2-09-16780/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2010, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-09-16780

Tsiviilasi

EIOÜ hagi TEOÜ vastu 8425,20 krooni ja viivise nõudes

Hagihind

8425,20 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja EIOÜ (XXX, XX), esindaja vandeadvokaat Martin Tälli

Kostja TEOÜ (XXX XXX), esindaja juhatuse liige YMR

Nõustaja Marika K

Menetluse liik

Lihtmenetlus, pooled ärakuulatud 26.04.2010

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata EIOÜ hagi TEOÜ vastu garantiist tuleneva võla 8425,20 krooni ja seisuga

15.04.09 2514,80 kooni viivise ning alates 16.04.09 viivise väljamõistmiseks VÕS §113 lg 1 2.

lauses sätestatud määras.

Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ning kostja nõustaja kulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib

menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hageja nõue, põhjendused

1. 05.05.2006 võttis TEOÜ kohustuse tasuda EIOü-le GIAB kuuluvate kaupade hoiustamise ja

laadimise eest EIOÜ pool väljastatud arvele. Kostja andis hagejale garantii, mille kohutus

tasuma hagejale viimase poolt hageja ruumides ladustatud kaupade eest. 30.05.06 esitas

hagejale vastav arve nr 60290 summas 8425, 20 krooni, mis on tasumata. Hageja palub välja

mõista 8425,20 krooni. Kuna kostja ei ole märgitud rahasummat ära tasunud, on viivis VÕS

§ 113 lg 1 2. lase järgi seadusjärgne on vastavalt perioodi 10.06.2006-15.04.2009 eest

2514,80 krooni. Viivisemäär oli enne 01.01.06 9,25% (2,25+7), enne 01.07.2006 9,25%,

enne 01.01.07 10,5%, enne 01.07.07 11%, enne 01.01.08 11%, enne 01.07.08 11%, enne

01.01.09 9,5%.

2 (5)

2. Hageja palub kostjalt välja mõista garantiilepingust tuleneva võla 8425,20 krooni, seisuga

15.04.2009 viivise 2514,80 krooni, alates 16.04.2009 viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Teisel tsiviilasjal nr 2-09-16780 puudub seos

käesoleva vaidlusega, samuti ei ole seost kostja vastuväidetel käesoleva vaidlusega.

Tegemist on kolmanda isiku kauba ladustamisega hageja territooriumil, mille eest

tasumiseks on andnud kostja garantii. Seda kaupa ei ole kunagi hageja kinni pidanud, kaup ei

ole olnud kostja rendipinnal. Vaidlused rendist tulenevate nõuete üle on lõppenud. Hea usu

vastast käitumist ei ole. Kostja tootmisjuht O. L oli volitatud kostja poolt kauba vastuvõtuga

seotud küsimusi otsustama ning hagejal oli eeldus, et sellise isikul on ka õigus anda välja

garantiikiri. O. L oli see, kes ei soovinud kolmandate isikute kaupa ära viia ning palus seda

edasi hageja juures ladustada ning andis kostja nimel garantii ka ladustamise eest tasuda. Tal

puudu alus eeldada, et hageja ladustab kaupa enda juures tasuta.

4. Tõendid: garantiikiri 05.05.2006, arve nr 60290 30.05.06, e-kirjad hageja ja O. L vahel.

Kostja vastus

5. R K oli kuni 10.04.06 kostja juhatuse liige, tema koostööpartnerite ja hageja juhatuse liige.

10.04.06 kutsuti ta tagasi juhatuse liikme kohalt, kuid edaspidi saboteeris kostja tegevust

ning asus mitmete klientide ülevõtmist, telefoninumbrite ülevõtmist ja registreerimist hageja

nimele, sh tegi taksitusi üüripindade kasutamisel, nõudis tagantjärgi tasu juurdepääsu eest

objektile. Kostja oli sunnitud üüripinnalt lahkuma, kogu vara ei õnnestunud kaasa võtta,

hiljem tulid teisele osale järgi, kuid see ei õnnestunud. Hageja teatas soovist teostada vara

kinnipidamisõigust võimalike võlgade eest. Pooled alustasid läbirääkimist. Ka R. K juhitud

NE OÜ nimel teatas soovist teostada pandiõiguse kasutamist kostja suhtes võimalike võlgade

osas, ehkki äriühingu teine esindaja kinnitas, et nõudeõigust ei ole kostja suhtes.

6. O L ei ole olnud kostja juhatuse liige ning YR poolt antud volikiri ei andnud talle õigust

võtta kostja nimel rahalisi kohustusi. Volituste järgi oli tal õigus vaid plaastrimaterjali

vastuvõtmisel ja õigus oli alla kirjutada vastuvõtmisega seotud dokumentidele ja silmas on

peetud kostjale kuuluva vara vastuvõtmist ja üleandmise akti allkirjastamist, hageja kasutas

ära alusetult O L e antud volikirja üldist sõnastust ning tema kui äsja Soomest Eestisse tööle

saabunud isiku keeletundmatust. Selline pealesunnitud teenuse osutamine ei ole kooskõlas

hea usu põhimõttega. Kostja ei ole kunagi heaks kiitnud seda tehingut. O. L saadeti kostjale

appi ajutiselt Eestis, sai palka kostjalt, kuid polnud juhatuse liige, puudus õigus anda

garantiikirja. Alates 2006.a. oli ajutiselt tööl töövõtulepinguga ja töötas kuni veebruarini

2007.a.. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

7. Tõendid: kostja seletus ärakuulamisel, EI kirja 27.04.06, PVe-kirjadele 28.04.06,

02.05.2006, 03.05.06, fotole traktorist, tsiviilasja 2-06-14475 kohtuistungi protokoll

14.06.2006, kostja raamatupidaja õiend, maksudeklaratsioonid, OTAb tegevdirektori C.M.

L kirjalik selgitus, O. L kirjalik e-kirjaline selgitus.

Kohtu põhjendused

8. VÕS § 2 lg 1 sätestab, et võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik

ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu

või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse

täitmist ja kooskõlas VÕS § 2 järgi võib võlasuhe võib tekkida lepingust.

9. VÕS § 155 lg 1 alusel võib majandus või kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta lepinguga

võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva

kohustuse ning lg 11 järgi eeldatakse võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse. VÕS §

155 lg 2 järgi ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees sellega

tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub

3 (5)

viide sellele kohustusele. VÕS § 155 lg 3 järgi võib garantii andja võlausaldaja vastu esitada

üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid.

10. Kostja leidis, et garantii on tühine, kuna selle on andnud isik, kelle puudus õigus ja volitus

võtta kostja nimel kohustusi, sh anda hagejale vaidlusalust garantiid.

11. VÕS § 155 lg 1 tulenevalt on garantii andmine leping. Seega tekivad garantii andmisega

garandil vastavad kohustused ja garantii saajal vastavad õigused.

12. TsÜS § 129 lg 1 alusel on teise isiku nimel tehtud mitmepoolne tehing tühine, va kui isik,

kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 117 järgi on

esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. TsÜS §

115 lg 1 2.lause alusel kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi

tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.

13. Esitatud garantiikirjast nähtub (lk 7), et kostja TEOÜ garanteerib CIAB-le kuuluvate

kaupade hoiustamise ja laadimise eest tasumise EIOÜ-le vastavalt esitatud arvele. Nimetatud

garantiikirjale on alla kirjutanud O L. Vaidlus puudus selles, et O. L polnud kostja

juhatuse liige, seega ei olnud ta kostja seaduslik esindaja, kellel olnuks seadusjärgne

esindusõigus äriühingu esindamiseks eelduslikult kõikide tehingute tegemiseks. Kohtule

kostja poolt esitatud OTAb tehase direktori C.M. L kirjaliku seletuste kohaselt oli O. L

kohustus kontrollida TEOÜ tegevust, olukorda ja anda aru emaettevõttele ning aidata Y. R

vastavalt viimase poolt antud juhistele. Kostja juhatuse liige YMR seletas istungil, et O. Ll

puudusid volitused kostja nimel tehinguid teha, ta võis võtta vastu kostja nimel kaupu

hagejalt ja kirjutada alla vastavatele dokumentide, kuid mitte enamat, ta oli Eestis vaid

korralduslikel eesmärkidel. Sama nähtub ka O. L antud volikirjast 04.05.2006 (lk 8), mille

järgi oli ta volitatud kostjat esindama ja korraldama plaastrimaterjali vastuvõtmise Sauel ja

alla kirjutama sellega seotud dokumentidele. Kohus leiab, et viidatud volikirjast nähtuvalt oli

