2-09-8900/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-8900

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuni 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-8900 Tsiviilasi, hageja nõue A M hagi P M M vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind

25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A M (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: P M M (sünd. XXX, elukoht: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

20. mai 2010.a. Resolutsioon

1. Rahuldada A M hagi P M Mvastu abielulahutuse nõudes.

2. Lahutada A M ja P M M abielu, mis on sõlmitud 27.08.2003.a Ida-Viru Maavalituses (Narva) ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 219.

3. Taastada A M tema endine perekonnanimi J.

4. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

Hageja nõue ja põhjendus

Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 27.08.2003.a. Ida- Viru Maavalitsuses Narvas, kanne nr 219 all. Abielu sõlmimisel võttis hageja endale abikaasa perekonnanime M. Kuni 2003.a. oktoobrini elasid pooled koos Eestis, siis kostja lahkus USA-sse tagasi. Ka hageja pidi sõitma abikaasa juurde, kuid hagejale ei antud viisat. Viimast korda käis kostja Eestis 2004.a. oktoobris. Poolte püüdlused kokku jääda jäid tulemusteta. Hageja elas

2-09-8900

kostjast eraldi, ta kohtas teist inimest, kellega neil sündis laps. Hageja leiab, et ei ole võimalik kostjaga säilitada abielusuhteid ja ta palub palub lahutada poolte abielu.

Kostja vastus

Kostja kirjalikus vastuses kohtule on teatanud, et tal ei ole vastuväiteid abielulahutuse nõudele.

Kohtu seisukoht

Pooled soovivad lahutada abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud ja nende jätkamist pooled võimalikuks ei pea.

Kohus tuvastas, et A M ja P M M on abiellunud 27. augustil 2003.a. Ida-Viru Maavalituses (Narva), mille kohta on koostatud abieluakt nr 219 (abielutunnistus nr AL 0105926).

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on lõppenud, pooled ei soovi koos elada, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi. Hageja soovil tuleb taastada talle enne abiellumist kantud perekonnanimi J.

PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik