2-10-4303/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2010. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-4303 Hagihind

1 482,10 krooni Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi KK(K , endine P , isikukood XXX aadress XXX, tegelik elukoht kohtule teadmata) vastu 2 492,31 krooni saamiseks Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista KK OÜ Aktiva Finants kasuks 2 492,31 krooni.

3. Välja mõista KK OÜ Aktiva Finants kasuks viivis 0,15% päevas alates 27.01.2010.a kuni põhinõude, s.o 1 482,10 krooni, täieliku tasumiseni.

4. Välja mõista KK OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 1 500 krooni.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb KK tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud OÜ Aktiva Finants esitas 27.01.2010.a hagi KK vastu 2 492,31 krooni saamiseks. Nõue tuleneb TAS-i ja kostja vahel sõlmitud T liitumislepingust ja T järelmaksulepingust, millede alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid on vastu võetud kostjale edasiandmiseks. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekond teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

TAS-i ja kostja vahel sõlmitud T liitumislepingust ja T järelmaksulepingust ning nõude loovutamise teatisest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 1 482,10 krooni ja viivise 1 010,21 krooni, kokku

2 492,31 krooni tasumist. Samuti nõuab hageja kostjalt täiendavate viiviste tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingutest tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 2 492,31 krooni ja viivis 0,15% päevas alates 27.01.2010.a kuni põhinõude, s.o 1 482,10 krooni, täieliku tasumiseni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodu alusel ning arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 1 000 krooni ning õigusabikulud summas

500 krooni, kokku 1 500 krooni.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 kõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas Danske Bank AS-i Eesti filiaal (konto nr 333416110002), AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), kõigil viitenumber 3100057358.

Jaanus Saaremõts Kohtunik