2-09-42572/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedHagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 15. juunil 1996.a. Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaalis, mille kohta oli tehtud kanne nr 162. Abielust on sündinud poeg N N, kes elab alaliselt koos hagejaga. Hageja leiab, et abielu on faktiliselt lõppenud ning selle taastamine ei ole võimalik. Hageja palub lahutada abielu. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Legislator headnote
AI generated2-09-42572/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-09-42572
1(2)
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
03. juuni 2010.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-42572 Tsiviilasi, hageja nõue S N hagi I N vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind
25 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S N /isikukood XXX, elukoht; XXX/ Kostja: I N /sünniaeg XXX, viibimiskoht: XXX/ Kohtuistungi kuupäev
20. mai 2010.a. Resolutsioon
1. Rahuldada S N hagi I N vastu abielu lahutamise nõudes.
2. Lahutada S N ja I N abielu, mis on sõlmitud 15. juunil 1996.a Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaalis, mille kohta on tehtud kanne nr 162.
3. Antud tsiviilasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 15. juunil 1996.a. Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaalis, mille kohta oli tehtud kanne nr 162. Abielust on sündinud
XXX. poeg N N, kes elab alaliselt koos hagejaga. Hageja leiab, et abielu on faktiliselt lõppenud ning selle taastamine ei ole võimalik. Hageja palub lahutada abielu. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostjal abielulahutusele vastuväiteid ei ole.
2-09-42572
2(2)
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus tuvastas, et S N ja I N on abiellunud 15. juunil 1996.a. Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaalis, mille kohta on tehtud kanne nr 162 (abielutunnistus AL 0047554). Poolte ühine laps N N elab hagejaga.
Pooled ei vaidle, et poolte abielusuhted on lõppenud ja abielu jätkamine on võimatu.
Perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele.
Tsiviilasja hinna määramine
Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 25 000 krooni.
Menetluskulude jaotus
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda.
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov