2-10-7925/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON 1. N.G.`i hagi rahuldada osaliselt.

2. Suurendada Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-982/03 väljamõistetud elatist ja R.S.`ilt välja mõista elatis igakuise elatusrahana N.G.`i kasuks poja D.S.`i (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks ajavahemiku 17.02.2010 -31.05.2010 eest igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni ja alates 01.06.2010 igakuiselt summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni.

3. Kostjal R.S.`il tasuda hagejale N.G.`ile ajavahemiku 17.02.2010-31.05.2010 tasumata elatis kokku summas 5 200 (viis tuhat kakssada) krooni 6 (kuue) kuu jooksul igakuiste osamaksetena 866,66 krooni kuus.

4. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE Kohtuasja number 2-10-7925 Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi N.G.`i hagi R.S.i vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

N.G. (IK xxx, elukoht: xxx)

R.S. (IK xxx, elukoht: xxx

1. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003.a otsusega tsiviilasjas nr 2- 982/03 R.S.`ilt elatis N.G.`i kasuks poja D.S.i ülalpidamiseks ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis 2003. aastal oli 540 krooni Hageja selgitab, et kostja tasub oma lapse ülalpidamiseks elatist 500 krooni kuus. Hageja ei nõustu kostja väidetega selle kohta, et on lapse ülalpidamiseks osutanud muud abi peale väljamõistetud elatise. Asjad jm kaubad ostsid lapsele tema isapoolsed vanavanemad.

2. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist ja mõista kostjalt välja elatis poja D. ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus.

II KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja tunnistab hagi osaliselt ja selgitab, et on nõus elatist tasuma igakuiselt 1 500 krooni kuus.

4. Kostja selgitab, et on käesoleval ajal töötu ja alates 08. veebruarist 2010 arvel töötukassas. Tema hüvitise suurus on alates 03 .03.2010-10.06.2010 339, 80 krooni; 11.06.2010- 27.11.2010 271, 84 krooni päevas. Vara on tal ainult korter, milles elab tema pere. Lisaks on kostjal võlakohustusi krediidiasutuste ees. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last teisest abielust: poeg M. S. (sünd xxx) ja poeg M. S. (sünd xxx). Abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ja saab igakuist peretoetust 1 200 krooni, mais 2010 sünnib veel üks laps. Kostja märgib, et tasub regulaarselt elatist poja D. ülalpidamiseks ning osutab täiendavat materiaalset abi lapse ülalpidamiseks. Kostja on seisukohal, et arvestades tema materiaalset olukorda, ülalpeetavate arvu, samuti abikaasa ülalpidamiskohustust raseduse ja lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal, on ta võimeline elatist tasuma poja D. ülalpidamiseks igakuiselt 1 500 krooni. Kostja palub asja lahendamisel arvestada, et juhul, kui elatis mõistetakse välja miinimummääras, jäävad tema teised lapsed vähem kindlustatuks kui laps, kelle ülalpidamiseks elatis välje mõistetakse. Kostja palub vähendada väljamõistetava elatise suurust alla PkS § 61 lg 4 sätestatud miinimumi.

KOHTUISTUNG 17. 05.2010

5. Kohtuistungil selgitas kostja, et praegune abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ning kostja ülalpidamisel on veel 2 last. Ajavahemiku veebruar 2010 – mai 2010 eest vähem tasutud 5 200 krooni on kostja nõus hagejale tasuma 6 kuu jooksul ning edasi alates juunist 2010 igakuiselt 1 500 krooni kuus. Hageja nõustus kostja seisukohaga ja arvestusega, et kostja tasub ajavahemikus veebruar 2010 – mai 2010 elatist 2 175 krooni kuus (tasaarvestades kostja tasutud elatisega kokku 3 500) ja alates juunist 2010 igakuiselt 1 500 krooni

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Poolte kooselust sündis 11.04.1994 poeg D.S. (tl 8)

Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsusega tsiviilasjas nr 2-982/03 mõisteti R.S.ilt elatis N.G.i kasuks poja D. ülalpidamiseks ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, mis 2003. aastal oli 540 krooni.

8. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vastavalt PkS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

Elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ehk vanemal on õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-57-04)

9. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2010. aastal on kuupalga alammäär 4350 krooni, elatusraha miinimummäär lapsele 2 175 krooni. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist PkS 61 lg 4 sätestatud miinimummääras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik.

10. Kostja R.S. leiab , et arvestades tema materiaalset olukorda, ülalpeetavate arvu, samuti abikaasa ülalpidamiskohustust raseduse ja lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal, on ta võimeline elatist tasuma poja D. ülalpidamiseks igakuiselt 1 500 krooni. Kostja palub asja lahendamisel arvestada, et juhul, kui elatis mõistetakse välja miinimummääras, jäävad tema teised lapsed vähem kindlustatuks kui laps, kelle ülalpidamiseks elatis välje mõistetakse. Kostja palub vähendada väljamõistetava elatise suurust alla PkS § 61 lg 4 sätestatud miinimumi.

PkS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla PkS § 61 lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

11. Kostja ülalpidamisel on 02.09.2000 sündinud poeg M. S., 20.07.2008 sündinud Martin S.. (tl 21-22) Ida-Viru Keskhaigla tõendi kohaselt on kostja abikaasa M. S. lapseootel, rasedus 29 nädalat (tl 23) R.S.ile on määratud töötuskindlustushüvitis, hüvitise suurus 03.03.2010-10.06.2010 339, 80 krooni päevas ja alates 11.06.2010 kuni 27.11.2010 271, 84 krooni päevas (18-19).

Kohus on seisukohal, et töötuskindlustushüvitis 8 000 – 10 000 krooni kuus ei võimalda tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus jätmata seejuures teisi kostja ülalpidamisel olevaid lapsi (ja veel sündimata last) vähem kindlustatuks elatist saavast lapsest.

12. Vastavalt PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatisehagi kohtule esitamisest. Kohus on seisukohal, et ajavahemiku veebruar - mai 2010 eest oli kostjal võimalik tasuda 2 175 krooni kuus, so kokku 8 700 krooni.

Kostja tasus antud ajavahemikul 3 500 krooni, järelikult tuleb veel tasuda 5 200 krooni.

Alates juunist 2010 on kostja võimeline tasuma elatist poja D. ülalpidamiseks 1 500 krooni kuus alates juunist 2010. Ajavahemikul veebruar 2010 – mai 2010 tasumata 5 200 krooni tuleb kostja tasuda 6 (kuue) kuu jooksul igakuiste osamaksetena 866,66 krooni kuus.. Kohtuistungil 17.05.2010 nõustusid pooled ülaltoodud arvestusega.

Menetluskulude jaotus

13. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Kohtunik