2-10-19788/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-19788

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht

04. juunil 2010.a, kell 16:00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-19788 Tsiviilasi Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus alaealisele lapsele eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood 75009148, asukoht Linda 4, Narva 20309), esindaja Galina Vologdina Asjast puudutatud isikud: T K (isikukood: XXX; elukoht: XXX) V K (isikukood: XXX; elukoht: XXX) I K (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Vandeadvokaat: Margus Kiir (Advokaadibüroo Alvin Rödl & Partner, Jõhvi osakond) Kohtuistungi toimumise aeg 31.05.2010.a.

Kohtuistungil osalesid avaldaja esindaja/lastekaitseinspektor: Leili Korp Puudutatud isikud: V K T K Margus Kiir I K RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Narva linna avaldus.

2. Määrata alaealise I K (isikukood: XXX) eestkostjaks T K (isikukood: XXX).

3. Seada eestkoste I K täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Määratleda eestkostja ülesannete ring kõigi toimingute ja tehingute tegemisega eestkostetava nimel (eestkostja esindusõigus) ning eeskostetava ja tema ülalpidamise eest hoolitsemisega, lähtudes oma tegevuses eestkostetava huvidest.

4. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulud) riigi kanda.

5. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest (TsMS § 531 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne vallavõi

2-10-19788

2(3) linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

I Asjaolud ja menetluse käik

a. Avaldus

1. Viru Maakohtule 28.04.2010.a esitatud avalduse kohaselt jäi laps I K vanemliku hoolitsuseta seoses sellega, et tema emalt J Z on vanema õigused ära võetud. Lapse isa on töötu ning ta on raskelt haige, mille tõttu ei ole võimeline oma tütre eest hoolitsema.

Laps I K elab koos isa vanematega ehk oma vanaema T K ja vanaisaga V K, kes kasvatavad last ja hoolitsevad tema eest. Vanavanemad peavad last ülal.

Avaldaja leiab, et kuna laps on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta, tuleb talle seada eestkoste. Avaldaja on seisukohal, et T K isikuomadused ja võimed lubavad tal täita eestkostja kohustusi oma alaealise lapselapse I K suhtes.

b. Esitatud tõendid

2. T K on esitanud kohtule kirjaliku nõusoleku enda määramiseks eestkostjaks (tl 3 koos oma dokumentide koopiatega tl 4, 5). T K kohta on esitanud arvamuse ka tema perearst (tl 6), kes kinnitas, et ta tervislik seisund võimaldab tal olla eestkostjaks. Politseija piirivalveameti väljatrükist (tl 7) nähtub, et T K ei ole kantud karistusregistrisse. Korteriühistu tõendist (tl 9) selgub, et I K elab pidevalt oma vanaemaga aadressil XXX.

Kohtule on esitatud ka lapse I K ID-kaardi koopia ja sünnitunnistus (tl 10), millest on näha, et lapse ema on J Z ning lapse isa on V K. Perearsti tõendist (tl 11) selgub, et I K ei ole probleeme tervisega.

Koolieelse lasteasutuse ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi iseloomustustest (tl 12-14) I K kohta selgub, et lapse kasvatamisega tegeleb juba mitu aastat lapse vanaema T K. Vanaema T K viib lapse kooli ja koolist koju, vanaema tasub lapse eest arved. Vanaema osaleb aktiivselt lapse kasvatamises.

Viru Maakohtu 06.11.2009.a otsusega (tl 15-16) võeti lapse emalt J Z vanema õigused. Kohtule esitatud dokumentidest lapse isa kohta (tl 17-21) nähtub, et lapse isa tegeleb lapse kasvatamisega, kuid oma tervisliku seisundi tõttu ei ole võimeline tagama lapsele vajalikku hooldust. Lapse isa V K on nõus T K eestkostjaks määramisega.

T K abikaasa N K on andnud nõusoleku (tl 22), et T. K oleks oma lapselapse I eestkostjaks.

Olmetingimuste aktist (tl 23) nähtub, et T K perekonna olmetingimused on soodsad lapse elu ja arengu jaoks. Lastekaitseinspektor peab otstarbekaks määrata I K eestkostjaks T K.

kunagi probleeme.

c. Kohtuistung

3. 31.05.2010.a toimunud kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde ning tõdes, et asjaolud ei ole muutunud. Kohtuistungil kinnitas T K, et ta on valmis saama lapselapse eestkostjaks ning

2-10-19788

3(3) tema abikaasa on sellega nõus. Lapse isa V K kinnitas istungil, et ta on nõus T K eestkostjaks määramisega ning selgitas, et tema tervislik seisund ei luba tal kasvatada oma last.

Alaealisele lapsele I K oli riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Margus Kiir. Advokaat on enne istungit veendunud, et lapse seisukohalt on hea, et tema eestkostjaks saab tema vanaema. Advokaat toetas Narva linna avaldust.

II Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega ja kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tõendamist on leidnud, et I K üle eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Kohus tuvastas, et alaealine on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kuna tema ema elab lapsest eraldi ja ei ole võimeline tagama lapsele vajalikke elutingimusi ning lapse isa tervislik seisund ei luba tal last kasvatada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 1 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. PKS § 92 lg 3 sätestab, et eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

PKS § 95 lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PKS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et I K eestkostjaks tuleb määrata T K. Tema on kohtu hinnangul oma isikuomaduste poolest sobivaks isikuks. Kohus on veendunud, et T K tuleb eestkostja ülesannetega toime. Tulenevalt PKS § 98 lg 1 sätestatust on T K eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 98 lg 2 alusel on eestkostja kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Kooskõlas PKS § 104 lg 5 eestkoste lõpeb eestkostetava lapse täisealiseks saamisega.

5. Seega määrab kohus lapse I K eestkostjaks T K kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Fred Fisker Kohtunik