 29 lg 5, abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Kohtuotsuse ärakiri tuleb 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist saata Ida-Viru Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele (Narva).

Hagihind

Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o hageja nõue on mittevaraline.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 kohaselt, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni.

Hagihind on seega 25 000 krooni.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtuvalt TsMS § 102 lg 1 p 1, abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine.

Poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik