2-10-5643/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2-10-5643

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2010 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-5643 Menetluse ese AS Eesti Viljasalv hagi OÜ Anneküla Piim vastu

511 613,40 krooni ja viiviste nõudes. Menetlustoiming loobumise vastuvõtmise kohta Pooled ja nende esindajad

hageja AS Eesti Viljasalv, registrikood 10361785, asukoht Jaama 1 Jõgeva, esindaja advokaat Kalle- Kaspar Sepper; kostja OÜ Anneküla Piim, registrikood 10018840, asukoht Anne küla Antsla vald Võru maakond. RESOLUTSIOON

Võtta vastu AS Eesti Viljasalv loobumine hagist OÜ Anneküla Piim vastu 511 613,40 krooni ja viiviste nõudes. Lõpetada menetlus AS Eesti Viljasalv hagis OÜ Anneküla Piim vastu 511 613,40 krooni ja viiviste nõudes ilma otsust tegemata seoses hagist loobumisega. Tagastada AS-le Eesti Viljasalv riigilõivu summas 27 500 (kakskümmend seitse tuhat viissada) krooni arvelduskontole nr 221001135193 AS-s Swedbank. Määrus riigilõivu tagastamise osas saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Menetluskulude jaotus Jätta AS Eesti Viljasalv menetluskulud OÜ Anneküla Piim kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED

1. AS Eesti Viljasalv esitas hagi OÜ Anneküla Piim vastu 511 613,40 krooni ja viiviste nõudes. AS Eesti Viljasalv esitas kohtule avalduse hagist loobumise kohta selgitades, et kostja

2 (2) on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud ja võlgnevuse täies ulatuses hagejale tasunud (tl 50-53). Kostja ei ole hageja avaldusele hagist loobumise kohta kohtu määratud tähtajaks vastust, vastuväiteid esitanud (tl 54-55). TsMS §-de 206 lg 1; 429 lg 1, 4 kohaselt võib hageja hagist loobuda ja kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta vastu hagist loobumist, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi. TsMS § 431 lg 1 kohaselt peab kohus vajaduse korral menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Seega saab menetluse lõpetamise otsustada ka kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et menetluse lõpetamise saab otsustada ilma kohtuistungit pidamata ja hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta kuna see on kooskõlas TsMS §-des 206 lg 1; 429 lg 1, 4 sätestatuga ning ei riku olulist avalikku huvi. Neil asjaoludel tuleb asjas menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada.

2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 3, 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Avalduse kohaselt on hageja hagist loobunud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud ja kostja ei ole seda väidet vaidlustanud. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on kohtule teatanud, et kostja on tasunud hagejale ka menetluskulud, paludes seetõttu jätta menetluskulud kostjalt välja mõistmata (tl 56). Neil asjaoludel ei ole kohtul alust hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

3. Hageja esitas kohtule avalduse talle poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 27 500 krooni. Maksekorralduse kohaselt on hageja tasunud 4. veebruaril 2010 hagiavalduse esitamisel Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank, viitenumber 2900072699, riigilõivu 55 000 krooni (tl 8). TsMS § 150 lg 2 p 2; lg 4 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohus võttis vastu hageja, AS Eesti Viljasalv hagist loobumise ja lõpetab asjas menetluse ning kuna hageja on esitanud avalduse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks hagejale, tuleb hagejale tagastada TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4 alusel pool tasutud riigilõivust, so 27 500 krooni.

Kohtunik: