2-10-16511/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-16511

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht

03. juunil 2010.a, kell 16:00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-16511 Tsiviilasi Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus alaealisele lapsele eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood 75009148, asukoht Linda 4, Narva 20309), esindaja Galina Vologdina Asjast puudutatud isikud: M K (isikukood: XXX; elukoht: XXX) A V (isikukood: XXX; elukoht: XXX) M V (isikukood: XXX; elukoht: XXX) S Z (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Vandeadvokaat Sergei Politšev Kohtuistungi toimumise aeg 24.05.2010.a.

Kohtuistungil osalesid avaldaja esindaja: Aleksei Forstiman ja lastekaitseinspektor Sergei Lahmanov puudutatud isikud: S Z (lapse vanaema), A V (lapse isa)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Narva linna avaldus.

2. Määrata alaealise M V (isikukood: XXX) eestkostjaks S Z (isikukood: XXX).

3. Seada eestkoste M V täisealiseks saamiseni, s.o kuni 29.09.2019.a. Määratleda eestkostja ülesannete ring kõigi toimingute ja tehingute tegemisega eestkostetava nimel (eestkostja esindusõigus) ning eeskostetava ja tema ülalpidamise eest hoolitsemisega, lähtudes oma tegevuses eestkostetava huvidest.

4. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulud) riigi kanda.

5. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest (TsMS § 531 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad määruskaebuse esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse

2-10-16511

2(4) teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Asjaolud ja menetluse käik

Avaldus Viru Maakohtule 09.04.2010.a esitatud avalduse kohaselt jäi laps M V vanemliku hoolitsuseta seoses sellega, et alates 30.04.2009 ja käesoleva ajani elab ta oma vanaema S Z juures. M V on sündinud vabaabielust M K ja A V vahel. 2003.a perekond lagunes ning laps jäi elama oma ema M K juurde. Lapsel on sünnist raske haigus – peaaju kasvaja, M V on raske puudega laps. Lapse emal M K on peale M veel kaks last, kes elavad ema juures. Lapse ema M K ei tulnud toime lapse kasvatamisega ning kasvatamisel aitas lapse isapoolne vanaema S Z. S Z võttis lapse endale ning hoolitses lapse eest. Kui laps hakkas elama oma vanaema juures, muutus tema füüsiline seisund ja vaimne areng paremaks. Lapse isal A V on uus pere, kus on veel kolm last. Seega isa ei saa võtta M enda juurde, kuna selleks ei ole sobilikke elutingimusi. Lapse isa on töötu ja 50% töövõimekaotusega. Vaatamata sellele võtab isa osa lapse kasvatamisest ning kohtub lapsega vähemalt kord nädalas. A V on väljendanud oma nõusoleku S Z eestkostjaks määramiseks.

Kuna alaealine M V on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest palub avaldaja määrata S Z alaealise M V eestkostjaks. Avaldaja on seisukohal, et S Z omadused ja võimed sobivad eestkostja kohustuste täitmiseks. S Z väljendas soovi olla M V eestkostjaks.

Esitatud tõendid S Z on esitanud kohtule kirjaliku avalduse enda määramiseks eestkostjaks (tl 18 koos juhiloa koopiaga tl 6). S Z on esitanud Narva Linnavalitsusele ka avalduse vanema õiguste äravõtmiseks lapse emalt M K (tl 20). S Z töötab OÜ-s ZVZ direktorina kuupalgaga 10 000 krooni kuus ning saab töövõimetuspensioni 3460 krooni (tl 11). S Z on lahutatud (tl 28), tal on kaks last, kes elavad emast eraldi. S Z saab peretoetuse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse Narva Linnavalitsusest (tl 15-16). S Z avaldus soovi olla lapse M V eestkostjaks (tl 17-18).

Kohtule esitatud Harku Vallavalitsuse (tl 19)arvamuse kohaselt ei osutanud lapse ema M K lapsele vajalikku hoolsust ega taganud lapsele kooliks vajalikku ettevalmistust. Harku Vallavalitsus suhtles tihti lapse vanaemaga S Z, kes alati avaldas muret lapse pärast. Harku Vallavalitsus toetab S Z eestkostjaks määramist.

Lastekaitseinspektori arvamuse (tl 21) kohaselt ei osale lapse ema M K lapse kasvatamises, laps on vanaema S Z hoolitsemisel ja ülalpidamisel. Suheldes lapse isaga on lastekaitseinspektor selgitanud, et Andreas Välja on nõus, et lapse eestkostjaks saab S Z (tl 23).

Lapsel M V on raske puue, mille tõttu vajab ta erihooldust (tl 7-9, 14). Laps M V käib Narva Eesti Gümnaasiumis ning lapse viib kooli ja koolist koju kas isa või vanaema (tl 12).

Lapse ema ning lapse isa on andnud kirjaliku nõusoleku S Z lapse eestkostjaks määramiseks (tl 10, 24).

Kohtule on esitatud OÜ Maininvestments juhatuse liikme Imbi Helm iseloomustus (tl 25-26), mille kohaselt on S Z kohusetundlik, teda saab usaldada, kes on väga meeldiv ja vastutusrikas inimene. Korteriühistu Kangelaste 19 juhatuse esimehe Natalja Heinsaar iseloomustuse (tl 27) kohaselt on S Z rahulik ja tasakaalukas inimene, temaga ei olnud kunagi probleeme.

Õigusabi ja advokaadi arvamus Alaealisele lapsele M V oli riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev. Advokaat leiab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses, et Narva linna avaldus tuleb

2-10-16511

3(4) rahuldada. 26.04.2010.a teostas vandeadvokaat kodukülastuse M V viibimiskohta XXX, kus ta elab koos vanaemaga S Z. Kolmetoalises korteris on olemas vajalikud esemed elamiseks, puhkamiseks ja õppimiseks. Lapse tuba on puhas ja korras. Laps õpib Eesti Gümnaasiumi 1. klassis. S Z viib pojapoja ravile ning täidab arstide ettekirjutusi lapse ravimiseks. Vestlusest lapsega on advokaat selgitanud, et laps soovib ka edaspidi elada vanaema juures.

Kohtuistung 24.05.2010.a toimunud kohtuistungil kinnitas S Z, et suhe lapsega muutub iga päevaga paremaks. Emaga kohtus laps viimane kord mais 2009.a. Lapse isa külastab last igal päeval ning viib lapse kooli. Lapse isa A V kinnitas istungil, et ta on töövõimetu ning ta on nõus, et tema ema S Z saab lapse eestkostjaks. Avaldaja jäi istungil oma avalduse juurde ning lastekaitseinspektor nõustus eestkoste seadmise vajadusega.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega ja kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tõendamist on leidnud, et 29.09.2001.a. sündinud M V (sünnitunnistus tl 4) eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Kohus tuvastas, et alaealine on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, kuna tema ema elab lapsest eraldi ja ei ole võimeline tagama lapsele vajalikke elutingimusi ning lapse isal on uus pere, kus on veel kolm last.

Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 1 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. PKS § 92 lg 3 sätestab, et eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

PKS § 95 lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PKS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et M V eestkostjaks tuleb määrata S Z. S. Z on kohtu hinnangul oma isikuomaduste poolest sobivaks isikuks. Kohus on veendunud, et S Z tuleb eestkostja ülesannetega toime. Tulenevalt PKS § 98 lg 1 sätestatust on S Z eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 98 lg 2 alusel on eestkostja kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Kooskõlas PKS § 104 lg 5 eestkoste lõpeb eestkostetava lapse täisealiseks saamisega.

Seega määrab kohus lapse M V eestkostjaks S Z kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Fred Fisker Kohtunik