2-08-58349/41 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav, Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.06.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-58349

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

OÜ Nordland Ehitus hagi AS-i EG Ehitus vastu

lepingu täitmiseks ja leppetrahvi suuruses 11 300 000

krooni väljamõistmiseks ning AS-i EG Ehitus

vastuhagi

põhivõlgnevuse

suuruses

7 038 187.35

krooni ja viivise väljamõistmiseks

9 800 000 krooni hagi ja

13 491 102.75 krooni vastuhagi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.10.2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

OÜ Nordland Ehitus apellatsioonkaebus ja

AS EG Ehitus apellatsioonkaebus

Hageja OÜ Nordland Ehitus (registrikood 11381703,

asukoht Tiigi t 15 Olgina alevikus Vaivara vallas Ida-

Virumaal), esindaja adv Enno Heringson

Kostja AS EG Ehitus (registrikood 11097051, asukoht

Radisti tee 7 Jüri alevikus Rae vallas Harjumaal),

esindaja adv Nigul Saar

Kohtuistung

17.05.2010

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 08.10.2009 otsus muuta osas, milles maakohus jättis rahuldamata

hageja nõude survetrassi lõigu SK3 ümberpaigutamiseks, samuti menetluskulude

jaotamise osas. Samuti tuleb täpsustada maakohtu resolutsiooni punkti 4. Muus osas

jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Tsiviilasja nr 2-08-58349 otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1) Rahuldada OÜ Nordland Ehitus hagi AS EG Ehitus vastu järgmistes nõuetes:

teha kanalisatsioonitorustikud veetihedaks; projekti järgides paigaldada

kanalisatsiooni survetrassi lõik SK 3; lõpetada tagasitäitetööd lõikudes Sinimetsa

1, Sinimetsa 2, Voorekalda 1, Voorekalda 2 ning Jalaku; teha reoveepumplad

veetihedaks, paigaldada reoveepumplatesse projektijärgsed seadmed (pumbad,

2

juhtimiskilbid) ja paigaldada reoveepumpla PP1 projektijärgsele kõrgusele;

kõrvaldada puudus seoses asjaoluga, et osa ehitatud survetorustikust on

paigaldatud pumpla PP1 piirkonnas liiga kõrgele; siluda veel silumata

ehitusplats; pesta paigaldatud torustik lõikudes Sinimetsa 3, Voorekalda 1,

Voorekalda 2 ja Jalaku, teostada eelnimetatud lõikudes kontrollfilmimine ja

esitada see OÜ-le Nordland Ehitus; esitada OÜ-le Nordland Ehitus

magistraaltorustikest

kõikide

elamumaa

kinnistuteni

ehitatud

torustike

kontrollfilmimise salvestus;

2) Rahuldada osaliselt OÜ Nordland Ehitus hagi AS EG Ehitus vastu dokumentide

üleandmiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks;

3) Kohustada AS-i EG Ehitus hiljemalt kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest tegema Sininõmme elamurajoonis Vaivara vallas järgmised

toimingud:

3.1 tegema kanalisatsioonitorustikud veetihedaks;

3.2 lõpetama tagasitäitetööd lõikudes Sinimetsa 1, Sinimetsa 2, Voorekalda 1,

Voorekalda 2 ning Jalaku (viisil nagu seda on tehtud lõikudes Valgepaju ja

Sinimetsa 3);

3.3 paigaldama projektijärgsesse asukohta kanalisatsiooni survetrassi lõigu SK3;

3.4 tegema

reoveepumplad

veetihedaks;

paigaldama

reoveepumplatesse

projektijärgsed seadmed (pumbad, juhtimiskilbid) ja paigaldama reoveepumpla

PP1 projektijärgsele kõrgusele;

3.5 viima pumpla PP1 piirkonnas liiga kõrgele paigaldatud survetorustiku osa

madalamale, et kõrvaldada torustiku läbikülmumisoht;

3.6 siluma veel silumata ehitusplatsi;

3.7 pesema paigaldatud torustik lõikudes Sinimetsa 3, Voorekalda 1, Voorekalda 2 ja

Jalaku; teostama eelnimetatud lõikudes kontrollfilmimine ja esitama see OÜ-le

Nordland Ehitus; esitama OÜ-le Nordland Ehitus magistraaltorustikest kõikide

elamumaa kinnistuteni ehitatud torustike kontrollfilmimise salvestus;

4) Kohustada AS-i EG Ehitus hiljemalt kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest esitama OÜ-le Nordland Ehitus kaetud tööde aktid, torustike

katsetamiste protokollid, seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid reoveepumplate

ja gaasi rõhuregulaatorsõlmede kohta, ehitustoodete vastavussertifikaadid ja

seadmete garantiidokumendid. Kui eelnimetatud dokumendid on võõrkeelsed,

siis tuleb need esitada koos tõlkega eesti keelde.

5) Välja mõista AS-lt EG Ehitus leppetrahv 1 500 000 (üks miljon viissada tuhat)

krooni OÜ Nordland Ehitus kasuks.

6) Jätta rahuldamata OÜ Nordland Ehitus hagi AS-i EG Ehitus vastu järgmistes

nõuetes: kõrvaldada kõik töövõtulepingust tulenevate tööde puudused, mille

tegemise vajadus ilmneb ehitatavate torustike kontrollfilmimise ning katsetuste

tegemise käigus ning mille kõrvaldamine on ehitustööde lõpetamiseks ja ehitiste

lõplikuks valmimiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalikud.

7) Jätta AS-i EG Ehitus vastuhagi OÜ Nordland Ehitus vastu põhivõla 7 038 187.35

krooni ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata.

8) Menetluskulud jätta hagi osas 20% ulatuses OÜ Nordland Ehitus kanda ja 80%

ulatuses AS-i EG Ehitus kanda. Vastuhagi osas jätta menetluskulud täies

ulatuses AS-i EG Ehitus kanda.

3. OÜ Nordland Ehitus apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. AS EG Ehitus apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3

5. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad OÜ Nordland Ehitus kaebuse osas 80%

ulatuses hageja ja 20% ulatuses kostja kanda. Kulud AS-i EG Ehitus kaebuses osas

jätta täies ulatuses kostja kanda.

6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei

peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude

jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 10.09.2008 esitas OÜ Nordland Ehitus (edaspidi hageja, apellant I, tellija) hagi Harju

Maakohtusse AS-i EG Ehitus (edaspidi kostja, apellant II, töövõtja) vastu lepingu

täitmiseks ja leppetrahvi suuruses 11 300 000 krooni saamiseks. Menetluse käigus hageja

täpsustas nõudeid ja palus kohustada kostjat hiljemalt 2 kuu jooksul alates lahendi

jõustumisest: lõpetama kanalisatsioonitorustiku ehitustööd - üleantavad torustikud peavad

olema veetihedad; lõpetama tagasitäitetööd lõikudes Sinimetsa 1, Sinimetsa 2, Voorekalda

1, Voorekalda 2 ning Jalaku (viisil nagu seda on seni tehtud lõikudes Valgepaju ja

Sinimetsa 3); teostama reoveepumplates vajalikud tööd, et reoveepumplad oleksid

veetihedad ja sinna ei imbuks pinnasevesi; paigaldama reoveepumplatesse projektijärgsed

seadmed (pumbad, juhtimiskilbid jms); paigaldama reoveepumpla PP1 õigele

projektijärgsele kõrgusele; kõrvaldama puudus seoses asjaoluga, et osa ehitatud

survetorustikust on paigaldatud pumpla PP1 piirkonnas liiga kõrgele, mis toob kaasa

torustiku läbikülmumisohu; siluma lõplikult veel silumata ehitusplats (taastada tööde-

eelne olukord); pesema paigaldatud torustik lõikudes Sinimetsa 3, Voorekalda 1,

Voorekalda 2 ja Jalaku; teostama märgitud lõikudes kontrollfilmimine ja esitada see

hagejale; samuti esitada hagejale magistraaltorustikest kõikide elamumaa kinnistuteni

ehitatud torustike kontrollfilmimise salvestus; esitama eestikeelne ehitustööde päevik,

kaetud tööde aktid, teostusjoonised, torustike katsetamiste protokollid, seadmete kasutus-

ja hooldusjuhendid reoveepumplate ja gaasi rõhuregulaatorsõlmede kohta, ehitustoodete

vastavussertifikaadid, garantiidokumendid; projekti järgides paigaldama kanalisatsiooni

survetrassi lõik SK 3; kõrvaldama kõik töövõtulepingust tulenevate tööde puudused, mille

tegemise vajadus ilmneb ehitatavate torustike kontrollfilmimise ning katsetuste tegemise

käigus ning mille kõrvaldamine on ehitustööde lõpetamiseks ja ehitiste lõplikuks

valmimiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalikud.

4

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 15.01.2008 töövõtulepingu, mille

kohaselt kohustus kostja teostama Sininõmme elamurajooni gaasivarustuse, vee,

kanalisatsiooni, drenaaži ja sadevee välisvõrkude I etapi ehitustööd, survekanalisatsiooni

torustiku ehitamise Narva – Narva-Jõesuu tee ääres olevast AS-le Narva Vesi kuuluvast

survekanalisatsioonitrassist kuni töövõtja poolt ehitatava kanalisatsioonipumplani PP1.

Hageja kohustus kostjale tasuma 11 300 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Töö

üleandmise tähtajaks leppisid pooled kokku 30.06.2008. Siiani on hageja tasunud kostjale

tööde eest kokku 9 120 417.45 krooni.

3. 30.06.2008 fikseeriti ehitusplatsi ülevaatuse käigus, et töövõtja ei ole ehitustöid täielikult

ja nõuetekohaselt lõpetanud. Pooled leppisid kokku, et täitedokumentatsioon antakse

hagejale üle 04.07.2008. Nimetatud kuupäeval esitas kostja mitmeid dokumente, seal

hulgas tehtud tööde akti, kuid kõiki töid ei olnud ikkagi tehtud.

4. Kostja ei ole senini kõiki pooleliolevaid töid lõpetanud. Lõpetamata on tagasitäitetööd

lõikudes Sinimetsa 1, Sinimetsa 2, Voorekalda 1, Voorekalda 2 ja Jalaku; reoveepumpla

PP1 on valel kõrgusel; pumplatesse PP1 ja RPJ2 on paigaldamata pumbad, juhtimiskilbid

ja muud projektijärgsed seadmed; ehitusplats on osaliselt silumata; teostamata on osades

lõikudes

torustike

pesemine

ja

kontrollfilmimine;

osa

kontrollfilmimisest

on

ebakvaliteetne, kuna kaamera ei ole peatunud torude liitekohtades; survetrassi lõik SK3 on

osaliselt

pandud

naaberkinnistule;

osa

trassist

on

paigaldatud

liiga

kõrgele.

Täitedokumentatsiooni kontrollimisel selgus, et dokumentatsioon on puudustega ning

paljud dokumendid on võõrkeeles. Samuti on ilmnenud, et pumplad ei ole veekindlad.

5. Pooled on lepingu p-s 9.1.5 kokku leppinud, et töövõtja kohustub tööde täitmise

lõpptähtaja ületamise eest maksma leppetrahvi 0,274 % lepingu maksumusest

käibemaksuta iga päeva eest. Leppetrahvi võib kohaldada maksimaalselt 365 päeva eest.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnistanud.

7. Vastuväidete kohaselt ei saanud kostja hagejast tulenevatel põhjustel oma ülesandeid

nõutud mahus täita. Hageja on rikkunud koostöökohustust. Tööde teostamisel selgus, et

lepingudokumentide koosseisu kuuluv ja hinnapakkumise aluseks olnud AS GIB

Geotehnika aruanne ei vasta tegelikkusele. Hinnapakkumise kohaselt oli tagasitäiteks

arvestatud üksnes kohalik väljakaevatud pinnas. Pinnasekihid olid aga sellise koostisega,

mis tingis täiendava täitematerjali veo umbes 10 000 tonni ulatuses, maksumusega

2 187 016 krooni, millele lisandub käibemaks. See on ebamõistlik täiendav kohustus.

8. Trassi lõikude nendes osades, kus kaevuluugi kõrgus on küll vastavalt projektis toodud

absoluutkõrgusel, kuid ei ole ümbritseva pinnaga tasa, esitas hageja põhjendamatult

pretensiooni tagasitäite tegemata jätmise osas. Projekti kohaselt pidi tagasitäide olema

hageja poolt samaaegselt rajatava tee kõrgusega seotud ja pealt horisontaalne. Tagasitäide

tulnuks rajada puistematerjalist vallina, mille rajamiseks ei esitanud hageja mingit juhist.

Tasapinnalise planeeringuga rajatise asemel ümbritsevast maapinnast kõrgema valli

rajamine ei saa toimuda ilma ehitusjoonise või kavandi olemasoluta.

9. Kaamera abil vaatlust ei ole kostja saanud osades trassi lõikudes teha, kuna hageja on

jätnud tegemata trassidega paralleelselt kulgeva tee. Seetõttu ei saanud kostja trassi

pehmetes kohtades autoga liikuda.

10. Pumpla PP1 on valel kõrgusel, kuid seetõttu, et hageja ei ole tõstnud pinda projektis

ettenähtud kõrguseni. Kuna kanalisatsioonitrassi ei hakata koheselt ekspluateerima, ei

paigaldata ka pumplatesse pumpasid, mille mass takistaks pumba plastkorpusel üles

kerkida, vaid pumpade asemel on raskuseks vesi. Kostja on nõus vee pumplatest välja

pumpama ja paigaldama sinna pumbad.

11. Vesi on tunginud trassi läbi kaevuluukide. Kostjal puudub vastutus sadevee valgumises

trassidesse maapinna reljeefi tõttu madalamates kohtades olevate kaevuluukide kaudu.

Kostja on esitanud trasside funktsioneerimiseks vajalikud juhendid eestikeelsetena.

Tootesertifikaat esitatakse alati originaalkeeles.

5

12. Pooled olid kokku leppinud, et tööde vastuvõtmisel on hagejal õigus 7 päeva jooksul

esitada vastulause. Kui vastulauset ei esitata 7 päeva jooksul, loetakse tööd vastu võetuks.

Hageja tähtaegselt vastulauset ei esitanud.

13. Hageja nõutud leppetrahv on ebaproportsionaalselt suur.

AS-i EG Ehitus vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud

14. 27.04.2009 esitas kostja vastuhagi. Kostja palus hagejalt välja mõista põhivõlgnevuse

suuruses 7 038 187.35 krooni, viivised seisuga 31.03.2009 4 077 915.40 krooni, sealt

edasi kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sellest alates iga viivitatud päeva

eest 0,274 % tasumisele kuuluvast summast kuni täitmiseni.

15. Hageja pidi pooltevahelise lepingu järgi tasuma kostjale tööde eest 11 300 000 krooni,

millele lisandub käibemaks. Makse teostamise tähtajaks oli 10 päeva arve saamisest.

Töövõtulepingu p 9.2.1 kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale viivist 0,274 % iga arve

tasumisega viivitatud päeva eest tasumisele kuuluvast käibemaksuta summast. Viiviste

arvestamise maksimumpäevadeks oli 365 päeva.

16. Kostja andis hagejale objekti üle 04.07.2008. Hageja ei esitanud kostjale 7 päeva jooksul

tööde üleandmise kohta vastulauset. Seega tuleb lepingu objekt lugeda vastuvõetuks.

Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus nõuda hagejalt tasu.

17. Leping oli sõlmitud eeldusel, et trassi tagasitäiteks saab ära kasutada kohapeal kaevisest

väljakaevatud pinnase. Lepingutingimustele vastava trassi rajamiseks tuli aga kasutada

täiendavat täitematerjali, mis põhjustas kostjale lisakulutusi summas 2 579 599 krooni,

millele lisandusid ka gaasitrassi paigaldamise ja kanalisatsiooni ühe lõigu lisatööd 222 548

krooni ja 17 687 krooni. Kokku on hageja jätnud tasumata arveid 7 038 187.35 krooni,

lisaks viivised.

OÜ Nordland Ehitus vastus vastuhagile

18. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Vastuväidete kohaselt on hageja esitanud vastuväite

tööde suhtes. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja ei ole

töid aktsepteerinud. Seega ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks. Samuti puudub

kostjal alus nõuda hagejalt lepinguväliseid summasid. Lepingus on töö eest tasutav summa

üheselt kokku lepitud.

Esimese astme kohtu otsus

19. 08.10.2009

otsusega

rahuldas

Harju

Maakohus

hagi

osaliselt

nõuetes:

teha

kanalisatsioonitorustikud veetihedaks; lõpetada tagasitäitetööd lõikudes Sinimetsa 1,

Sinimetsa 2, Voorekalda 1, Voorekalda 2 ning Jalaku; teha reoveepumplad veetihedaks,

paigaldada reoveepumplatesse projektijärgsed seadmed (pumbad, juhtimiskilbid) ja

paigaldada reoveepumpla PP1 õigele projektijärgsele kõrgusele; kõrvaldada puudus

seoses asjaoluga, et osa ehitatud survetorustikust on paigaldatud pumpla PP1 piirkonnas

liiga kõrgele; siluda veel silumata ehitusplats; pesta paigaldatud torustik lõikudes

Sinimetsa 3, Voorekalda 1, Voorekalda 2 ja Jalaku, teostada eelnimetatud lõikudes

kontrollfilmimine ja esitada see hagejale ning esitada hagejale magistraaltorustikest

kõikide elamumaa kinnistuteni ehitatud torustike kontrollfilmimise salvestus. Kohus

rahuldas osaliselt hagi dokumentide üleandmiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks. Kohus

kohustas AS-i EG Ehitus hiljemalt kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

esitama hagejale eestikeelsed kaetud tööde aktid, torustike katsetamiste protokollid,

seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid reoveepumplate ja gaasi rõhuregulaatorsõlmede

kohta, ehitustoodete vastavussertifikaadid ja garantiidokumendid. Kui eelnimetatud

dokumendid on võõrkeelsed, siis tuleb need esitada koos tõlkega eesti keelde. Kohus

mõistis kostjalt välja leppetrahvi 1 500 000 krooni OÜ Nordland Ehitus kasuks. Kohus

jättis rahuldamata hagi AS-i EG Ehitus vastu järgmistes nõuetes: projekti järgides

paigaldada kanalisatsiooni survetrassi lõik SK 3; kõrvaldada kõik töövõtulepingust

tulenevate tööde puudused, mille tegemise vajadus ilmneb ehitatavate torustike

kontrollfilmimise ning katsetuste tegemise käigus ning mille kõrvaldamine on ehitustööde

6

lõpetamiseks ja ehitiste lõplikuks valmimiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalikud. Kohus

jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud 25% ulatuses OÜ Nordland Ehituse ja 75%

ulatuses AS-i EG Ehitus kanda.

20. Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 15.01.2008 ehituse töövõtulepingu, mille

kohaselt kostja kohustus teostama Sininõmme elamurajooni gaasivarustuse, vee,

kanalisatsiooni, drenaaži ja sadevee välisvõrkude esimese etapi ehitamise vastavalt

lepingu lisale 2, survekanalisatsiooni torustiku ehitamise Narva – Narva-Jõesuu tee ääres

olevast AS-le Narva Vesi kuuluvast survekanalisatsioonitrassist kuni töövõtja poolt

ehitatava kanalisatsioonipumplani PP1. Töö üleandmise tähtaeg oli lepingu p 1.4.1

kohaselt 30.06.2008. Vastavalt lepingu p-le 1.5.1 kohustus hageja tasuma kostjale

11 300 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Vaidlus puudub, et siiani on hageja

tasunud kostjale 9 120 417.45 krooni.

21. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 30.06.2008 kostja lõpetatud töid üle ei andnud.

Kostja leiab, et tööd anti hagejale üle 04.07.2008, kuna hageja ei esitanud tööde

üleandmisele vastuväidet. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 7.2 sätestab, et tellija

kohustub tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja töö 7 kalendripäeva jooksul üle vaatama

ja andma kirjalikult oma aktsepti või esitama vastulause. Kui tellija ei allkirjasta töö

üleandmise-vastuvõtmise akti ega esita vastulauset 7 kalendripäeva jooksul, loetakse töö

üleandmise-vastuvõtmise akt tellija poolt vastuvõetuks.

22. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 sätestab, et lepinguga seotud

tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud

tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse

saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega pidi vastulause 7 kalendripäeva jooksul

kohale jõudma. Vaidlus puudub selles, et postiga jõudis hageja 11.07.2008 vastulause

kostjani 14.07.2008. Hageja on väitnud, et vastulause saadeti 11.07.2008 kostjale ka

faksiga. Elisa Eesti AS-i 09.03.2009 teatest selgub, et 11.07.2008 kell 16.45 on

Kommivabrik OÜ telefonilt kostja telefonile tehtud kõne kestvusega 9,05 minutit.

Vaidlust ei ole selles, et OÜ Kommivabrik juhatuse liige on P. K., kes on ka hageja

juhatuse liige. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et vastulause jõudis siiski 11.07.2008

faksiga kostjani. Seega ei saa lugeda töid hageja poolt vastuvõetuks.

23. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt tehtud tööd on puudustega või mitte.

Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 646 lg-st 1, kui töö ei vasta lepingutingimustele,

võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata

töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas

asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust.

24. Hageja on palunud kostjal lõpetada kanalisatsioonitorustiku ehitustööd eesmärgiga, et

üleantavad torustikud oleksid veetihedad. Vaidlus puudub selles, et torustikud peavad

olema veetihedad. Kohtule esitatud videosalvestiselt ja fotodelt nähtuvalt on torustikes

vesi sees. Kostja väide, et vesi tuli sinna läbi kaevukaante, mis on maapinnast madalamal,

on tõendamata. Seega tuleb rahuldada hageja nõue teha kanalisatsioonitorustikud

veetihedaks.

25. Hageja palus lõpetada tagasitäitetööd lõikudes Sinimetsa 1, Sinimetsa 2, Voorekalda 1,

Voorekalda 2 ning Jalaku (viisil nagu seda on seni tehtud lõikudes Valgepaju ja Sinimetsa

3). Poolte vahel puudub vaidlus, et nendes lõikudes on tagasitäitetööd lõpetamata. Poolte

vahel sõlmitud lepingu p 1.2.1 kohaselt kuuluvad lepingu mahtu kõik tööd, mis on

vajalikud lepingu objektiks olevate tööde tegemiseks, sealhulgas tööd, mida ei ole

käesolevas lepingus otsesõnu kirjeldatud, kuid mis kuuluvad töövõtja poolt tegemisele hea

ehitustava kohaselt. Seega kuulub ka tagasitäite tegemine kostja tööde hulka. Seda

kinnitab asjaolu, et osades lõikudes on kostja tagasitäitetööd ka teinud. Kostja on väitnud,

et tulenevalt ekslikust AS GIB Geotehnika aruandest arvestas ta tagasitäiteks kohaliku

väljakaevatud pinnase. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et AS-i GIB Geotehnika

aruanne oli ekslik. Samuti ei saa täiendava täitematerjali toomist tagasitäite tööde

tegemiseks pidada lisatööks, mille eest on kostjal õigus nõuda täiendavat tasu. Sellest

tulenevalt on kostjal kohustus lõpetada tagasitäitetööd lõikudes Sinimetsa 1, Sinimetsa 2,

7

Voorekalda 1, Voorekalda 2 ja Jalaku nii, nagu on seda tehtud lõikudes Valgepaju ja

Sinimetsa 3.

26. Hageja on palunud teostada reoveepumplates vajalikud tööd, et reoveepumplad oleksid

veetihedad. Samuti paigaldada reoveepumplatesse projektijärgsed seadmed (pumbad,

juhtimiskilbid) ning paigaldada reoveepumpla PP1 õigele projektijärgsele kõrgusele.

Kostja ei vaidlustanud, et pumpla PP1 on valel kõrgusel, kuid väitis, et hageja ei ole

tõstnud pinda projektis ettenähtud kõrguseni. Samuti on kostja märkinud, et kuna

kanalisatsioonitrassi ei hakata koheselt ekspluateerima, ei paigaldata ka pumplatesse

pumpasid, mille mass takistaks pumba plastkorpusel üles kerkida, vaid pumpade asemel

on raskuseks vesi. Vastuse kohaselt on kostja nõus vee pumplatest välja pumpama ja

paigaldama sinna pumbad. Kohus leiab, et tõendamata on kostja väide, nagu oleks pumpla

PP1 valel kõrgusel hagejast tuleneva asjaolu tõttu. Vaidlust ei ole selles, et

reoveepumplates on vesi. Kostja on ise vee sinna raskuseks lasknud. Samas on

tõendamata, et muul viisil sinna vett ei valgu. Kostja väide reoveepumplate veetihedusest

on tõendamata. Reoveepumplatesse projektijärgsete seadmete paigaldamisele kostja vastu

ei vaielnud. Seega tuleb kostjat kohustada paigaldama reoveepumpla PP1 õigele

projektijärgsele

kõrgusele,

teha

reoveepumplad

veetihedaks

ning

paigaldama

reoveepumplatesse projektijärgsed seadmed (pumbad, juhtimiskilbid).

27. Hageja on palunud kõrvaldada puudus seoses asjaoluga, et osa ehitatud survetorustikust

on paigaldatud pumpla PP1 piirkonnas liiga kõrgele, mis toob kaasa torustiku

läbikülmumisohu. Kostja ei ole sellele nõudele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjal

vastav osa survetorustikust viia madalamale, et oleks välistatud külmumisoht.

28. Hageja on palunud siluda veel silumata ehitusplatsi. Kostja ei ole sellele nõudele sisulisi

vastuväiteid esitanud. Pooled ei vaidle selle üle, et ehitusplatsi silumine on lepingu

olemusest tulenevalt töövõtja kohustus. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt on ehitusplatsil

juurdetoodud või väljakaevatud pinnase kuhjad. Seega tuleb hagi selle nõude osas

rahuldada.

29. Hageja on palunud pesta paigaldatud torustik lõikudes Sinimetsa 3, Voorekalda 1,

Voorekalda 2 ja Jalaku ning teostada märgitud lõikudes kontrollfilmimine ja esitada see

hagejale. Samuti palus hageja esitada magistraaltorustikest kõikide elamumaa kinnistuteni

ehitatud torustike kontrollfilmimise salvestus. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.1

kohaselt

kuulub

täitedokumentatsiooni

hulka

kanalisatsiooni-,

drenaaži-

ja

sadeveetorustike kontrollfilmimise salvestus. Kostja ei vaielnud vastu, et trassi osades

lõikudes jäi kontrollfilmimine tegemata, kuid seda hagejast tulenevatel põhjustel, kuna

hageja poolt on jäänud tegemata trassidega paralleelselt kulgev tee. Kohus on seisukohal,

et lepingust tulenevalt ei olnud tee ehitamine hageja kohustuseks, mistõttu ei ole

kontrollfilmimine jäänud tegemata hagejast tulenevatel põhjustel. Samuti nähtub

videosalvestiselt, et kaamera ei ole peatunud osades torude liitekohtades. Vaidlus puudub

selles, et kontrollfilmimisele peab eelnema torustiku pesemine. Seega tuleb hagi selle

nõude osas rahuldada.

30. Hageja on palunud kostjal esitada eestikeelse ehitustööde päeviku, kaetud tööde aktid,

teostusjoonised, torustike katsetamiste protokollid, seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid

reoveepumplate ja gaasi rõhuregulaatorsõlmede kohta, ehitustoodete vastavussertifikaadid

ja garantiidokumendid. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 7.1 sätestab, et kostja peab

hagejale esitama ehitise kasutusloa saamiseks ning hilisemaks kasutamiseks vajaliku,

õigusaktides ja projektdokumentatsioonis nimetatud täitedokumentatsiooni ning kasutus-

ja hooldusjuhendid kahes eksemplaris paberkandjal ning teostusjoonised kahes

eksemplaris paberkandjal ja elektroonilisel andmekandjal. Kostja ei ole vaielnud vastu

hageja väitele, et tal on kohustus hageja nõutud dokumendid esitada, kuid on leidnud, et

kõik dokumendid on esitatud. Samuti on kostja leidnud, et ta ei pea sertifikaate tõlkima.

04.07.2008

üleandmisakti

kohaselt

on

kostja

hagejale

küll

üle

andnud

täitedokumentatsiooni kaustad, kuid sellest ei nähtu, mis konkreetsed dokumendid ikkagi

üle anti. Seega ei ole kostja tõendanud oma väidet, et kõik dokumendid on üleantud.

Hageja 11.07.2008 vastulausest tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile nähtub, et kostja on

8

hagejale üle andnud suurel hulgal erinevaid dokumente. Muuhulgas ilmneb, et üle on

antud ka ehitustööde päevik ning teostusjoonised. Kuna need on üle antud, siis tuleb hagi

selles osas jätta rahuldamata. Samuti nähtub 11.07.2008 vastulausest, et üleantud on ka

materjalide sertifikaadid ning kasutus- ja hooldusjuhendid, kuid need on suures osas

võõrkeelsed. Keeleseaduse (KeeleS) § 1 lg 1 sätestab, et Eesti riigikeel on eesti keel.

Seega tuleb kostjal esitada hagejale eestikeelsed kaetud tööde aktid, torustike katsetamiste

protokollid,

seadmete

kasutus-

ja

hooldusjuhendid

reoveepumplate

ja

gaasi

rõhuregulaatorsõlmede

kohta,

ehitustoodete

vastavussertifikaadid

ning

garantiidokumendid. Kui dokumendid on võõrkeelsed, siis tuleb esitada need koos

tõlgetega eesti keelde.

31. Hageja on palunud projekti järgides paigaldada kanalisatsiooni survetrassi lõigu SK 3.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud survetrassi lõik on ekslikult paigaldatud

naaberkinnistule. Tunnistajana ülekuulatud kostja töötaja M. A., kes töötas vaidlusalusel

objektil survekanalisatsiooni ja gaasitorustiku projektijuhina, ütluste kohaselt nihutati

survetrassi lõigu SK 3 asukohta Kalle Norma soovil. Hageja esindaja K. N. on kinnitanud,

et trassilõigu nihutamisest räägiti M. A.ga. Nii tunnistaja M. A. ütlustest kui ka M. N.

selgitustest nähtuvalt ei olnud pooltel soovi paigutada survetrassi lõiku naaberkinnistule,

vaid see paigutati sinna ekslikult. Kohus loeb tunnistaja M. A. ütlustega tõendatuks, et

survetrassi lõik SK 3 pandi naaberkinnistule hageja juhendamise tulemusena. Asjaolu, et

hageja eksis juhendamisel, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Oluline on

see, et survetrassi lõigu asukohta nihutati hageja soovil. VÕS § 101 lg 3 sätestab, et

võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest

tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu

või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kuna

survetrassi lõigu SK 3 naaberkinnistule paigaldamise põhjustas hageja enda tegu, siis ei

saa hageja kostja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada. Seega tuleb hagi selle nõude osas

jätta rahuldamata.

32. Hageja on palunud kõrvaldada kõik töövõtulepingust tulenevate tööde puudused, mille

tegemise vajadus ilmneb ehitatavate torustike kontrollfilmimise ning katsetuste tegemise

käigus ning mille kõrvaldamine on ehitustööde lõpetamiseks ja ehitiste lõplikuks

valmimiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalikud. Seega on hageja esitanud nõude tulevikus

ilmneda võivate puuduste kõrvaldamiseks. Tulenevalt VÕS § 101 lg-st 1 saab

õiguskaitsevahendeid kasutada kohustuse rikkumise korral. Ei ole teada, kas torustike

kontrollfilmimise ja katsetuste tegemisel ilmneb töödes puudusi. Seega ei ole võimalike

täiendavate puuduste olemasolu käesoleval hetkel tõendatud. Samuti ei oleks sellisel

konkretiseerimata kujul esitatud nõue täidetav. Sellest tulenevalt tuleb hagi selle nõude

osas jätta rahuldamata.

33. Hageja on palunud kostjalt välja mõista leppetrahvi. Töövõtulepingu p 9.1.5 sätestab, et

töövõtja kohustub lepingu objektiks olevate tööde täitmise lõpptähtaja ületamise eest

tasuma leppetrahvi 0,274 % lepingu maksumusest käibemaksuta iga päeva eest saabunud

tähtajale järgnevast päevast. Leppetrahvi võib kohaldada maksimaalselt 365 päeva eest.

Kohus on asunud seisukohale, et kostja ei ole hagejale siiani töid lõplikult üle andnud.

Seega on maksimaalse leppetrahvi suuruseks 11 301 130 krooni. Hageja on palunud välja

mõista 11 300 000 krooni. Kostja on palunud leppetrahvi vähendamist. VÕS § 162 lg 1

sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda

leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja nõuab lepingu hinnale

vastavat leppetrahvi. Kohus leiab, et leppetrahv sellises suuruses on ebamõistlikult suur.

Arvestades asjaolu, et kostja on valdavas osas oma ülesanded siiski täitnud, peab kohus

põhjendatuks vähendada leppetrahvi suurust 1 500 000 kroonini.

34. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus on tuvastanud, et töid ei saa lugeda üleantuks.

Seega puudub kostjal õigus nõuda hagejalt lepingu järgi veel saamata tasu. Samuti on

kohus tuvastanud, et täiendava täitematerjali toomist tagasitäitetööde tegemiseks ei saa

9

pidada lisatööks ning kostjal ei ole selle eest õigust nõuda täiendavat tasu. Lisaks on kostja

nõudnud hagejalt tasu gaasitrassi paigaldamise ja kanalisatsiooni ühe lõigu lisatööde eest

summas vastavalt 222 548 krooni ja 17 687 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et need tööd

ei olnud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks, vaid olid lisatööd. Sellest

tulenevalt tuleb vastuhagi jätta täielikult rahuldamata.

OÜ Nordland Ehitus apellatsioonkaebus

35. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osaliselt ning uue otsusega kohustada AS-i

EG Ehitus hiljemalt 2 kuu jooksul alates käesolevas tsiviilasjas lahendi jõustumisest

paigaldama projekti järgides kanalisatsiooni survetrassi lõigu SK3, mõista kostjalt välja

leppetrahvi 11 300 000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Vastuhagi jättis

maakohus õigesti täies ulatuses rahuldamata.

36. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli apellandi üheks nõudeks kohustada AS-i EG Ehitus

projekti järgides paigaldama kanalisatsiooni survetrassi lõigu SK3. Poolte vahel puudub

vaidlus selles, et nimetatud survetrassi lõik on ekslikult paigaldatud naaberkinnistule.

Vastustaja väiteks oli, et survetrassi lõik SK 3 paigaldati naaberkinnisasjale apellandi

esindaja juhiste järgi. Tunnistaja M. A. ütlustest aga nähtub, et K. N. ei käskinud

survetrassi lõiku SK 3 naaberkinnisasjale panna. Vastupidi: tunnistaja M. A. kinnitas

vastusena K. N. küsimusele, et küsimus oli trassilõigu nihutamises kinnisasja piires. Seega

ei ole tunnistaja ütlustega tõendatud, et apellandi esindaja soovis vaidlusaluse survetrassi

paigaldamist naaberkinnisasjale. Tulenevalt ülaltoodust ei saanud kohus järeldada, et

survetrassi lõik SK 3 pandi naaberkinnistule hageja juhendamise tulemusena. Apellant ei

ole juhendamisel eksinud, vaid soovinud trassi nihutamist kinnisasja piires, mida

tunnistaja M. A. kinnitas. Trassi kinnisasja piiridest väljapoole paigaldades on eksinud

vastustaja. Eeltoodust nähtuvalt on kohus vääralt hinnanud tunnistaja ütlusi ja ebaõigesti

kohaldanud VÕS § 101 lg 3. Apellant ei saa olla vastutav, kui vastustaja ei täitnud saadud

juhist nõuetekohaselt, vaid paigaldas trassi hoopis võõrale kinnisasjale. Järelikult rikkus

vastustaja üldist hoolsuskohustust ega kontrollinud vastava ala professionaalina, et trass

jääks ikka õige kinnisasja piiridesse.

37. Maakohus leidis, et nõutud leppetrahv on ebamõistlikult suur arvestades asjaolu, et kostja

on valdavas osas oma ülesanded siiski täitnud. Apellant on seisukohal, et kohus on

leppetrahvi alandanud vääralt nii menetluslikel kui materiaalõiguslikel põhjustel. Kohtul

puudus üldse võimalus leppetrahvi alandada, kuivõrd vastustaja ei ole esitanud

nõuetekohast taotlust selleks. Nimelt on Riigikohus korduvalt oma lahendites asunud

seisukohale, et kohus ei vähenda viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel.

AS-i EG Ehitus lepinguline esindaja esitas kohtukõnes vaid ühe lause, mis viitas

leppetrahvi alandamise soovile, öeldes, et leppetrahvi taotleme vähemaks. VÕS § 162 lg 1

ja eelviidatud Riigikohtu praktikast nähtuvalt võib leppetrahvi kohus vähendada üksnes

kohustatud poole taotlusel. Taotluse esitamine on tsiviilkohtumenetluses konkreetne

protsessitoiming, mida ei või sugugi teha suvalisel ajal, kui pool seda parasjagu soovib,

vaid seda tuleb teha TsMS-s sätestatut arvestades. TsMS § 329 lg 1 piirab avalduste ja

taotluste esitamise eelmenetlusega, välja arvatud juhul, kui vastavat avaldust või taotlust ei

olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Märgitut toetab ka TsMS § 329 lg 2, mis

sätestab, et kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma

põhiväited ja -taotlused enne kohtuistungit. Vastavalt TsMS § 329 lg-le 1 ei saa aga üldse

pärast eelmenetluse lõpetamist uusi taotlusi ilma mõjuva põhjuseta esitada. Juhul, kui seda

siiski tehakse, peaks taotlust esitav isik kooskõlas TsMS § 331 lg-ga 1 põhistama, miks ta

taotlust õigel ajal ei esitanud ning tooma esile mõjuva põhjuse. Käesoleval juhul ei toonud

AS-i EG Ehitus lepinguline esindaja leppetrahvi alandamise taotlust esitades esile, miks ta

ei saanud sellist taotlust esitada eelmenetluse käigus. TsMS ei näe ette võimalust, et

kohtukõne käigus saaks pool esitada mistahes taotlusi. Nimelt sätestab TsMS § 402 lg 2,

et menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema

arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata

10

üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele.

Antud juhul ei ole vastustaja esitanud taotlust leppetrahvi vähendamiseks varasemalt ja

TsMS-s sätestatut järgides, mistõttu kohus ei oleks tohtinud kohtukõnes esitatud taotlust

üldse arvesse võtta.

38. Maakohus ei oleks saanud esitatud taotlust rahuldada isegi eeltoodut arvestamata ka

põhjusel, et vastustaja ei ole leppetrahvi alandamist mitte mingil määral põhjendanud.

Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kohtud on viivise

vähendamisel eksinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 194 lg 1 ja TsMS § 91 lg 1 vastu, jagades

poolte vahel ebaõigesti tõendamiskoormise. Kuna viivise vähendamist taotles kohtult

kostja, on nimelt tema kohustus TsMS § 91 lg 1 järgi tõendada, et viivise suurus on

ebaproportsionaalne, muuhulgas et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest

kahju saanud. Vastasel juhul kaotaks leppetrahv oma eelnevalt kokkulepitud kahjuhüvitise

tähenduse. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes

ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. Vastustaja

ei ole selgitanud, miks on kokkulepitud viivis ebaproportsionaalset suur – järelikult pole

apellant saanud sellele ka vastu vaielda ning Riigikohtu juhendist nähtuvalt tulnuks sellisel

juhul leppetrahvi alandamise taotlus üldse jätta rahuldamata.

39. Ka käesoleval juhul ei esitanud vastustaja lepinguline esindaja mitte ühtegi põhjendust

(näiteks viiteid poolte majanduslikule olukorrale, tehtud töö ulatusele vms VÕS § 162 lg 1

nimetatule, mida kohus saaks arvestada), miks ta taotles oma kohtukõnes leppetrahvi

vähendamist. Eeltoodust tulenevalt puudus apellandil võimalus sellele taotlusele vastu

vaielda ja kohtul puudus võimalus taotluse põhjendusi hinnata. Apellandi õigusi on

oluliselt rikutud, kuna leppetrahvi alandamine ei olnud esimeses astmes üldse arutluse all

ja lõpuks kohtukõnes esitatud taotlust isegi ei põhjendatud, siis puudus apellandil

võimalus esitada vastavale taotlusele ka oma vastuväiteid ja seisukohti.

40. Väär on kohtu seisukoht, et kostja on valdavas osas oma ülesanded siiski täitnud. Selline

väide teeb kohtuotsuse vastuoluliseks: rahuldades apellandi nõuded suuremas osas ja jättes

vastustaja vastuhagi rahuldamata, möönab kohus äärmiselt õigesti apellandi positsiooni

õigust, mille kohaselt tööd ei ole valmis. Ainus objektiivne tõend teostatud tööde ulatuse

kohta on märkusteta akteeritud tööde aktid. Apellant on menetluse jooksul korduvalt

rõhutanud, et märkusteta on töid akteeritud, mitte vastu võetud, üksnes 15,57% tööde

lepingulisest mahust. Ülejäänud summad on sisuliselt makstud ettemaksuna: lepinguline

ettemaks on apellandil summas 1 333 400 krooni. Sellele lisandub 5 711 447.95 krooni,

millises summas on töid akteeritud märkustega ja millist summat apellant lepingu alusel ei

oleks üldse olnud kohustatud maksma, kuid tegi seda heauskselt, uskudes kostja lubadusi.

Kokku on ettemaks 7 044 847.95 krooni, kuid kuna lepingu eesmärgiks oli tervikliku

objekti valmimine, siis tuleb ettemaksuks lugeda kogu hageja poolt tasutud summa, mille

eest hageja ei ole mingit reaalselt kasutatavat hüve vastu saanud. Märgitust tulenevalt ei

põhine kohtu väide, et tööd on valdavas osas tehtud, mitte ühelegi tõendile. Kohus on

antud juhul leppetrahvi vähendanud lausa pöördvõrdeliselt: puudusteta akteeritud töid on

15,57% (ja tegemata seega 84,43%), kuid kohus on alandanud leppetrahvi 86,75% võrra,

see on rahuldanud vaid 13,25%. Märgitu ei ole ilmselgelt proportsionaalne.

41. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue

(TsMS § 436 lg 1) tähendab muuhulgas ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline.

Antud juhul on kohus nõustunud hagi rahuldades, et tööd on lõpetamata. Märgitud otsuses

toodud järelduste aluseks on ilmselt ka teostatud tööde aktid. Rahuldades hagi suuremas

osas, kuid alandades leppetrahvi, tuginedes väitele, et kostja on valdavas osas oma

ülesanded siiski täitnud, on kohtulahend oma olemuselt vastuoluline. Kohtuotsuse

põhjendatuse nõue tähendab ka seda, et kohtu mõttekäik peab olema kontrollitav - antud

juhul ei ole kontrollitav kohtulahendis esitatud kohtu väide tööde teostamise kohta

„valdavas osas”.

42. Kohus ei ole leppetrahvi alandamisel arvestanud apellandi kui võlausaldaja huvi, see

tähendab jäeti arvestamata leppetrahvi tagatisfunktsioon. Samas on kohus vääralt

hinnanud võlgnikupoolset kohustuse täitmise ulatust, mida antud juhul tulnuks teha just

11

nimelt läbi võlausaldaja huvi hindamise. Seda, et kaalumisele kuulub just nimelt apellandi

huvi, kinnitab ka VÕS § 162 sõnastus, mis sõnaselgelt osundab teise lepingupoole

õigustatud huvile. Apellant leiab, et leppetrahvi alandamise peamised printsiibid on

kohaldatavad ka VÕS-i regulatsiooni suhtes. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05

märkinud, et vastavad põhimõtted kehtivad üldiselt ka leppetrahvi või viivise nõudmisel

VÕS-i järgi ja nende suuruse vähendamisel VÕS § 113 lg 8 või § 162 järgi. Seda, et kohus

peab arvestama eelkõige just võlausaldaja huvidega, ilmneb selgelt näiteks ka Riigikohtu

lahendist nr 3-2-1-78-05, kus kohus märgib, et seadus ei sätesta viivise suuruse

kokkuleppele piiranguid. Siiski ei ole võlausaldaja õigused oma lepingujärgse leppetrahvi

sissenõudmisel piiramatud. Kohtul on diskretsiooniõigus otsustada võlgniku ja

võlausaldaja huve kaaludes viivise alandamise üle.

43. Käesolevas asjas ei ole maakohus arvestanud apellandi huve ning samuti poolte

lepinguvabadust. Apellandi huviks oli tööd tähtaegselt tervikuna kätte saada, et enda ja

oma lepingupartnerite poolt planeerituga edasi minna. Kui töid ei saadud tähtajaks

tervikuna valmis, siis ei olnud apellandil vahet, kui suures või väikses ulatuses vastustaja

oli töid teinud – seega oli leppetrahvil lisaks kahju hüvitamise funktsioonile ka ilmselge

tagatisfunktsioon. Puudub vaidlus, et pooleliolevaid töid ei saaks apellant kasutada

hoolimata sellest, kui suures ulatuses need parasjagu valmis on. Siinkohal ongi kohus

teinud olulise vea ka materiaalõiguslikus mõttes, põhjendades leppetrahvi vähendamist

vaid väitega, et kostja on valdavas osas oma ülesanded siiski täitnud. Märgitud apellandi

huvi oleks kohus pidanud analüüsima lähtuvalt just nimelt leppetrahvi tagatisfunktsioonist

lähtuvalt. Maakohtu otsuses on poolte vaheline leppetrahv kaotanud aga igasuguse

tagatisfunktsiooni, mis omakorda riivab poolte lepinguvabadust.

44. Seda, et pooled soovisid leppetrahvile lisaks kahju hüvitamise funktsioonile anda ka just

nimelt tagatisfunktsiooni, kinnitab leppetrahvi määra kujunemise loogika. Nimelt on

lepingu p-s 9.1.5 sätestatud, et töövõtja, see on vastustaja, kohustub kokkulepitud lepingu

objektiks olevate tööde täitmise lõpptähtaja ületamise eest tasuma leppetrahvi summas

0,274% lepingu maksumusest käibemaksuta iga päeva eest arvates saabunud tähtajale

järgnevast päevast. Leppetrahvi võib kohaldada maksimaalselt 365 päeva eest. Vastustaja

ise pakkus tööde valmimise ajaks välja 30.06.2008 ning see fikseeriti pooltevahelise

lepingu p-s 1.4.1. Märgitud asjaolu ei ole vastustaja vaidlustanud. Samas apellant

planeeris koos lepingupartneritega sellest daatumist nähtuvalt oma järgneva tegevuse.

Eeltoodust nähtuvalt oli leppetrahvi määr saadud viisil, et 100% (lepingu hind

käibemaksuta) on jagatud aastas olevate päevade arvuga 365. Seega leppisid pooled

sisuliselt kokku, et juhul, kui vastustaja ei suuda töid, mille tähtaeg oli lepingu järgselt viis

ja pool kuud, lõpetada enam kui kolm korda pikema tähtaja jooksul, so tööde tähtaeg

venib aasta võrra, siis sisuliselt kaotab vastustaja õiguse töö eest raha saada. Märgitud

kokkulepe kannab endas ilmselgelt tagatisfunktsiooni. Märgitu oli ka igati mõistlik

kokkulepe, kuivõrd ei saa eeldada, et professionaalsel ettevõtjal nagu vastustaja kulub

kokkulepitud tööde teostamiseks enam kui kolm korda rohkem aega algselt kokkulepitust.

45. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 rõhutanud, et ainuüksi kahju puudumine

võlausaldajal ei õigusta alati leppetrahvinõude rahuldamata jätmist. Küll võib kahju

puudumine olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine

kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Muu kui rahalise kohustuse

rikkumise juhuks kokku lepitud leppetrahvi puhul võib võlausaldaja tõendada ka muu

täitmishuvi olemasolu. Apellant on juba esimeses astmes selgitanud oma täitmishuvi, see

on saada tähtaegselt funktsionaalne tervik seoses Sininõmme elurajooni kõigi teede ja

kommunikatsioonide väljaehitamisega. Käesolevaks hetkeks pidi töö valminud olema juba

aasta ja neli kuud tagasi. Töö ei ole tänaseni valminud ja apellant ei saa seda mitte mingil

määral kasutada – märgituga on kohus täiesti vääralt hinnanud töö valmimise ulatust.

46. Lisaks sellele, et kohus on ebaõigesti hinnanud tööde tegemise ulatust, ei ole kohus

eeltoodust nähtuvalt arvestanud ka kogu rikkumise ulatuse ja tagajärgedega apellandile,

eelkõige sellega, et apellant ei saa tehtut kasutada enne, kui kõik tööd on 100% lõpetatud

ja valmis. Kohus on jätnud täiel määral arvestamata leppetrahvi tagatisfunktsiooni,

12

kuivõrd on vääralt hinnanud nii vastustajapoolset lepingu täitmise ulatust kui ka selle

tagajärgi apellandile. Apellant on seisukohal, et kohustise täitmise ulatust tuleks hinnata

eelkõige selle järgi, kui suures osas saab võlausaldaja seda kasutada või muul viisil

tarbida. Vastustajapoolne lepingu rikkumine on lükanud enam kui aasta võrra edasi nii

apellandi kui tema lepingupartnerite plaanide realiseerumise, mistõttu on apellant tasunud

oma lepingupartnerile Sininõmme Kodu OÜ-le 11 300 000 krooni leppetrahvi. Vastuolus

TsMS §-ga 436 ei ole kohus märgitud fakti arvestanud ega põhjendanud, miks

apellandipoolne leppetrahvi kandmine ei puutu käesolevasse asjasse. Maakohus ei pannud

tähele, et apellandi kahju on samaväärne nõutava leppetrahviga ja eeltoodust nähtuvalt on

see igati proportsionaalne apellandi tähelepanuväärsete huvide rikkumisega.

47. Rahaliste nõuete puhul on asutud kohtupraktikas seisukohale (muuhulgas Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-66-05), et igal juhul tuleb rahuldada kõrvalnõue proportsioonis põhivõlaga

– leppetrahvi ja viivise alandamist alla põhisumma peab taotlema ja põhistama võlgnik.

