2-09-70276/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-70276

Tsiviilasi

OG avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja OG(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik NG(isikukood XXX, elukoht XXX)

Puudutatud isik IG(isikukood XXX elukoht XXX)

Puudutatud isiku IGmääratud esindaja advokaat Helen

Tomberg

Avalikku huvi kaitsma

õigustatud asutus

Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ),

esindaja Natalja R

Raasiku vald (Raasiku Vallavalitsuse kaudu ), esindaja

Anu N

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Kohtuistungi toimumise aeg

20. mai 2010.a

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada OG ja NG vahel sõlmitud kompromiss:

1.1 Lapse elukoht on tema ema NG elukoht.

1.2 Kuni 01.10.2010 veedab laps isaga üle nädala laupäeva või pühapäeva kella 10-st

kuni 17-ni. Lisaks sellele veedab laps isaga igal nädalal ühel tööpäeval kas

teisipäeviti või neljapäeviti kella 16-st kuni 18-ni. Isa võtab lapse kodust ja

toimetab ta tagasi koju. Esimese kuu jooksul kohtumääruse tegemisest viibib

kohtumiste juures ka ema. Edaspidiselt ema kohtumiste juures ei viibi. Ema

juuresviibimisel toimuvad kohtumised leiavad aset lapse elukoha piirkonnas,

värskes õhus ja avalikus kohas.

1.3 Alates 01.10.2010 toimuvad isa ja lapse kohtumised üle nädala reede õhtust

pärast kooli, isa viib lapse trenni ning toob lapse tagasi koju laupäeva õhtul kella

19-ks.

1.4 Alates 2011. aastast veedab laps isaga suvepuhkusest 2 nädalat ja emaga

suvepuhkusest 2 nädalat, mil ei toimu graafikujärgseid kohtumisi. Puhkuste

ajakava lepivad vanemad kokku hiljemalt iga aasta 1. aprilliks.

1.5 Lapse kohtumised isaga toimuvad juhul, kui laps on terve.

1.6 Lapse ööbimine isa juures saab toimuda üksnes tingimusel, et isa elukoht on

registreeritud XXX. Isa elukoha muutumisel informeerib OG sellest NG ja

mõlemad

vanemad

pöörduvad

koheselt

isa

uue

tegeliku

ja

rahvastikuregistrijärgse elukoha lastekaitsetöötaja poole OG uue elukoha

sobivuse hindamiseks lapse seal viibimiseks.

1.7 Lapse ohutuse huvides peab isa teavitama ema kohtumiste ajal lapse asukohast.

1.8 Vanemad kohustuvad ühiselt pöörduma lapsega lastepsühholoogi juurde, et välja

selgitada lapse emotsionaalne seisund ja valmisolek ööbimiseks isa juures.

2. Lõpetada menetlus OG avalduses lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.

3. Tühistada Harju Maakohtu 10.02.2010 määrus esialgse õiguskaitse abinõude

kohaldamise kohta.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

OG esitas 21.12.2009 avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. 20.05.2010

toimunud kohtuistungil esitasid pooled kohtule kompromissi. Pooled paluvad kompromissi

kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutused ja IG

määratud esindaja toetavad poolte kompromissi.

Kohus leidis

Kompromissi kohaselt leppisid OG ja NG kokku alljärgnevas:

1. Lapse elukoht on tema ema NG elukoht.

2. Kuni 01.10.2010 veedab laps isaga üle nädala laupäeva või pühapäeva kella 10-st kuni

17-ni. Lisaks sellele veedab laps isaga igal nädalal ühel tööpäeval kas teisipäeviti või

neljapäeviti kella 16-st kuni 18-ni. Isa võtab lapse kodust ja toimetab ta tagasi koju.

Esimese kuu jooksul kohtumääruse tegemisest viibib kohtumiste juures ka ema.

Edaspidiselt ema kohtumiste juures ei viibi. Ema juuresviibimisel toimuvad

kohtumised leiavad aset lapse elukoha piirkonnas, värskes õhus ja avalikus kohas.

3. Alates 01.10.2010 toimuvad isa ja lapse kohtumised üle nädala reede õhtust pärast

kooli, isa viib lapse trenni ning toob lapse tagasi koju laupäeva õhtul kella 19-ks.

4. Alates 2011. aastast veedab laps isaga suvepuhkusest 2 nädalat ja emaga

suvepuhkusest 2 nädalat, mil ei toimu graafikujärgseid kohtumisi. Puhkuste ajakava

lepivad vanemad kokku hiljemalt iga aasta 1. aprilliks.

5. Lapse kohtumised isaga toimuvad juhul, kui laps on terve.

6. Lapse ööbimine isa juures saab toimuda üksnes tingimusel, et isa elukoht on

registreeritud XXX. Isa elukoha muutumisel informeerib OG sellest NG ja mõlemad

vanemad pöörduvad koheselt isa uue tegeliku ja rahvastikuregistrijärgse elukoha

lastekaitsetöötaja poole OG 2-09-70276 uue elukoha sobivuse hindamiseks lapse seal

viibimiseks.

7. Lapse ohutuse huvides peab isa teavitama ema kohtumiste ajal lapse asukohast.

8. Vanemad kohustuvad ühiselt pöörduma lapsega lastepsühholoogi juurde, et välja

selgitada lapse emotsionaalne seisund ja valmisolek ööbimiseks isa juures.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1

kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS

§ 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud

kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on

võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

Kohus tühistab Harju Maakohtu 10.02.2010 määruse esialgse õiguskaitse abinõude

kohaldamise kohta TsMS § 386 lg 4 alusel.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus jäetakse

menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised

seda ei taotle. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled ei ole teisiti kokku

leppinud jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Alaealisele Ilga Golevile määratud

riigi õigusabi kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.

Viivi Villemson