2-08-1450/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 24.mai 2010.a Paide

Tsiviilasja number 2-08-1450

Tsiviilasi BIGBANK AS-i hagi Aavo Ametmaa ja Kuldar Aavastik vastu 139 033.94 krooni ja lisanduva viivise solidaarnõudes

Hagihind

59 806.34 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BIGBANK AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli

23 Tartu, esindaja Källi Kiik volikirja alusel

Kostja: Aavo Ametmaa, isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Kuldar Aavastik, isikukood xxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg 24.mail 2010.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Aavo Ametmaa’lt ja Kuldar Aavastik’ult solidaarselt BIGBANK AS-i kasuks 127 072.67 (ükssada kakskümmend seitse tuhat seitsekümmend kaks krooni ja 67 senti) krooni, millest 59 806.34 krooni on tagastamata krediidisumma, 5789.99 krooni on sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 59 776.34 krooni on viivis ja 1700.00 krooni on võla sissenõudmisega seotud kulu.

3. Välja mõista Aavo Ametmaa’lt ja Kuldar Aavastik’ult solidaarselt BIGBANK AS-i kasuks viivis 0,25% põhinõudest (59 806.34 EEK) päevas alates 26.08.2009.a kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-1450 kannavad Aavo Ametmaa ja Kuldar Aavastik solidaarselt proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga, so 91,4% ulatuses.

2. BIGBANK AS-i menetluskulu on 3250 krooni hagihinnalt tasutud riigilõivu ja 270 krooni riigilõivu elektroonilise dokumendi väljatrükkide eest.

3. Aavo Ametmaa ja Kuldar Aavastik peavad solidaarselt hüvitama BIGBANK AS-le 3217.28 (kolm tuhat kakssada seitseteist krooni ja 28 senti) krooni menetluskulu.

4. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD Aavo Ametmaa ja Kuldar Aavastik ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. A.Ametmaa ja K.Aavastik võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 As-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. BIGBANK AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2 (3) Tsiviilasi nr 2-08-1450 MENETLUS AS BIGBANK esitas kohtusse hagi Aavo Ametmaa ja Kuldar Aavastik’u vastu 11.05.2006.a hageja ja Aavo Ametmaa vahel sõlmitud krediidilepingust nr xxxxxxxxxxxxxxxx ja samal kuupäeval hageja ja Kuldar Aavastik’u vahel sõlmitud käenduslepingust tuleneva 139 033.94 krooni ja lisanduva viivise solidaarnõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjatele kätte, määras neile tähtaja vastamiseks ja hoiatas kostjaid, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostjad hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostjad ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Teatud järelduse osas peab kohus vajalikuks seda põhjendada.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited 11.05.2006.a krediidilepingust nr 0601718/25kk ja käenduslepingust tuleneva võlgnevuse kohta tagastamata krediidisummat, tasumata intressi, viiviseid ja võla sissenõudmisega seotud kulu puudutavas osas kostjate poolt omaksvõetuks, on hageja solidaarnõue kostjate vastu põhivõla, intressi, võla sissenõudmisega seotud kulu, samuti hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ning hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise saamiseks protsendina põhinõudest hagis märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud summa. Samas on tüüptingimustena kindlaksmääratud leppetrahvide puhul leppetrahvi kokkulepete sisu piiratud. Tingimust ei loeta kunagi eraldi kokkulepituks, kui see on eelnevalt koostatud ning tarbija ei ole seetõttu saanud tingimust sisuliselt mõjutada. Hagi asjaolude kohaselt sisaldub hageja nõutud leppetrahvi kokkulepe krediidilepingu osaks olevas Lepingu Üldtingimustes (p 6.3.). Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et leppetrahvi puudutav tingimus on Lepingusse võetud hageja initsiatiivil ning saanud Lepingu osaks, mida eraldi lepingupoolte vahel eraldi läbi ei räägitud, st tüüptingimus. Vastupidist hagi asjaoludest ei nähtu. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on aga tühine. Sellist seisukohta on toetanud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-120-08.

3 (3) Tsiviilasi nr 2-08-1450

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja solidaarnõue kostjatelt 11 961.27 krooni leppetrahvi saamiseks ei ole hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seda ei saa rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, on mõistlik jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st et kostjate kanda 91,4% ulatuses ja hageja kanda 8,6% ulatuses. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagiavalduses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb hageja menetluskulu 3250 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 270 kroonist elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõivust. Vajadus teha kulutusi riigilõivule hageja kantud ulatuses tuleneb seadusest, st on vajalikud ja põhjendatud. Hageja vajalikum ja põhjendatud menetluskulu peavad kostjad hüvitama 91,4% ulatuses, st summas 3217.28 krooni.

Sirje Lahesoo Kohtunik