Põhinõudest suuremaid kõrvalnõudeid peab omakorda põhistama võlausaldaja. Apellant

on käesoleval juhul esitanud leppetrahvinõude proportsioonis lepingu hinnaga just kogu

käesolevas kaebuses ja ka esimeses astmes rõhutatud põhjusel: apellant ei saa mitte

mingiski osas tehtut kasutada ega arvestada leppetrahvi näiteks proportsioonis teostatud

tööga, mida ta saab kasutada. Apellant leiab, et poolte vahel kokku lepitud leppetrahv

määraga 0,274 % lepingu maksumusest käibemaksuta iga päeva eest on igati mõistlik

leppetrahvi määr. Kuigi viivis ei ole VÕS-i järgi enam leppetrahvi alaliik, vaid seadusest

tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, siis nende

ajaloolise seotuse tõttu ja funktsioonide sarnasust arvestades võib leppetrahvi määra

mõistlikust võrrelda viivise mõistliku määraga. Maakohtu meelest on antud asjas

mõislikuks leppetrahvi määraks 0,0363% (11 300 000 krooni = 100%, väljamõistetud

1 500 000 krooni on sellest 13,25%, mis jagatuna 365 päevaga on 0,036). Selline

leppetrahvi määr on vaid 13,25% apellandi nõudest ning on kohtupraktikat arvestades

äärmiselt väike. Maakohus on vastustaja poolsed lepingu rikkumised tuvastanud, seega on

leppetrahvi nõudmiseks vastav eeldus täidetud. Samuti puudub vaidlus, et apellant asus

koheselt leppetrahvi nõudma ja osundas kogu kohtueelse ja kohtuliku menetluse jooksul,

et nõuab seda kuni kohustuste täitmiseni vastustaja poolt või maksimaalsuuruses.

48. Maakohus on vähendanud viiviseid liiga palju ega ole seda nõutavalt põhjendanud.

Apellant peab veelkord vajalikuks korrata, et kohus ei ole mõistnud seda, et apellant saab

vastustaja poolt tehtud töid kasutada üksnes siis, kui need on tervikuna valminud. Kohus

ei ole samuti tähele pannud apellandi poolt rõhutatut, et vastustajalt tellitu oli vaid üks osa

pikas ahelas: apellant ja lepingupartnerid ostsid maa, tegid detailplaneeringu, sealhulgas

kommunikatsioonide ja teede projektid, hoonete projektid jne, tellisid erinevate

kommunikatsioonide ja teede ehituse ning püüdsid müüa samal ajal maju. Kogu

ettevõtmise eesmärgiks oli saada lõpuks tulu kruntide müügist ja kogu ettevõtmise periood

oli planeeritud 3-4 aastat. Vastustaja poolne lepingu rikkumine on kogu projekti edasi

lükanud vähemalt 1,5 aastat, millest tulenevalt on temalt igati põhjendatud leppetrahvi

väljamõistmine täisulatuses.

49. Eeltoodust nähtuvalt kuuluvad ümbermuutmisele ka poolte kohtukulud. Isegi juhul, kui

nõuete rahuldamine ja mitterahuldamine jääks samasse proportsiooni, on menetluskulude

jaotus apellandi suhtes ebaõige: tema nõuded rahuldati suuremas osas täielikult ning AS-i

EG Ehitus vastuhagi jäeti samas täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 sätestab

printsiibi, mille kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

50. Vastuhagi jäeti täies ulatuses rahuldamata, seetõttu on äärmiselt ebaõiglane ja vastuolus

TsMS §-ga 162, et apellant peab kandma 25% nii enda kui vastaspoole kulusid ka

vastuhagi puudutavas osas. Apellant leiab asjaolusid arvestades, et vastustaja kanda tuleb

jätta kõik vastustaja enda menetluskulud. Apellandi kulud peab vastustaja hüvitama

vastuhagi osas ja proportsioonis nõuete rahuldatud osaga. Lisaks on oluline märkida, et

13

käesolevas tsiviilasjas esitati vastuhagi 27 minutit enne põhiistungi algust. Seetõttu lükkus

põhiistung edasi, kusjuures apellandi esindaja pidi ennast uuesti märgitud istungiks ette

valmistama. Apellant on seisukohal, et ka märgitu peab hüvitama vastustaja. Apellandi

seisukohta kinnitab TsMS § 169 lg 1, mille kohaselt menetlustoimingu tegemise tähtaja

mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil

menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise

põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud.

Käesoleval juhul on selge, et vastuhagi oleks olnud võimalik esitada ka varem kui 27

minutit enne määratud põhiistungit. Järelikult oleks kohus pidanud oma menetluskulude

jaotuses määrama, et menetluse venimisest tingitud kohtukulud jäävad vastustaja kanda

täies ulatuses. TsMS § 173 lg-st 2 tulenevalt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis

märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Järelikult oleks kohus pidanud ka

tähele panema antud olulist menetluse venimist, mille põhjustas vastustaja.

51. Kostja apellatsioonkaebusele vaidleb OÜ Nordland Ehitus vastu.

AS EG Ehitus apellatsioonkaebus

52. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse selles osas, millega hagi rahuldati kas osaliselt või

täielikult, jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.

53. Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas kostja vastuhagi, tuginedes sellele, et hagejal raha

maksmise kohustus muutus sissenõutavaks sellest, et tema poolt teostatud töö loeti

vastuvõetuks. Vaidlus puudus selles, et lepingus kokkulepitud tähtpäeval 30.06.2008

hageja töid vastu ei võtnud ning et tehtud töös esines puudusi (mitte küll sellises mahus

nagu hageja väidab).Vaidlus puudus ka selle, et 30.06.2008 pooled leppisid kokku tööde

vastuvõtmise uue tähtpäeva, 04.07.2008. Vaidlus puudub ka selles, et 04.07.2008

vormistas kostja uuesti töö üleandmise dokumendid ja esitas need hagejale.

54. Vaidluse all on asjaolu, kas hageja, olles saanud kostja 04.07.2008 uue üleandmise

dokumendid, esitas kokkulepitud aja jooksul vastuväite või mitte. Lepingu p 7.2 kohaselt

oli hagejal oma vastuväite esitamiseks aega 7 päeva alates töö üleandmise ettepaneku

tegemisest. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja on vastuväite kui sellise esitanud, ka mitte

selle üle, et postiga saadetud vastulause jõudis kostjani 14.07.2008, see tähendab, et

postiga saadetud vastulause jõudus kostjani kümnendal päeval. Vaidlus oli selle üle, kas

hageja esitas kostjale vastulause 11.07.2008 faksi teel.

55. Hageja on esitanud väite, et ta esitas lepingus ettenähtud vastulause tööde vastuvõtmisele

tähtaegselt sellega, et tähtaja viimasel päeval kell 16:45:15 saatis kolmanda isiku

faksiaparaadilt kostja faksiaparaadile lepingus ettenähtud tahteavalduse töö mitte vastu

võtta. Hageja väidab, et kostja on selle vastulause (tahteavalduse) kätte saanud. Kostja ei

vaidle vastu tõendile, et kolmas isik võis sel kuupäeval luua tema telefoninumbriga

sideseansi kestusega 9,05 minutit, kuid see tõend ei kinnita mitte kuidagi asjaolu, et kostja

sai 11.07.2008 hageja kirjalikus taasesitamist võimaldaval vormis tahteavalduse kätte.

Hageja väidab, et ta esitas tahteavalduse kirjalikus vormis, mistõttu hageja peab ka

tõendama, et sellises vormis tahteavaldus on kostjale kätte toimetatud. Kostja eitab

11.07.2008 telefonikõnet OÜ-ga Kommivabrik või mingisugustegi kirjalikus vormis

saadetiste saamist hagejalt. Hageja oma väiteid tõendanud ei ole.

56. Maakohus pidas kostja poolt faksi teel dokumentide kättesaamise väidet tõendatuks

sideoperaatori tõendiga. Osundatud tõend ei sisalda endas ühtki väidet kostjale

dokumentide kättetoimetamise ega ka nendega tutvumise võimaldamise osas. Seega on

kohus tõendit valesti hinnanud ja vastuhagi rahuldamata jätmisel rikkunud nii

materiaalõigust (TsÜS § 69) kui menetlusõigust, tehes väära järelduse esitatud tõendist.

Otsuses puudub põhjendus, miks kohus ei nõustu kostja väitega, et lisaks tahteavalduse

väljendamise ja asukohta toimetamisele peab saajal olema ka mõistlik võimalus sellega

tutvuda. Asjaolu, kas tahteavaldust saav pool kasutab seda tutvumise mõistlikku võimalust

või mitte, ei oma tähendust. Tähendust omab see, et talle luuakse selleks võimalus. Selle

võimaluse loomine tuleneb heas usus käitumise kohustusest. Ebamõistlik ja teist

lepingupoolt koormav oleks sundida teda 5 minutit enne tööpäeva lõppu (seega siis 5

14

minuti jooksul) läbi töötama ja mõistlikult aru saama 10-leheküljelisest tehnilisest

kirjeldusest, mille sisulist õigsust kontrollitakse mahuka tehnilise dokumentatsiooni

kõrvutamisel (projektid, joonised, jms).

57. TsÜS § 69 õige kohaldamine peab toimuma kohtu poolt sõltumata sellest, millisel

kuupäeval tehtud tahteavalduse üle vaieldakse. Tahteavalduse sisu oli hageja väite

kohaselt ühesugune nii postitatud kui faksitud tahteavaldusel. Tahteavalduse sisu kaudu

tuleb hinnata, milline on mõistlik võimalus, sealhulgas mõistlik aeg, selle sisuga

tutvumiseks.

58. Kuna maakohus kostja vastuhagi rahuldamata jätmist (välja arvatud lisatööde tegemisest

tulenev raha nõue) millegi muuga, kui töö vastuvõetuks mittelugemine ei põhista, siis on

ringkonnakohtus võimalus teha selles osas uus otsus ning vastuhagi rahuldada.

59. Kohus on vääralt hinnanud kostja poolt tehtud töömahtu, pidades lisatööd

lepingujärgseteks töödeks. Hageja oli töövõtja leidmiseks korraldanud vähempakkumise.

Vähempakkumise dokumentide kohaselt on kostja arvestanud mulla- ja puistematerjali

mahtude määramisel sellega, et kõik kaevisest väljakaevatud pinnas pannakse kaevisesse

tagasi. Hageja hakkas nõudma, et kaevisesse tagasipandav täide oleks juurdeveetud

killustik. Hageja oli sellel objektil ka omanikujärelvalve teostaja, mistõttu ta teadis, kuidas

ja millise tagasitäitematerjali kasutamisega trassi pealt kaeti. Hagejal oli soov katta trass

juurdeveetava materjaliga, samas, kui ta teadis, et arvestuse oli kostja teinud vaid

väljakaevatud pinnase tagasipaneku mahuga, sealhulgas ka rahalise mahuga. Kuna kostja

tõi juurde hageja soovikohase muu täitematerjali, siis ei käitu hageja heas usus, jättes

lisakulutuse kostja kanda. Hageja oli teadlik, et vajalikud lisakulutused on suurtes

summades, et kostja peab materjali juurdevedu lisakulutuseks ning et kostja soovib selle

kulutuse korvamist. Hageja oli järelikult pahatahtlik ning hoidis kostjat eksimuses

lisakulutuse korvamise osas ning lasi tal töid edasi teha, millega ka lisakulutused

suurenesid. Hageja ei ole kunagi vaidlustanud kostja lisakulutuse rahalist suurust, ta on

vastuväites seda lugenud lepinguga võetud kohustuste hulka kuuluvaks.

60. Kostja nõue 2 813 833.90 krooni on just lisakulutusel põhinev nõue. Selle sees on 2 573

599 krooni ostetud täitematerjali eest ning 222 548 krooni gaasitrassi lõigu rajamise

lisatöö ning 17 687 krooni kanalisatsioonitrassi lõigu lisatöö eest. Osundatud rahalises

mahus tehtud töö ärategemise üle ka vaidlus puudub. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja

tegutses usus, et tema eelarves materjali kuluks on arvestatud tagasitäide kohalikul

tagasitäitel. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja pidas juurdeveetavat killustikku

lisakuluks juba lepingu täitmise algetapil. Vaidlus on selle üle, kas lisakulutuse kannab

hageja või kostja. Õiglane ei ole jätta lisatöö/lisakulutus kostja kanda. Vastupidisel juhul

pidi hageja seda talle sõnaselgelt ka siis avaldama, mis toonuks kaasa võimaluse kaaluda

kostjal lepingu täitmise jätkamist.

61. Hagi rahuldatud osas on kohus kohustanud kostjat 2 kuu jooksul tegema teatud toimingud.

TsMS § 442 lg 5 sisalduva nõude vastaselt ei ole otsuse resolutsioon üheselt arusaadav

ega täidetav selles osas, millega hagi osaliselt rahuldati. Kui kostja kas vabatahtlikult või

ka sundtäitmise korras hakkaks täitma kohtuotsuse resolutsioonis näidatud üksikuid

kohustusi, siis tekib küsimusi otsuse täitmise mahus ja kvaliteedis. Nii on näiteks

resolutsiooni punktis kohustatut - teha kanalisatsioonitorustikud veetihedaks - tehniliselt

võimatu täita, sest torustik ei ole tehniliselt veetihe rajatis. Torustikul asuvad kaevud on

kaetud luukidega, need ei ole ega peagi olema veetihedad. Seetõttu valgub torustikku ka

luukide vahelt sadevett, mis on tavapärane. Mõiste „veetihe“ tähendab aga absoluutset

veepidavust. Resolutsiooni p 3.4 kohaselt on kostja kohustatud ühe pumpla piirkonnas

liiga kõrgele paigaldatud torustiku osa viima madalamale, et kõrvaldada läbikülmumisoht.

Kostja ei saa projektikohasel sügavusel olevat torustikku kohtuotsuse täitmiseks viia

madalamale/kõrgemale vältimaks külmumisohtu. Külmumisohu saab vältida ka näiteks

toru soojendamisega/soojustamisega, kusjuures kõrgus ei oma tähendust. Kostja ei oska

piiritleda piirkonda “pumpla PP1 piirkond” ega mõista rajatise kõrguse mõõdet “liiga

kõrgel”. Resolutsiooni p 3 kohustab siluma veel silumata ehitusplatsi. Mõiste “ehitusplats”

defineeritakse ETÜ 2005 3. jaos (mõisted) - ehitusplats (tööfront)- see ala maapinnal või

15

muus kohas, mille tellija on ette näinud lepingu täitmiseks ja mille peal, all või sees

tehakse lepingu objektiks olevat tööd. Siin saab ehitusplatsiks pidada kogu trassi koridori.

62. Põhistavas osas osundas kohus tõenditele, fotodele, millel on näha pinnase kuhjad. Kohus

tegi järelduse, et pinnasekuhja olemasolust saab järeldada kohustuse rikkumist. Järeldus ei

ole õige. Hagejal oli kohustus eemaldada trassi koridoris puud ja koorida pinnas (lepingu

p 3.7). Hageja kooris pinnase, lükkas selle buldooseritega kuhjadesse. Hageja on ise kogu

menetluse vältel väitnud, et kostja kasutas ära väljakaevatud pinnase. Seega kostja ei ole

toonud juurde pinnast, mida ta ei vaja trassi täitmisel. Hageja poolt kuhjatud pinnase

olemasolu ei tohiks kostjat kohustada hageja kohustusi täitma ja kooritud pinnast ära

vedama või ka tasandama. Kuna kohus kohustas platsi siluma, siis näiteks kuhila äravedu

oleks otsuse täitmisel rikkumine.

63. Resolutsiooni p 3.3 eeldus on, et reoveepumpla ei ole veetihe. Seda asjaolu ei ole

tõendatud. Ka ei ole pumpla oma olemuselt veetihe, vaid on iseseisev tehniline rajatis,

sinna suubub trassi sissevool ja väljub väljavoolutoru. Torude olemasolu ise välistab

pumpla kui rajatise veetiheduse. Pumplasse seadmete paigutamise nõue on kostja poolt

täitmata. Kostja on seda korduvalt põhistanud väärtuslike seadmete varguste ohuga. Nagu

asjaoludest teada, ei ole trasside rajamise rajoon asustatud, seal ei ole valvet, süsteemi ei

saa käivitada, kuna puuduvad reovett produtseerivad rajatised (elamud jms). Kostja

kinnitab jätkuvalt pumpade olemasolu ja paiknemist tema laos.

64. Resolutsiooni p 4 kohustab kostjat üle anda dokumente. Siin on ilmne vastuolu põhistava

osaga. Kostja ei saa sellist kohustust täita juba seetõttu, et kohtu poolt võõrkeelsete

dokumentide tõlkimise kohustuse panemine tähendab seda, et kõigepealt peab ta tagasi

saama hageja valduses olevad võõrkeelsed dokumendid. Et need on hageja valduses, seda

hageja ise kinnitab, väites, et võõrkeelsetest ta ei saa aru. Kostja ei oska identifitseerida

eraldi dokumentide liiki “garantiidokumendid” ja nende üleandmist täita enamaga kui juba

täidetud on. Ka on hageja dokumentatsiooni esitamise nõudes väitnud, et need on talle

arusaamatus keeles, seega valduse on ta saanud.

65. Kostja leiab, et siinkirjeldatu annab aluse maakohtu otsuse tühistamiseks kõikides osades,

millega hagi rahuldati kas täielikult või ka osaliselt ja vastuhagi jäeti rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

66. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajad ja tutvunud tsiviilasja

materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Küll aga tuleb osaliselt täpsustada otsuse resolutsiooni punkti 4 sõnastust ja muuta

lahendit osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude survetrassi lõigu SK3

ümberpaigutamiseks. Osas, milles maakohtu otsust ei muudeta, nõustub kolleegium

esimese astme kohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium

apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud

faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või

protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Järgnevalt vastab kolleegium

apellatsioonkaebuste põhjendustele.

67. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et vaidlusalused tööd tuleb lugeda vastu võetud

põhjusel, et tellija ei esitanud 04.07.2008 aktile vastulauset lepingu p-s 7.2 kokkulepitud

korda järgides. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama sätte

kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta tööd vastu talle

selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Puudub vaidlus, et pooled olid

lõplikult valminud töö vastuvõtmise menetluse leppinud kokku lepingu p-s 7.2. Selle

kohaselt pidi tellija töö üleandmise-vastuvõtmise aktis nimetatud töö 7 kalendripäeva

jooksul üle vaatama ja andma kirjalikult oma aktsepti või esitama vastulause. Samuti oli

kokku lepitud, et kui tellija nimetatud toiminguid 7 kalendripäeva jooksul ei tee, loetakse

töö üleandmise-vastuvõtmise akt tema poolt vastuvõetuks.

68. Poolte käitumisest peale 04.07.2008 akti esitamist töövõtja poolt tellijale (nendevahelisest

kirjavahetusest t I kd lk 157-168) nähtub, et töövõtja oli nõus tellija poolt vastulause

16

esitamisega (mitte selle sisuga, aga esitamise faktiga ja seda sõltumata konkreetsest

kuupäevast, millal ta sellega tutvuda sai). Vastupidist töövõtja 15.07.2008 vastusest ei

nähtu --- nimelt vastas töövõtja tellijapoolsele tööde vastuvõtmisest keeldumisele ja

edastas uuesti lõppaktid koos arvega lepingujärgseks arveldamiseks, samuti teostatud

lisatööde akti koos arvega. Ka hilisemalt (kuni kohtumenetluses vastuse esitamiseni hagile

03.11.2008; t I kd lk 190-201) ei väitnud töövõtja, et tegelikkuses oli vastulause esitatud

hilinemisega ja et tööd tuleb lugeda tellija poolt vastuvõetuks. Seega isegi juhul, kui tellija

tõepoolest rikkus poolte vahel lepingu p-s 7.2 kokkulepitud tahteavalduse (vastulause)

kättetoimetamise tingimusi (ei esitanud vastulauset 7 kalendripäeva jooksul), kuulub

analoogia alusel kohaldamisele VÕS § 13 lg 3 ja hilisemalt esitatud vastulause on kehtiv,

kuna sellega oli vastaspool nõus. Sarnase faktilise olukorra lahendamisele on õigusliku

hinnangu andnud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-32-09 22.04.2009. Poolte vahel puudub

vaidlus, et 15.07.2008 esitatud aktidele esitas tellija vastulause lepingus ettenähtud 7

kalendripäeva jooksul (t I kd lk 159-163).

69. Survetrassi SK3 ümberpaigutamise nõude osas tuleb nõustuda apellatsioonkaebuse

põhjendustega, et võrreldes projektiga oli selle trassi osa ümberpaigutamise aluseks

tõepoolest tellija K. N.ni isikus juhend, kuid tõendatud ei ole, et tellija oleks andnud

juhendi paigutada see osa trassist naaberkinnistule, milline ei kuulu tellijale. Tunnistaja M.

A. ütluste kohaselt (t II kd lk 275pöördel-276) oli K. N. sooviks, et trassi lõik oleks

võrreldes projektiga kinnistu piirile lähemal, et K. N. tõstis lõigu asukohta tähistavad tikud

u 5m projektijärgsest asukohast kinnistupiiri poole ning et K. N. väitis, et kinnistupiiriks

on kuivenduskraav. Puudub vaidlus, et kumbki pool ei soovinud trassi osa ehitada võõrale

kinnistule, samas puudub vaidlus, et kostja seda siiski tegi.

70. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest,

kui mittevastavus tulenes tellija juhistest, kuid seda vaid juhul, kui töövõtja saadud

juhiseid piisavalt kontrollis. Seega pidi töövõtja, selleks, et vabaneda vastutusest

seonduvalt võõrale kinnistule ehitamisega, tõendama, et ta antud juhist piisavalt kontrollis.

Käesolevas asjas kostja selliseid väiteid ega asjaolusid esitanud ei ole. Töövõtja näol on

tegemist oma ala professionaaliga, kes on teadlik, et peab ehitama vastavalt

projektdokumentatsioonile. Seega juhul, kui tellijalt tuleb vastavaid alusdokumente

muutmata juhis, mis on projektiga vastuolus, pidi töövõtja enne selle täitmist selle

sobilikkuses ja otstarbekuses (lähtuvalt lepingu eesmärgiga) veenduma, see tähendab

konkreetsel juhul kontrollima, kas tellija poolt näidatud uus asukoht on võimalik. Kahtluse

korral pidi töövõtja tellijat juhise täitmisega seonduvatest asjaoludest/võimalikest

tagajärgedest, riskidest informeerima. Käesolevas vaidluses ei ole töövõtja väitnud, et ta

oleks kontrollinud tellija juhist ja et ta oleks saanud tellijalt kinnituse, et trassi lõigu uus

asukoht tõepoolest vastab tellija tahtele. Seega vastutab töövõtja ka selle trassi asukoha

osas lepingu ebakohase täitmise eest ja peab vaidlusaluse trassilõigu paigutama ümber

projektijärgsele asukohale või vastavalt tellija juhisele tellija kinnistu piiridesse.

71. Kolleegium ei nõustu OÜ Nordland Ehitus seisukohaga, et maakohtul ei olnud võimalik

menetleda kostja taotlust leppetrahvi alandamiseks põhjusel, et see oli esitatud

hilinemisega (alles esindaja kohtukõnes). Tsiviilasja materjalide kohaselt aga esitas kostja

väited

leppetrahvi

ebaproportsionaalse

suuruse

kohta

juba

27.04.2009

menetlusdokumendis (t II kd lk 139). Kolleegium möönab, et kostja esindaja oleks võinud

leppetrahvi vähendamise taotluse sõnastada selgemalt ja see oleks võinud nähtuda ka

menetlusdokumendi resolutsioonist, kuid sellele vaatamata oli hageja esitatuga tutvunud

(nähtub vastusest t II kd lk 220-231) ning juhul, kui kostja tahe seonduvalt leppetrahviga

oleks olnud hagejale arusaamatu, oli võimalik seda vastuses väljendada. 03.09.2009

maakohtu istungi protokollist nähtub, et kostja esindaja esitas avalduse leppetrahvi

suuruse vähendamiseks ka kohtuistungil (t II kd lk 275pöördel) ning ka sellele hageja

vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt lahendas maakohus menetluslikult

korrektselt kostja avalduse ja vähendas tasumisele kuuluvat leppetrahvi mõistliku

suuruseni.

17

72. Ka nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega VÕS § 162 lg 1 rakendamisel ega

tuvastanud hageja poolt väidetud maakohtu lahendi vastuolulisust. Maakohtu väide, et

tööd on valdavas osas tehtud, on põhjendatud asjaoluga, et kogu lepingumaksumus oli

suuruses 11 300 000 krooni, kuid töid, mille ümbertegemist/lõpetamist tellija kohtu kaudu

taotles, on väärtuses umbes 1 000 000 krooni (t I kd lk 19, kus hageja määras hagi hinnaks

tegemata tööde osas 1 000 000 krooni). Seega saab öelda, et töövõtja on teinud ära umbes

90% lepingumahust ja tegemata on vastavalt umbes 10%. Samasse ulatusse jääb ka

maakohtu poolt väljamõistetud leppetrahvi suurus (võimalikust maksimumist veidi üle

10%). Hagetavas lepingumaksumuse ulatuses leppetrahvi väljamõistmine oleks

kolleegiumi arvates ilmselgelt ebaõiglane ja tooks endaga kaasa tellija alusetu rikastumise,

kes omandaks lepinguobjekti tasuta. Sellist õiguslikku ootust tellijal olla ei saa.

73. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega vastuhagi rahuldamata jätmisel. Lepingu p-s

1.2.1 olid pooled leppinud kokku tööd, millised kuulusid lepinguobjekti hulka. Samas oli

kokku lepitud, et lepingu mahtu kuuluvad kõik tööd, mis on vajalikud objekti hulka

kuuluvate tööde tegemiseks, seal hulgas tööd, mida ei ole lepingus otsesõnu kirjeldatud,

kuid mis kuuluvad töövõtja poolt tegemisele hea ehitustava kohaselt. Lepingu p-s 5.1 olid

pooled leppinud kokku, et töövõtja poolt koostatud hinnapakkumine (lepingu lisa nr 1; t I

kd lk 28-29) on pooltele siduv. Nimetatud lisa kohaselt leppisid pooled lepingu sõlmimisel

tasuks kokku 11 300 000 krooni (käibemaksuta) ning selles ei olnud arvestatud vaid

pinnase koorimist kinnistul (puudub vaidlus, et selle tegi ära tellija ja selle eest töövõtja

täiendavat tasu ei nõua). Seega oli poolte vahel siduv eelarve VÕS § 639 mõttes ja

sõltumata töö tegelikust mahust või kulukusest oli tegemist töövõtjale hüvitatava

maksimumsummaga. Kostja ei tõendanud, et pooled oleksid lepingut eelarve suuruse osas

muutnud ehk leppinud kokku täiendavat tasu mingite tööde eest. Hageja eitab omapoolset

vastavat tahet. Ka nähtub lepingu täitmise aegsest dokumentatsioonist, et hageja tellijana

vastas kostja kui töövõtja vastavale ettepanekule korduvalt eitavalt. Seega tegi töövõtja

väidetavad lisatööd omal riisikol.

74. Kostja väide, et nad lähtusid hinnapakkumise tegemisel hageja poolt esitatud ebaõigest AS

GIB Geotehnika Inseneribüroo geotehnika aruandest (sellest nähtus tegelikkusele

mittevastav väljakaevatava pinnase koosseis), jäi kohtumenetluses paljasõnaliseks ---

puuduvad tõendid aruande ebaõigsuse kohta. Ehituskoosolekul 31.01.2008 viitas tellija

esindaja vastuseks täiendava tasu nõudele samas aruandes fikseeritule, et metsa ja jõe

vahelisel alal on savipinnas ning et töövõtja pidi kogu aruande sisust olema teadlik juba

hinnapakkumise tegemisel (t I kd lk 120). Viidatud aruande väljavõttest (t I kd lk 89-98)

nähtuvad pinnase geoloogilise uurimuse tulemused, millised on näidanud nii mulla-,

erineva liiva- kui savimölli-, aga ka turbakihtide esinemist. Kostja ei ole esitanud

tõendeid, millised andmed olid ebaõiged ja kuidas väidetav ebaõigsus konkreetselt

mõjutas kalkulatsiooni tegemist. Tellijapoolsest hinnaküsimisest nähtub, et pakkumise

tegemisel paluti muu hulgas võtta aluseks eelnevalt viidatud geotehnika aruanne (t I kd lk

22-27). Seega sai ja pidi kostja juba pakkumise tegemisel lähtuma aruande andmetest,

muu hulgas siis, kui arvestas tagasitäitena kohalikku väljakaevatud pinnast.

75. Kolleegium ei nõustu kostja etteheidetega maakohtule, et otsuse resolutsioon ei ole üheselt

arusaadav ega täidetav. Kostja töövõtjana pidi tegema kõik lepingulised tööd vastavalt

lepingus kokkulepitud tingimustele, millised konkreetsete tööde osas sisaldusid lepingu

lisadeks olevates dokumentides (eelkõige projektdokumentatsioonis). Samuti pidi töövõtja

lähtuma heast ehitustavast ja kokkulepitud kvaliteedinõuetest (lepingu p 2.2-2.4).

Samadest nõuetest tuleb töövõtjal lähtuda ka kohtuotsuse täitmisel (resolutsioonis

näidatud tööde tegemisel) ning selles osas ei pea kohtuotsus täiendavaid juhiseid

sisaldama. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust

nõude kohta, mida ei ole esitatud.

76. Kolleegium on asja arutamise tulemusena seisukohal, et selguse huvides tuleb täiendada

maakohtu otsuse resolutsiooni p 4, märkides sõna „garantiidokumendid“ ette sõna

„seadmete“. Pooltel puudub vaidlus, et töövõtja peab töö valmimisel andma tellijale muu

hulgas üle paigaldatud seadmete (pumbad jmt) garantiidokumendid.

18

77. Menetluskulude jaotamisel lähtus maakohus asjakohaselt TsMS § 163 lg-st 1 ja jaotas

kulud võrdeliselt nõuete rahuldatud osaga. Kuna aga kolleegium rahuldas täiendavalt veel

ühe töö osas hageja nõude, siis 1) hagi osas tuleb jätta hageja menetluskulud 80% ulatuses

kostja kanda, kostja menetluskulud vastavalt 20% ulatuses hageja kanda; 2) vastuhagi osas

tuleb aga jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

78. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb arvestades asjaolu, et hageja kaebus kuulub

rahuldamisele osaliselt ja kostja kaebus jääb rahuldamata, jaotada järgmiselt: 1) hageja

kaebusega seotud kulud jäävad 20% ulatuses kostja kanda ja kostja kulud 80% ulatuses

hageja kanda; 2) kostja kaebusega seotud kulud jäävad täies ulatuses kaebuse esitaja

kanda.

Tiit Kollom Ande Tänav Imbi Sidok