2-09-39021/13 · Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasi nr: 2-09-39021

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-09-39021

Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2010, Tallinn

Kohtukoosseis Margo Klaar, Malle Seppik, Tiit Kollom

Kohtuasi O. N. hagi M. F. vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.04.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O. N. apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind

24 788,44 krooni Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: O. N. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XX XXXXXXX) Kostja: M. F. (iskukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX), esindaja Ravil Khair Al-Din Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda O. N. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.

2. Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajale.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

4. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Tsiviilasi nr: 2-09-39021

2(3)

Asjaolud 10.08.2009 esitas O. N. hagi M. F. vastu alaealisele lapsele E. F. elatusraha saamiseks summas 2 753,16 krooni kuus alates 01.02.2009. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja pooltevahelist elatise maksmise kokkulepet, mille kohaselt pidi kostja maksma lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatusraha 2 175 krooni. Viimati andis kostja raha lapse ülalpidamiseks 2009 veebruaris. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 5 010 krooni.

Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist 500 krooni kuus. Kostja selgitas, et hageja poolt väidetud lapse ülalpidamiskulu summas 5 010 krooni ei ole mõistlik. Kostja palus elatusraha suuruse kindlaksmääramisel arvestada, et tal on kooselust O. K. 18.07.2009 sündinud poeg R. K..

Harju Maakohus rahuldas 15.04.2010 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatusraha 1 300 krooni kuus alates 01.03.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 13.03.2023. Maakohus leidis, et 5-aastase lapse põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on

3 680 krooni. Kostjalt kuulus hageja kasuks väljamõistmisele elatis summas 1 300 krooni kuus, kuna hageja palk on ligikaudu 2 korda suurem, kui kostja palk ja kostjal on kooselust O.

K. XX.XX.XXXX sündinud poeg R. K., kes ei või hageja kasuks elatise väljamõistmisel jääda halvemasse materiaalsesse olukorda. Samuti viitas maakohus Riigikohtu otsusele nr 3- 2-1-127-09, mille kohaselt elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma ja et väljamõistetav elatis ei või olla ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit.

O. N. maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 14.05.2010 apellatsioonkaebuse. Kaebuses vaidlustas hageja maakohtu otsuse elatise nõutust vähemas osas väljamõistmise osas ja palus teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses.

Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis igakuise elatise väljamõistmist kostjalt. Hagi hinnaks oli 24 788,44 krooni. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalvõi menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei

Tsiviilasi nr: 2-09-39021

3(3) anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Margo Klaar

Tiit Kollom Malle Seppik