O. L volitused ühesed: teatud materjali vastuvõtmine ja korraldamine ning sellega seotud

dokumentide allakirjutamine. Kohtu arvates tähendab selline volituste maht teatud

korralduslike ülesannete täitmist konkreetse kauba osas koos vastava dokumenteerimisega,

mis ei ole aga samane kohustuste võtmisega ja tehingute sõlmimisega, mis eeldab

tahteavalduse tegemist ja soovi avaldamist olla teise poolega õiguslikult seotud. Kauba

vastuvõtmine ja sellega seonduvate dokumentide allakirjutamine kinnitab kostja tahet anda

O. Lle õiguse teha teatud sooritusi, mitte anda õigust teha kostja nimel tehinguid, sh võtta

kohustusi, sh võtta kostjale garantiikohustust. Kohtu arvates tehingute tegemiseks õiguse

andmine sh kohustuste võtmine eeldab ka sellesisuliste volituste mahu selget määratlemist.

Kostja juhatuse liikme seletus osas, milles ta märkis, et O. Lle anti ülesanne vaid teatud

korralduslike ülesandeid Eestis täita, ühtib volikirja sisuga ja kohtul puudub seega alus

kahelda tema sellekohases seletustes. Kui O. Lle andis kostja kirjaliku volituse võtta vastu

kaupa Sauel ja vastavaid dokumente alla kirjutada, siis mõistliku ettevõtjana oleks olnud

mõeldav, et tehingute tegemiseks ja kohustuste võtmiseks oleks kostja andnud ka vastavalt

määratletud mahuga volituse, mis oleks olnud kirjalikus volikirjas kajastatud. Esitatud O.

L e-kirjast 22.04.2010 nähtub, et ta töötas 19.04.06-07.07.06 T OY-s Soomes, kuid tal

polnud sellel ajal mingit vastutust, vastutust kandis Y. R . Viidatud e-kirja hinnates koos C.

M. L kirja, kostja juhatuse liikme seletuse ning esitatud volikirjaga (O. Lle) selles antud

ülesannete ja volituste mahu kohta, leiab kohus, et mainitud tõendid kinnitavad seda, et O.

Lla ei olnud õigust hagejale anda vaidlusalust garantiid.

14. Ehkki TsÜS § 121 lg 2 sätestab, et teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses

kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on

tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuse osutamiseks, siis leiab kohus, et

käesoleval juhul ei olnud tegemist O. L tegevuses eelviidatud kaupade müügiga või teenuse

osutamisega, vaid ainult kaupade vastuvõtuga Sauel ja dokumentide vormistamisega (nagu

kohus ülalpool tuvastas) ning seega ei saa rääkida temal esinevast volitusest TsÜS § 121 lg 2

alusel garantii andmiseks hagejale kolmanda isiku (CIAB) kaupade laadimise/hoiustamise

4 (5)

eest tasumiseks. TsÜS § 118 lg 2 alusel võidakse eeldada tulenevalt esindaja käitumisest ja

esindatava poolt esindaja käitumise talumise korral seda, et isikul on volitus teatud

tegevuseks. Kohtu arvates ei saanud hageja olla ka veendunud, et O. Ll oli volitus garantii

andmiseks hagejale, kuna viidatud volikirjast sellist mahtu ei nähtu, volikiri oli hagejal

olemas, selles kahtlus puudub, selle on hageja kohtule ka ise esitanud ning mingeid tõendeid,

mis viitaksid sellele, et kostja oleks andnud mingi muu volituse O. Lle garantii andmiseks,

ei ole esitatud, samuti ei ole esitatud tõendeid heakskiidu kohta TsÜS § 129 lg 1 järgi. Ka

hageja esitatud interneti väljavõte (lk 36-37) O. Laitali teguskäigu kohta, mille kohaselt oli ta

aprillis 2006.-2007. kostja juures mänedžer, kuid ei kinnita veenvalt volituste mahtu garantii

andmiseks. Mõistliku ettevõtjana pidanuks hageja aru saama esitatud volikirja sisust,

volituste mahust ja seda, et O. L, kes pole kostja juhatuse liige, ei või võtta kostja nimel

kohustusi, mis pole volikirjas märgitud ülesannete täitmiseks määratletud. Tegemist oli

kauba vastuvõtu korraldamiseks antud volikirjaga ning hageja ettevõtjana ja vastavaid

ladustamise ja hoiustamise teenuseid osutava äriühinguna pidi mõistma ka kauba

vastuvõtmise, selle dokumenteerimise sisust ning eristama viimast garantii kui tehingu

tegemise olemusest. Hageja esitatud e-kirjavahetusest NC nähtub samuti mitmete kaupade,

sj C kaupade /plaastrimaterjalide/ äraviimine kostja poolt, seega volituse piires tehtavaid

korralduslike toiminguid, ent ei nähtu, et kostja oleks andnud O. Lle volituse tasu

garanteerida (lk 41-44). Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidluses pole tõendatud asjaolu, et

hageja mõistis O. L käitumist ja garantiid andes seda, et O. Ll on olemas TsÜS § 118 lg 1

järgi garantii andmiseks vastav volitus. Kostja esitas kohtule kostja raamatupidaja poolt

koostatud tõendi ja maksuametile esitatud deklaratsioonid, mille kohaselt tasuti vastavaid

töötajaga seotud makseid muul perioodil kui volikiri ja garantiikiri, mis kinnitavad seda, et

O. L ei töötanud TEOÜ-s vaidlusaluse garantiikirja ja volikirja tegemise ajal. Samas ei oma

need tõendid tähendust, kuna kohus tuvastas ülapool, et O. Ll ei olnud volitust anda kostja

nimel vaidlusalust garantiid hagejale.

15. Kuivõrd vaidluses ei ole tõendatud, et O. Ll oleks olnud volitus garantii andmiseks kostja

nimel hagejale, siis on vaidlusalune garantii 05.06.2009 TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine ning

TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul tagajärgi, mille tõttu ei ole hagejal võimalik

nõuda VÕS § 2, § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 155 lg 1 alusel garantiist tuleneva kohustuse

täitmist. Eeltoodu tõttu jääb hagi kostja vastu garantiist tuleneva kohustuse täitmiseks

8425,50 krooni rahuldamata. Kuna rahuldamata jääb põhinõue, siis ei ole õigus hagejal

nõuda ka olematu kohustuse rikkumise eest VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 2. lause alusel

seadusjärgset viivist summas 2514,80 krooni perioodi eest 10.06.2006-15.04.2006 ja

edasipidist viivist sõltumata sellest, et viivise suuruse, arvestamise aja üle vaidlus puudus.

16. Kohus peab vajalikuks märkida, et tulenevalt VÕS § 155 lg 3 saab garantii andja esitada

üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Kohus leiab, et kostja vastuväited selles osas, kas

hageja on teostanud kostja vara osas kinnipidamisõigust, ei oma garantii andmisel mingit

tähendust, sest garantii antakse kolmanda isiku kohustuse täitmiseks. Seega ei oma viidatud

väited, mis puudutavad kostja vara kinnipidamisõigust, äriruumide, tootmispinna kasutamist,

aga ka võimalike poolte või pooltega seotud muude isikute vahelisi konflikte üldse

vaidlusese tähendust; peale selle kinnitas kostja ise, et selles osas on poolte vahel teises

tsiviilasjas sõlmitud kompromiss. Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut nende väidete

kohta esitaud tõenditele: EI kirjale 27.04.06, PVe-kirjadele 28.04.06, 02.05.2006, 03.05.06,

fotole traktorist, tsiviilasja 2-06-14475 kohtuistungi protokollile 14.06.2006, mis kõik on

esitatud teises tsiviilasjas, milles pooled on sõlminud kompromissi (lk 62-75, 77,78-79).

17. Kostja väited sellest, et hageja oleks kuidagi pooltevahelist olukorda ja O. L

keeleteadmatust ära kaustades garantiikirja lasknud vormistada ja tegutsenud seega hea usu

põhimõttega vastuolus, ei ole tema poolt ühegi tõendiga kinnitust leidnud, liiatigi ei oma see

tähendust, kuna garantii on volituste puudumise tõttu tühine.

Menetluskulud

5 (5)

18. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus

tehtud. Hagi jääb rahuldamata, seega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS §405

lg 1 p 3 alusel võib kohus määrata kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostjat

esindas juhatuse liige, kostja kasutas menetluses nõustajat. Kostja palus välja mõista

menetluskuludena nõustaja kulud 30000 krooni, muude menetluskulude hüvitamist ei

taotlenud. TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskuludeks kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on vastavalt TsMS § -le 138 lg 2 lõiv, kautsjon, asja läbivaatamise kulud ning §

144 järgi on kohtuvälisteks kuludeks nõustaja kulud. TsMS §175 lg 2 alusel ei ole aga poole

nõustaja kulud need kulud, mis kuuluksid teise poole poolt hüvitamisele. Eeltoodu tõttu

jäävad kostja menetluskulud, sh nõustaja kulud tema enda kanda ning hageja menetluskulud

tema enda kanda.

Kohtunik