2-09-71082/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht

3. juunil 2010.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-71082 Tsiviilasi AS-i SEB Pank hagi Rista Ööpik’u vastu võla ja viivise nõudes Hagihind 80507.46 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2 Tallinn Hageja esindaja: Martin Velling volikirja alusel Kostja: Rista Ööpik, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx Asja läbivaatamise aeg

3. juunil 2010 kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Rista Ööpikult AS SEB Pank kasuks 80507.46 (kaheksakümmend tuhat viissada seitse kr ja 46 s) krooni põhivõlga, 5928.49 (viis tuhat üheksasada kakskümmend kaheksa kr ja 49 s) krooni intresse ja 8799.95 (kaheksa tuhat seitsesada üheksakümmend üheksa kr ja 95 s) krooni sissenõutavaks muutunud viiviseid.

3. Välja mõista Rista Ööpikult AS SEB Pank kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks, alates 4.05.2010.a kuni põhinõude 80507.46 krooni täitmiseni 20 % tasumata põhinõude summast aastas (0,0555 % päevas).

4. Välja mõista Rista Ööpikult AS SEB Pank kasuks 10000 (kümme tuhat) krooni menetluskulude hüvitamiseks.

5. Tunnistada käesolev tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. KOHTUKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud tsiviilasjas kannab Rista Ööpik täies ulatuses.

2. AS SEB Pank menetluskulu on 10000 krooni hagihinnalt ja kiirmenetluses tasutud riigilõivud.

3. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Rista Ööpik ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus tuleb toimetada kätte väljaspool Eesti Vabariiki

2 (2) või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS SEB Pank võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. KOHTU SEISUKOHAD

1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud isiklikult. TsMS §

407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist.

2. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt, millised tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg

1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks, sõlmisid pooled 8.08.2007.a laenulepingu nr L070043103 ja edasi lepingu lisad nr 1-4, milles kokkulepitud rahalisi kohustusi kostja ei täitnud. Kostja poolt rahaliste kohustuste täitmata jätmise tõttu ütles hageja lepingu üles 20.10.2009.a. Nimetatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja rikkus lepingutest tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud lepingus sätestatud korras tegema tegusid, mille tagajärjel leping lõppes. Lepingu lõppemisel tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale tagastamata krediidisumma ning tasuda lepingujärgsed intressid. Kostja neid kohustusi vabatahtlikult ei täitnud. Kostjal on laenulepingu alusel 80507.46 krooni põhivõlga ja tasumata 5928.49 krooni intressi. Hageja nõue tagastamata krediidisumma ja tasumata intresside saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need.

3. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid omapoolset raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist ning TsMS § 367 kohaselt sissenõutavaks mittemuutunud viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viivise suurust (8799.95 krooni) ja lisanduvat viivist vaidlustanud. Viimast nõuab hageja protsendina (20% aastas) põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuded nii sissenõutavaks muutunud kui muutumata viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3 (2)

4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

5. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 7584.78 krooni ja 2415.22 krooni riigilõivust maksekäsu menetluses. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik