2-10-8603/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada pooltevaheline kompromiss, mille kohaselt

1.1 Määrata K.K.`i (isikukood xxx) elukohaks tema ema E.T.`a (isikukood xxx) elukoht.

1.2 Määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord alljärgnevalt:

1.2.1 Lapse isa võib lapsega suhelda igal nädalal tööpäevadel, kuni kaks tööpäeva järjestikku, võttes lapse lasteaiast või ema elukohast ja viies lapse hommikul lasteaeda. Kui lapse isal ei ole võimalik lapsega kokkulepitud viisil suhelda, teatab ta sellest eelnevalt lapse emale aegsasti ette. 1.2.2.Lapse isa suhtleb lapsega iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel, ta võtab reede õhtul lapse lasteaiast või lapse ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta pühapäeva õhtul hiljemalt kell 17.00. Laps on emaga iga kuu teisel ja neljandal Kohtuasja number 2-10-8603 Määruse tegemise aeg ja koht

02. juuni 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi E.T.`a avaldus lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine / Menetluse lõpetamine

Kohtuistungi toimumise aeg

19. mai 2010

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja:

Puudutatud isik:

Eestkosteasutus:

E.T. (IK xxx)

Vandeadvokaat Kai Amos

J.K. (IK xxxi)

Kohtla-Nõmme Vallavalitsus

nädalavahetusel. Kui lapse isa soovib nädalavahetuse kohtumisaega muuta, lepib ta selles lapse emaga aegsasti kokku. 1.2.3.Lapse isa veedab lapsega oma puhkusest juulikuus järjestikku kaks nädalat, lisaks võib ta täiendavalt veeta lapsega puhkust 2 korda aastas järjestikku 1 nädal lapse emaga eelnevalt kokkulepitud ajal. Lapse ema veedab lapsega oma puhkusest juulikuus järjestikku kaks nädalat. 1.2.4.Kui laps on ühe vanema juures, siis on lapsel õigus soovi korral suhelda teise vanemaga telefoni teel. 1.2.5.Laps viibib emadepäeval emaga ja isadepäeval isaga; jaanipäeva, jõulud ja aastavahetuse veedab laps kordamööda ema ja isaga. Laps viibib ema, isa ja lähisugulaste (vanavanemad, tädid, onud, nende lapsed) tähtpäevadel. Kui tähtpäevad langevad samal ajale, määravad vanemad külastuste korra arvestusega, et lapsel oleks aeg-ajalt võimalik kohtuda kõigi lähisugulastega. 1.2.6.Vanavanemate juures lapse viibimise aeg ja kestus lepitakse kokku lapse ema, isa ja vanavanemate vahel. 1.2.7.Kui lapse ema ja lapse isa ei saa järgida kokkulepitud suhtlemiskorda, peavad nad eelnevalt sellest teineteisele aegsasti teatama, kokkuleppel määratakse uus suhtlemisaeg. Lapse vanemad arvestavad suhtlemiskorra kokkulepete muutmisel teise vanema elukorraldusega. 1.2.8.Lapse ema ja lapse isa peavad teineteisele teatama kõigist last puudutavatest asjaoludest, sh haigestumisest. Teated edastatakse telefoni või e-posti kaudu. 1.2.9.Lapse ema ja lapse isa seavad suhtlemiskorras eesmärgiks tagada lapse harmooniline areng ning mõlemale vanemale võimalus suhelda lapsega. Vanemad hoiduvad lapse ning kolmandate isikute kuuldes teise vanema halvustamisest.

2. Lõpetada menetlus E.T.`a avalduses lapse elukoha ja suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

3. Tagastada E.T.`ale (arvelduskonto nr xxx SEB Pangas) pool (50%) 18.02.2010 Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072136 tasutud riigilõivust summas 100 (ükssada) krooni.

4. Kohtumäärus saata menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

AVALDUS

1. E.T. esitas kohtule avalduse lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Avaldaja selgitab, et lapse isa nõuab last igal nädalavahetusel enda juurde. See ei ole aga avaldaja jaoks vastuvõetav, kuna ema soovib ka ise lapsega puhkepäevi veeta. Avaldaja peab mõistlikuks, et laps viibib üle ühe nädalavahetuse isa juures. 17.02.2010 lapsele lasteaeda järgi minnes selgus, et lapse isa oli lapse lasteaiast ära võtnud ning avaldajat sellest ei informeerinud. 18.02.2010 selgus, aga et lapse isa lapsel lasteaias järgi ei käinud, laps viidi Kohtla-Nõmmel elavate vanavanemate juurde ning viibis seal ilma isata. 18.02.2010 hommikul toodi laps lasteaeda, kust ema viis õhtul koju. Avaldaja peab sellist isapoolset käitumist pahatahtlikuks ja kiuslikuks avaldaja suhtes ning lubamatuks. Avaldaja leiab, et lapse isa selline käitumine ei ole kooskõlas lapse huvide ja elukorraldusega. Avaldaja väidab, et on võimaldanud lapse isal piisavalt koos lapsega viibida. Laps on saanud suhelda nii isa uue pere, kui ka isapoolsete vanavanematega. Lapse emana ei saa aga avaldaja leppida olukorraga, kus isa teatab, et soovib lapsega koos olla, kuid tegelikult koos lapsega ei ole ja laps viibib isapoolsete vanavanemate juures ilma isata.

KOHTLA-NÕMME VALLAVALITSUSE SEISUKOHT

2. Kohtla-Nõmme Vallavalitsus on seisukohal, et lapse huvides tuleks kinnitada suhtlemise kord, mis on mõlemale vanemale täitmiseks, on konkreetne ning tagab stabiilsuse kõigi jaoks. Suhtlemise korra osas jõudsid vanemad põhimõtteliselt kokkuleppele välja arvatud punktides, mis puudutab nädala sees lapsega kohtumist ning suvepuhkuse veetmist.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

3. Puudutatud isik leiab oma vastuses, et avaldaja üritab teda kui lapse isa näidata isikuna, kes ei hooli enda lapsest. Lapse ema teeb puudutatud isikule takistusi lapsega kokkusaamisel. Puudutatud isik esitas kohtule omapoolse ettepaneku lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

KOHTUISTUNG 19. 05.2010

4. Kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi lapse elukoha ja suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Puudutatud isik kinnitas, et tema eesmärk on suhelda lapsega sama palju kui varem .. Pooled kinnitasid oma nõusolekut kompromissitingimustega. Pooled loobusid kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Avaldaja palus tagastada pool tasutud riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud poolte esitatud kompromissi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kohus kinnitab kompromissi.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 kohaselt lahendab kohus lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise avalduse hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

5. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse lahendit tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni avalduse kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohtuistungil 19.05.2010 saavutasid pooled kompromissi.

6. Pooled paluvad hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled saavutavad kompromissi. E.T. tasus 18.02.2010 Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas viitenumbrile 2900072136 riigilõivu 200 krooni . Lähtudes TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestatust, tuleb 100 krooni avaldajale tagastada.

7. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

8. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 432 § 433, § 661 lg 4, § 150 lg 2 p 1 kinnitab kohus kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohtunik