2-09-56140/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-56140

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. L. K. hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista G. K.`ilt (isikukood xxx; elukoht: xxx) L. K. (isikukood xxx; elukoht: xxx, postiaadress xxx) kasuks elatis tütre K. K. (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 27.10.2009 summas 2 722 (kaks tuhat seitsesada kakskümmend kaks) krooni senti kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus kuni tütre K. K. (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. 31.05.2023.a.

3. Tühistada Viru Maakohtu 28. oktoobri 2009.a. hagi tagamise määrus alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja G. K.`i poolt elatisena (s.h. hagi tagamise korras) makstud summasid.

5. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras. Kohtuasja number 2-09-56140 Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi

L. K. hagi G. K.`i vastu elatise nõudes. Hagihind 27 000 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg

10. mai 2010 Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

L. K. (IK xxx; elukoht: xxx, postiaadress xxx)

G. K. (IK xxx; elukoht: xxx)

Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja esitas 27. oktoobril 2009.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust 31.05.2005.a. sündinud tütar K. K.. Pooltevahelised suhted lõppesid alates 1.juulist 2009, poolte abielu on lahutatud 24.08.2009, sellest ajast on kostja maksnud elatist ebapiisavalt ja ebaregulaarselt. Lapse ülalpidamiskulutused moodustavad 6 000

- 7 000 krooni kuus. Hageja sissetulek moodustab 7 600 krooni kuus. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis summas 3 000 krooni kuus alates hagi esitamisest

Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, mõistes välja elatise seadusega ettenähtud alammääras. Hageja taotles hagi tagamiseks tagada kuni kohtuotsuse tegemiseni ülalpidamiskohustuse täitmine G. K.`i poolt.

Viru Maakohtu 28. oktoobri 2009 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus, kostjalt G. K.`ilt mõisteti välja elatusraha L. K. kasuks alaealise tütre K. K. ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus alates 28. oktoobrist 2009.a kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni.

KOSTJA VASTUS

Kostja esitas 16. novembril 2009 vastuse hagiavaldusele, milles tunnistas hagi osaliselt, summas 2 250 krooni kuus. Kostja ei nõustunud lapse ülalpidamiskulutustega summas 6 060 krooni kuus, kostja arvamuse kohaselt on kulutused liialdatud. Kostja leiab, et hageja ei ole põhjendanud seda summat, kostja ei ole nõus sellega, et kommunaalkuludele kulub 1 500 krooni kuus, et lapse riietele kulub 1 450 krooni kuus ehk 17 400 krooni aastas. Samuti on kostja paljud rõivaesemed Inglismaal olles ette ostnud. Kostja ei ole nõus lapse sidekuludega

250 krooni, kuna kostja tasub ise lapse telefonikõnede eest, samuti ei kulu transpordile 350 krooni kuus, sest laps elab Kohtla-Järvel ja lasteaed, muusikakoll ja teised ringid asuvad samuti Kohtla-Järvel. Kostja arvestuse kohaselt moodustaksid lapse ülalpidamiseks vajaminevad reaalsed kulutused 4 500 krooni kuus, seega on kostja nõus elatise maksmisega summas 2 250 krooni kuus. Kostja lisas vastusele väljavõtted oma kohustuste kohta (tl. 20-40).

AS BCT poolt 16.11.2009 esitatud tõendist kostja S. K.`i töötasu kohta nähtub, et kostja keskmine brutotöötasu moodustab ca 16 000 krooni kuus (tl. 42).

HAGEJA VASTUS

07. detsembril 2009 esitatud vastuses jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Hageja vastuse kohaselt üürib ta korterit, tasudes üüri 1 300 krooni kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed, sellest ka selline kommunaalkulude summa. Kostja on küll esitanud kohtule väljavõtted liisingumaksete kohta, kuid sama on kostja valduses kaks korterit ja suvila. Hageja on nõus arvestama kostja poolt pakutud lapse ülalpidamiseks kuluva summaga 4 500 krooni kuus, kuid sellisel juhul soovib saada hageja elatist 2 250 krooni kuus + sellele lisanduv tulumaks 472.50 krooni, seega kokku 2 722.50 krooni kuus. Hageja on nõus vähendama nõutavat elatist 3 000 kroonilt 2 722.50 kroonini. Hageja lisas vastusele kommunaalteenuste tasumist tõendavad maksekorraldused ja palgatõendi. Eesti Energia AS poolt 26.11.2009 väljastatud palgatõendi kohaselt moodustab hageja keskmine bruto-töötasu ca 5 000 krooni kuus (tl. 44-64).

KOHTUISTUNG

10. mai 2010 kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada. Hageja esitas kirjaliku avalduse nõude vähendamiseks ja palub kostjalt välja mõista elatis summas 2 250 krooni kuus + sellele lisanduv tulumaks 472.50 krooni, seega kokku 2 722.50 krooni kuus alates hagi esitamisest. Kostjale kuuluvad 2 korterit, suvila, hageja on aga sunnitud üürima korterit. Hageja esitas Eesti Energia AS poolt väljastatud teatise nr. 48, millest nähtub, et hageja keskmine brutotöötasu moodustab 7 500 krooni kuus. Hageja jäi peale lahutust lapsega, ilma varata. Ühisvara jäi jagamata, kogu vara jäi kostjale. Hageja palus jätta kohtukulud kostja kanda.

Kostja nõustus hagiga summas 2 250 krooni kuus, kostja ei ole võimeline maksma elatist suuremas summas. Lahutusega jäid kostja kanda kohustused, liisingud, mis kestavad 2013 ja 2018 aasta lõpuni. Kohtukulud palub kostja jätta võrdselt poolte kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

PKS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt alates 2009. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

K. K. sünnitunnistusest (tl. 6) nähtub, et L. K. ja G. K. on K. K. vanemad. Hagiavalduse kohaselt elab laps koos tema üürikorteris aadressil Pisuhänna 3-3, Kohtla-Järve.

Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus peab vajalikuks märkida, et elatiselt tulumaksu maksval isikul säilib tuludeklaratsiooni esitamisel õigus tulumaksu tagastamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 44, § 46.

Kohtuistungil vähendas hageja hagis esitatud nõuet juurde ja palus kostjalt alates hagi esitamisest välja mõista elatis summas 2 722.50 krooni kuus, arvestades kostja poolt elatisena makstud summasid. Hageja viitab asjaolule, et kostja valdusesse jäi pärast abielu lahutamist kogu vara, mis koosneb kahest korterist, suvilast, mööblist, jne. Sellest lähtuvalt on kostjal võimalus mingi osa varast võõrandada. Hageja poolt esitatud palgatõendist lähtuvalt on hageja 2010. aasta keskmine bruto-palk 7 578 krooni (7600+7600+7534=22734), tulumaksu on makstud kokku 3 233 krooni, seega moodustab kolme kuu neto-palk 19 511 krooni, st, 6 503 krooni kuus.

Kostja hagiga ei nõustunud, kostja on nõus ja võimeline maksma elatist summas 2 250 krooni kuus. Kostjal on kohustused liisingufirmade ees. Kostja arvamuse kohaselt on hageja poolt esitatud nõuded üle liialdatud. Kostja poolt esitatud töötõendist lähtuvalt moodustas kostja 2009 aasta 6 kuu bruto-töötasu kokku 95 964 krooni (14941+14501+17445 +15760 +16385+16932=95964), st, 15 994 krooni kuus. Kostja liisingute ja muude kohustustega seotud igakuised kulutused moodustavad: laenulepingu nr. 04-5601 80-EL alusel 107.05 krooni kuus (lõpptähtaeg 10.01.2018) ja liisingulepingu nr. 0182398L alusel 176.20 krooni kuus (lõpptähtaeg 15.11.2010), kokku moodustavad kohustused 283.25 (107.05+176.20) krooni.

Alates 14.05.2004. a kehtima hakanud PKS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt, igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele, st. mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samas arvestab kohus asjaolu, et kohtu 28.10.2009 hagi tagamise määrusega on kostjalt välja mõistetud elatis summas 2 175 krooni kuus. Sellest lähtuvalt tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena makstud ja/või lapse ülalpidamiseks kulutatud summasid (sh. hagi tagamise korras).

Hageja vähendas kohtule esitatud avalduses elatise nõuet 3 000 kroonilt 2 722.50 kroonini. Hageja neto-töötasu moodustab 6 503 krooni kuus. Kohus nõustub hageja poolt esitatud elatise vähendamise avaldusega ja leiab, et elatise maksmine hageja poolt nõutud ulatuses on kostjale jõukohane. Kostja keskmine bruto-töötasu moodustab 15 944 krooni kuus, laenude ja liisingutega seotud kohustused moodustavad 283.25 krooni kuus. Kohus leiab, et ka pärast töötuskindlustuse ja tulumaksu mahaarvestamist jääb kostjale küllaldaselt vahendeid, et maksta hagejale elatist lapse ülalpidamiseks summas 2 722.50 krooni kuus.

Kohus, lähtudes lapse reaalsetest vajadustest ja hageja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hageja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, hageja poolt kohtuistungil esitatud nõude ulatuses, so, summas 2 722.50 krooni kuus.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada G. K.`i poolt elatisena makstud summasid (sh. hagi tagamise korras).

Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, §

632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt.

Johannes Külaots Kohtunik