2-08-71655/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-71655

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuni 2010, Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-08-71655 Tsiviilasi Stockmann AS hagi Taavi Velleste vastu 5233,31 krooni, intressi ja viivitusintressi väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5233,31 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja Stockmann (registrikood 10005122; asukoht Maakri 25, 10145 Tallinn); - hageja lepinguline esindaja Virge Murak (Lindorff Eesti AS, asukoht Rävala pst. 5, 10143 Tallinn); - kostja Taavi Velleste RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Taavi Velleste’lt Stockmann AS kasuks 23. detsembri 2007.a krediidiarvelepingu alusel tekkinud võlgnevus 5554,77 krooni, millest 5233,31 krooni on võlanõue, 67,12 krooni intress ja 254,34 krooni viivis perioodi eest 16.05.2008.a – 28.10.2008.a.

3. Välja mõista Taavi Velleste’lt Stockmann AS kasuks viivis tagastamata krediidisummalt 5233,31 kroonilt alates 29.10.2008.a kuni krediidisumma täieliku tasumiseni 0,03 % päevas. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud Taavi Velleste kanda.

2. Välja mõista Taavi Velleste’lt Stockmann AS kasuks menetluskulud 1113,67 krooni. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lõige 4). Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagimenetluse algatamiseks tasutud riigilõiv summas 350 krooni, õigusabikulud summas 703,67 krooni ja postikulud summas 60 krooni, kokku seega 1113,67 krooni.

Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv 350 krooni. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid menetlusdokumentide koostamise ning nende kohtusse esitamisega, peab kohus hageja poolt nõutud õigusabikulusid summas 703,67 krooni põhjendatuks.

TsMS § 144 p 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste postikulud. Kohus leiab, et hageja poolt nõutud postikulude summas 60 krooni on mõistlik ja põhjendatud.

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 1113,67 krooni (350 + 703,67+60), milline summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Kohtunik