2-10-17345/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 02.juuni 2010. a Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-17345 Tsiviilasi J O avaldus I O vastu lapse elukoha kindlaksmääramiseks Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad AVALDAJA J O, isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja Epp Landberg

PUUDUTATUD ISIK I O, isikukood xxxx, elukoht xxxx J O, isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja RÕS korras vandeadvokaat Veljo Viilol. RESOLUTSIOON Rahuldada avaldus:

Määrata J O, ik xxxx, elukohaks tema ema J O, ik xxxx, igakordne elukoht.

Tühistada esialgse õiguskaitse kohaldamiseks maakohtu 29.04.2010 määrusega rakendatud abinõud alates käesoleva määruse jõustumisest.

Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Määrus saata avaldaja ja lapse esindajatele ning puudutatud isikule.

2 Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus edasi kaevata määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 15 päeva jooksul määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule..

Asjaolud

Viru Maakohtu menetlusse saabus 15.04.2010 J O avaldus lapse elukoha määramiseks.

Avalduse kohaselt on poolte kooselust xxxx sündinud tütar J. Pooled elasid kuni 2010 jaanuarini koos xxxx, peale seda pöördus avaldaja koos lapsega tagasi Eestisse. 2010. aprilli alguseks oli ilmne, et poolte kooselu ei jätku. Peale seda on puudutatud isik korduvalt avaldanud soovi, et tahab võtta tütart endaga kaasa xxxx.

Avaldaja leiab, et lapse elukoht peab olema ema igakordne elukoht ja ta ei tee takistusi puudutatud isikul lapsega kohtumisteks ja suhtlemiseks. Avaldaja elab oma emale kuuluvas majas, kus on lapse kasvamiseks kõik vajalikud tingimused olemas. Erinevalt xxxx elamise ajast, käib laps Eestis lasteaias, huviringides, siin on tagatud terviseabi lapse jaoks.

Puudutatud isik I O on kohtusse 01.06.2010 saabunud avalduses ja suuliselt 02.06.2010 istungil kinnitanud, et tal ei ole vastuväiteid, et lapse elukohaks jääb ema elukoht. Jutt lapse elama asumisest xxxx tuli sellest, et avaldaja on talle öelnud, et tal võib raskeks minna last kasvatada ja siis puudutatud isik pakkus, et laps on neil ühine ja ei ole probleemi kui laps elab xxxx. Lapse ülalpidamiskes vajalike kulude hüvitamises on puudutatud isik vajadusel nõus vabatahtlikult osalema.

Esialgse õigukaitse kohaldamise raames kohalikult omavalitsuselt küsitud arvamuse kohaselt lapse praegune eluase on puhas ja korras, lapsele on arenemiseks tagatud turvaline keskkond, laps käib lasteaias.

Lapsele esindajaks määratud vandeadvokaadi arvamuse kohaselt on avaldus põhjendatud ja puuduvad vastuväited selle rahuldamiseks, kuna lapse tervisega seotud probleemide lahendamine on võimalik Eestis tagada; väikelaps on emaga üldreeglina emotsionaalset seotum, kui isaga; sotsiaalset võrgustikku lapsel xxxx välja ei kujunenud, kuna laps seal lasteaias ei käinud, ja xxxx ei suhtle; isa käib tööl ja ka see võimaldab tal ilmselt vähem olla koos lapsega ja isa ei vaidle avalduse rahuldamisele vastu.

Õiguslik põhistus ja järeldus

PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab, kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.

Kohus leiab esitatud asjaolusid uurides ja hinnates, ärakuulates vanemad ja lapse esindaja isiklikult ning tutvunud kohaliku omavalitsuse seisukohaga, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lapsel on ema juures elamiseks olemas kasvamiskes ja arenemiseks vajalikud tingimused ja keskkond, emotsinaalne side on olemas mõlema vanemaga ja selle jätkumiseks ei tehta ka edaspidi takistusi. Laps on sotsialiseerunud ema elukohas, käib lasteaias, huvialaringides. Puudutatud isik on avaldust tunnistanud ja ei vaidle sellele vastu.

3 Alates 01.07.2010 jõustuva perekonnaseaduse § 214 lg.3 sätestatut on menetlusosalistele selgitatud.

TsMS § 172 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskuuld isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kohtunik:

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 14. juulil 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne