3-10-14/57 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juunil 2010. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-14 Haldusasi T.K.i kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse

1. detsembri 2009. a vastutusotsuse nr 13-7/112-3 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebuse esitaja – T.K.; Vastustaja – Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus, volitatud esindaja Katre Kuhi. Asja läbivaatamise aeg

25. mail 2010. a Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 2. juunist 2010. a. arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 2. juulil 2010. a (k.a) (HKMS § 31 lg 1, 4). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse (PMTK) 15.02.2007 maksuotsusega nr 12-5/85 (toimiku lk. 109-120) tuvastati, et Kastani Investeeringud OÜ (likvideerimisel) kajastas ebaõigesti käibemaksuarvestuses käibemaksu kulutustelt, mis olid seotud ehitusobjektiga xxxxxxxx, kuna kulutused olid tehtud juhatuse liikme T.K.i enda eluaseme ehitamiseks ja sisustamiseks. Maksuotsuse kohaselt kajastas Kastani Investeeringud OÜ (likvideerimisel) raamatupidamises fiktiivseid kuluarveid, mille eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamine. Maksuotsusega määrati Kastani Investeeringud OÜ-le tasumiseks käibemaksu summas 472 965 krooni, tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning erisoodustustelt kokku summas 955 391 krooni ning sotsiaalmaksu erisoodustustelt summas 16 532 krooni, kokku 1 444 888 krooni. Kastani Investeeringud OÜ esitas maksuotsuse peale vaide. Maksuja Tolliameti (edaspidi MTA) 07.05.2007 vaideotsusega nr 6-1/96-2 jäeti vaie rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 17.01.2008 otsusega (haldusasi 3-07-1196) jäeti Kastani Investeeringud OÜ (likvideerimisel) kaebus rahuldamata ning maksuotsus jõusse. Kohus tuvastas, et T.K. on kasutanud teadlikult Kastani Investeeringud OÜ-d (likvideerimisel) isiklikuks otstarbeks elamu ehitamiseks ja elamu sisustamisest tulenevate kulude vähendamiseks, Kastani Investeeringud OÜ (likvideerimisel) tehingud OÜ-ga HansaStyle ei ole toimunud ning tegemist on maksupettuse eesmärgil koostatud fiktiivsete arvetega. Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2009 otsusega jäeti T.K.i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.01.2008 otsus muutmata.

2. PMTK 21.12.2007 maksuotsusega nr 12-5/844 (toimiku lk. 121-127) tuvastati Kastani Investeeringud OÜ analoogilised rikkumised perioodil juuli kuni detsember 2006. a ning määrati täiendavalt tasumiseks käibemaksu 32 881 krooni, tulumaksu 28 938 krooni ja sotsiaalmaksu

4 285 krooni, kokku 66 104 krooni. Maksuotsus jõustus Kastani Investeeringud OÜ poolt edasi kaebamata.

3. 14.02.2008 tegi maksuhaldur pankadele korraldused Kastani Investeeringud OÜ pangakontode arestimiseks maksuvõla sundtäitmiseks (toimiku lk. 149-166). 07.03.2008 otsusega ajatas PMTK kuueks kuuks Kastani Investeeringud OÜ maksuvõla (toimiku lk. 167-168). 28.03.2008 otsusega tunnistas PMTK eeltoodud ajatamise otsuse kehtetuks (toimiku lk. 170-171). 24.04.2008 algatati Kastani Investeeringud OÜ likvideerimine. 24.08.2009 esitas maksuhaldur kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse Kastani Investeeringud OÜ (likvideerimisel) maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamiseks (toimiku lk. 147). Kohtutäitur Kaire Põltsi abi T. Kala 24.09.2009 vastuse kohaselt PMTK teabenõudele puudub äriühingul vara vararegistrites (Patendiamet, Ehitusregister, Autoregister, Väärtpaberite keskregister, Kinnisturaamat) (toimiku lk. 188).

4. 21.09.2009 esitas PMTK Tallinna Halduskohtule taotluse kohtuliku hüpoteegi seadmiseks T.K.i nimel kinnistusraamatus registreeritud kinnistule, registriosa nr xxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) summas 1 510 882 krooni (haldusasi 3-09-2068). Maksuhaldur põhjendas taotluse esitamist asjaoluga, et taotluse rahuldamata jätmisel asuks T.K. haldusaktide sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Tallinna Halduskohus rahuldas 24.09.2009 määrusega PMTK taotluse ning seadis kohtuliku hüpoteegi T.K.i kinnistule Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) summas 1 510 882 krooni. T.K. esitas Tallinna Halduskohtu määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse. Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2010 kohtumäärusega rahuldati T.K.i määruskaebus osaliselt ja tühistati Tallinna Halduskohtu 24.09.2010 määrus ning tehti uus määrus, millega anti PMTK-le luba taotleda hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks T.K.i nimel kinnistusraamatusse registreeritud kinnistule. Hüpoteek kinnistule seati 29.09.2010 ning seda muudeti Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2010 määruse alusel 19.04.2010.

5. PMTK 01.12.2009 vastutusotsusega nr 13-7/112-3 nõuti MKS § 96 alusel T.K.ilt sisse Kastani Investeeringud OÜ maksuvõlg. Vastutusotsusega kohustati T.K.it tasuma maksuvõlga summas 1 510 991 krooni (toimiku lk. 2-35). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

6. Kuni ei ole olemas jõustunud kohtulahendit juriidilise isiku Kastani Investeeringud OÜ kohta, puudub alus pärssida tema tegevust isikliku vara kasutamisel, käsutamisel ja valdamisel. Samas asjas on tehtud mitu samaliigilist otsust. Mitme samalaadse haldusakti täitmine ei ole võimalik ega seaduspärane ning samas pärsib kaebuse esitaja õigusi ja kohustuste täitmist. Vastutusotsuse alusel on võlglane ikkagi Kastani Investeeringud OÜ. Maksuhalduril oli võimalus algatada kahe aasta jooksul pankrotimenetlus, kuid seda ei tehtud. Ainult pankrotimenetluse kaudu saaks teha selgeks võla õiguspärasuse ja T.K.i süü selles asjas. Sisuliselt on ühes ja samas asjas esile kerkinud mitu nõuet. Haldusdokument peaks olema selge ja üheselt arusaadav. Vastustaja nõuded on OÜ Kastani Investeeringud OÜ vastu alates kolmest miljonist lõpetades 900 000 krooniga. Kastani Investeeringud OÜ pidi riigile maksma 3,2 miljonit, siis langes nõue 1,6 miljonini ja vahepeal oli see 900 000 krooni. Ka siin annaks selguse pankrotimenetlus. Kohtutäituri käes on olnud kolm aastat nõue Kastani Investeeringud OÜ vastu, kuid vastustaja on kohe teinud vastutusotsuse kaebuse esitajale. Kaebuse esitajat on tituleeritud maksukurjategijaks. Vastustajal ei ole õigus isikut nimetada maksukurjategijaks, vaid seda peavad uurima pädevad ametnikud. VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Ebaselgeks jääb kaebuse esitaja väide, et Kastani Investeeringud OÜ-ga on seotud jõustumata kohtuasi, mille tulemuse tõttu võib T.K.ile tehtav vastutusotsus olla õigusvastane. T.K.i vastutusotsuse aluseks olevad haldusaktid – PMTK poolt Kastani Investeeringud OÜ-le tehtud 15.02.2007 maksuotsus nr 12-5/85 ning 21.12.2007 maksuotsus nr 12-5/844 on jõustunud hiljemalt 13.04.2009. Seega on alusetu väide, et Kastani Investeeringud OÜ kohta ei ole olemas jõustunud kohtulahendit ning seega pole juriidilisel isikul maksuvõlga, mida võiks sisse nõuda juhatuse liikmelt T.K.ilt. Juhul, kui kaebuse esitaja on jõustumata kohtulahendi all silmas pidanud T.K.iga seotud haldusasja 3-09-2068, mis on seotud hüpoteegi seadmisega kaebuse esitaja kinnistule, siis ka selles osas on Tallinna Ringkonnakohus teinud määruse (mis on jõustunud), milles peab võimalikuks anda maksuhaldurile luba taotleda hüpoteegi seadmist T.K.i kinnisasjale Eesti Vabariigi kasuks. Käesolevaks hetkeks on hüpoteek ka T.K.i kinnistule seatud.

8. Isegi kui T.K.i poolt esitatud määruskaebus haldusasjas 3-09-2068 oleks Tallinna Ringkonnakohtu poolt lahendamata, siis ei mõjutaks see kuidagi kaebuse esitajale tehtud vastutusotsuse õiguspärasust. Nimelt sätestab MKS § 1361 lg 1, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksuja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1-51sätestatud täitetoiminguid. Seega annab MKS maksuhaldurile erandkorras võimaluse vajaliku täitetoimingu sooritamiseks juba enne maksumaksja rahalise nõude või kohustuse kindlaksmääramist. MKS §

130 lõike 1 punktides 1-51 sätestatud maksuhalduri täitetoiminguks on ka hüpoteegi seadmise taotlemine kinnisasjale. MKS § 1361 lg-st 1 järelduvalt saab halduskohus oma vastava määruse resolutsioonis otsustada loa andmise täitetoiminguks. Käesoleval juhul andis loa hüpoteegi taotlemiseks Tallinna Ringkonnakohus. Hüpoteegi seadmine kaebuse esitaja kinnistule on sissenõudmismenetlus, mis ei ole seotud T.K.ile tehtud vastutusotsuse õiguspärasusega ega saa selle õiguspärasust kuidagi mõjutada. Seega on vastutusotsus õiguspärane ja motiveeritud. Maksuhaldur on igati järginud menetlusnõudeid ning põhjendanud vastutusotsuses olevaid järeldusi. Samuti on vaidlustatud vastutusotsus antud õiguslikel alustel, seaduslik ning puuduvad alused selle tühistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebuse esitaja leiab, et temalt on võimalik vastutusotsusega Kastani Investeeringud OÜ maksuvõla tasumist nõuda vaid eeldusel, et kaebuse esitaja süü ning maksuvõla õigsus on tuvastatud pankrotimenetluses. Kaebuse esitaja vaidlustab vastutusotsuse ka põhjusel, et Kastani Investeeringud OÜ maksuvõla sissenõudmisega tegeleb tänaseni kohtutäitur, mistõttu võib osutuda võimalikuks võla sissenõudmine äriühingult kohtutäituri kaudu. Ühtlasi ei ole vastutusotsuse aluseks olevad nõuded kaebuse esitaja jaoks selged.

10. Kohus on seisukohal, et vastutusotsus on selge ja arusaadav. MKS § 96 lg 1 järgi teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks isikuks on MKS §

40 lg 1 järgi ka äriühingu seaduslik esindaja. MKS § 40 lg 1 sätestab: „Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.“ Vaidlus puudub selle üle, et Kastani Investeeringud OÜ juhatuse liikmeks oli alates 26.05.2004 kuni 24.04.2008 kaebuse esitaja. Kastani Investeeringud OÜ maksuvõlg perioodil 2004. a juuni kuni 2006. a aprill on kindlaks tehtud 15.02.2007 maksuotsusega, millega määrati äriühingule tasumiseks käibe-, tuluja sotsiaalmaksu kogusummas 1 444 888 krooni. Kastani Investeeringud OÜ maksuvõlg perioodil 2006. a juulikuni oktoobrikuu ja detsembrikuu tehti kindlaks 21.12.2007 maksuotsusega, millega määrati äriühingule tasumiseks käibe-, tuluja sotsiaalmaksu summas 66 104 krooni. Vastutusotsuse koostamisel on lähtutud mõlema maksuotsusega Kastani Investeeringud OÜ-le tasumiseks määratud maksusummadest ehk Kastani Investeeringud OÜ-l perioodil 2004. a. juuni kuni 2006. a. detsember tekkinud maksuvõlast kokku. Vastutusotsus sisaldab ka maksuotsuste refereeringut, mistõttu oli kaebuse esitajal võimalik veenduda vastutusotsusega määratud summa kujunemises nii maksuotsuste refereeringu kui ka vahetult maksuotsuste kaudu. Vaidlus puudub selle üle, et mõlemad Kastani Investeeringud OÜ suhtes tehtud maksuotsused on jõustunud. Seega on vastutusotsuses kaebuse esitajale tasumiseks määratud summa näol tegemist lõpliku tasumisele kuuluva maksuvõlaga, mille üle ei ole võimalik vaielda. PMTK 15.02.2007 maksuotsuse seaduslikkust kontrollinud kohtud tuvastasid, et Kastani Investeeringud OÜ pani toime maksupettuse. Vaidlustatud vastutusotsuses tuvastas maksuhaldur T.K.i poolt MKS §-s 8 sätestatud seadusliku esindaja kohustuste tahtliku rikkumise. Kohus nõustub selle seisukohaga ega pea vajalikuks seda korrata.

11. MKS § 96 lg 5 sätestab: „ /…/ Käesoleva seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.“ Seega võimaldab MKS maksuhalduril koostada äriühingu seaduslikule esindajale vastutusotsuse vaid eeldusel, et 1) äriühingult ei ole kolme kuu jooksul sissenõudmise alustamisest õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda või 2) välja on kuulutatud äriühingu pankrot. Kaebuse esitaja suhtes on vastutusotsus koostatud seoses esimese eelduse täitumisega. Kuna eeldused on alternatiivsed, mitte kumulatiivsed, ei ole vastutusotsuse koostamiseks maksuhalduril vajalik ära oodata äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamist. Vastutusotsuse koostamiseks piisab sellest, kui maksuvõla sissenõudmine on osutunud kolme kuu jooksul sissenõudmise alustamisest võimatuks. MKS § 130 lg 1 p 6 võimaldab maksuhalduril pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele maksukorralduse seaduse või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Haldusasjas kogutud tõenditest ilmneb, et juba 14.02.2008 tegi maksuhaldur kõigile Eestis asuvatele pankadele ning välismaiste pankade filiaalidele korraldused Kastani Investeeringud OÜ pangakontode arestimiseks maksuvõla sundtäitmiseks, mis paraku tulemusi ei andnud. 24.08.2009 esitas maksuhaldur kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse Kastani Investeeringud OÜ (likvideerimisel) maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamiseks. Vaidlus puudub selle üle, et ka kohtutäitur Kaire Põltsil ei ole kuni käesoleva ajani õnnestunud Kastani Investeeringud OÜ-lt (likvideerimisel) maksuvõlga sisse nõuda. Vastutusotsus on koostatud 01.12.2009, seega pärast 3 kuu möödumist kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse esitamist. Sellega on kaebuse esitaja suhtes vastutusotsuse koostamise eeldus täidetud ning asjas ei oma enam tähtsust küsimus sellest, kas või millal esitab äriühingu likvideerija kohtule pankrotiavalduse ning äriühingu pankrot välja kuulutatakse.

12. MKS § 96 lg 6 kohaselt vastutusotsust ei tehta, kui: 1) maksuvõlga ei ole tekkinud: 2) maksuvõla sissenõudmine on aegunud; 3) maksuvõlg on kustutatud. Lisaks eeltoodule on Riigikohtu halduskolleegium 4. detsembri 2009. a otsuses asjas nr. 3-3-1-75-09 leidnud, et kui maksuhaldur soovib rakendada MKS § 40 lõikest 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuse lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima (otsuse p 11). Eeltoodud, vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud käesoleval juhul puuduvad. Seega oli maksuhaldur õigustatud koostama kaebuse esitaja suhtes vastutusotsuse. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et haldusasjas 3-09-2068 toimunud maksuhaldurile loa andmise menetlus kaebuse esitaja suhtes MKS § 130 lõike 1 punktides 1 kuni 5¹ sätestatud täitetoimingute sooritamiseks ei mõjuta vastutusotsuse üle peetavat kohtuvaidlust, mis toimub eeltoodud loa andmise menetlusest sõltumatult. Täitetoimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist on võimalik juhtumil, kui maksumenetluse ajal tekib maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse tegemist võib selle sundtäitmine just maksukohustuslase enda tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seega ei takista halduskohtu poolt täitetoiminguteks loa andmise määruse ringkonnakohtus vaidlustamine maksuhalduril vastutusotsuse koostamist ning loa andmise määruse üle ringkonnakohtus peetav kohtuvaidlus ei takista ka esimese astme kohtul vastutusotsuse seaduslikkuse kontrollimist. Käesoleval juhul on siiski ka loamenetluses tehtud lõplik lahend jõustunud. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Tiina Pappel kohtunik