2-09-54129/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2010, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-54129 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus HS’elt vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht Punane 16, 13619 Tallinn), esindajad Liisi R ja Kristiina K Asjast puudutatud isik HS (isikukood XXX, elukoht teadmata) Asjast puudutatud isik alaealine laps DS(isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja advokaat Helen T (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn) Eestkosteasutus Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, Tulika 33b, 10615 Tallinn) Istungi toimumise aeg 24.05.2010 Istungil osalenud isikud Avaldaja esindajad Liisi R ja Kristiina K Asjast puudutatud isiku alaealise lapse määratud korras esindaja advokaat Helen T RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna avaldus.

2. Võtta ära HS’elt (isikukood XXX) vanema õigused tema XXX sündinud poja DS’e (isikukood XXX) suhtes.

3. Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub.

Menetluskulude jaotamine. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda ja DS’e esindaja tasu riigi kanda.

Määruskaebuse esitamine. Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebus esitajale kättetoimetamisest. Avaldus, selle aluseks olevad asjaolud ja selle põhjendused.

1. 19.10.2009 kohtule esitatud avalduses palub Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ära võtta HS’elt vanema õigused tema poja DS’e suhtes.

2. Avalduse kohaselt on HS narkosõltlane ning kasutab narkootilisi aineid alates 1999, alguses heroiini ja hiljem amfetamiini. Raseduse ajal süstis amfetamiini. HS rasedusega arvel ei olnud. 11.05.2009 suunati alaealine DS ja puuetega laste keskuse turvarühma, kus ta viibib käesoleva ajani. HS on last külastanud neljal korral. Isa kohta DS’e sünnitunnistusel kanne puudub. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna andmetel on HS võetud mitmel korral vastutusele kriminaalkorras varavastaste ja isikuvastaste süütegude toimepanemise eest ning väärteomenetluse korras narkootiliste ainete tarvitamise eest. Samuti on korduvalt vastutusele võetud kuritegude ja väärtegude eest HS’e elukaaslane SB. HS’el on ka vanem poeg DS, keda kasvatab lapse emapoolne vanaema IS ja kes soovib saada lapse eestkostjaks, kuna lapse ema juba kaks aastat ei hoolits oma poja eeest ega pea teda ülal. IS’el ei ole võimalust enda juurde võtta DS’t. 12.05.2009 teostas avaldaja kodukülastuse HS’e elukohta, mida üürib H elukaaslane. Ühetoaline korter oli normaalses seisukorras ning HS teavitas, et soovib ise oma last kasvatada, kuid tunnistas, et antud ajal oleks ohtlik jätta last temaga koju, kuna ta ei ole suuteline vastutama oma käitumise eest. HS soovib vabaneda narko-sõltuvusest, kuid ei suuda keelduda narkootikumide tarvitamisest. HS tahtis saada psühholoogilist abi, kuid Psühholoogilisse kriisiabisse ei ilmunud, kuhu H pidi ilmuma 14.05.2009. Lastekaitsespetsialistil ei õnnestu HSega enam ühendust saada. HSel kehtivad dokumendid puuduvad. Avaldaja leiab, et HS ei ole suuteline oma poega kasvatama ja tema eest hoolitsema. Narkootikumide kuritarvitamine, vastutustundetu käitumine ning kuritegelik eluviis ja suhtlusringkond on asjaolud, mis võimaldavad asuda seisukohale, et lapse jätmine HS’e juurde võib asetada alaealise tingimustesse, mis ohustavad lapse elu ja tervist. Selleks, et jätkata alaealisele DS’ele abi osutamist ja tema elu korraldamist ning tagada tema õiguste ja huvide kaitse, on otstarbekas HS’elt vanema õigused DS’e suhtes ära võtta.

DS’e esindaja advokaat Helen T ’i seisukoht esitatud avalduse suhtes.

3. Alaealise esindaja on seisukohal, et HS’el puudub soov ja oskused lapse eest hoolitsemiseks ning tema suhtumine lapse vajadustesse ei ole adekvaatne. On tõendamist leidnud HS’e sõltuvus narkootilistest ainetes, lapse adekvaatse hoolitsuseta jätmine, soovimatus hoolitseda lapse eest ja huvi puudumine lapse käekäigu vastu, milline käitumine on korduv, kuna ka vanema lapse suhtes on HS ükskõikne. Seega ei suuda HS tagada lapse arenguks vajalikku stabiilsust. Narkosõltlasena, toimetulekuoskuste puudumise ning isikuomaduste tõttu ei ole ta võimeline last kasvatama ega tagama talle turvalist elukeskkonda. HS’elt vanema õiguste äravõtmine DS’e suhtes vastab lapse huvidele. HS küll tunnistab oma sõltuvust, kuid peab isegi sellest vabanemist ebatõenäoliseks.

Eestkosteasutuse Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) arvamus

4. Eestkosteasutus on arvamusel, et sõltuvusprobleemide tõttu ei ole HS võimeline oma elu korraldama lapse huvidest lähtuvalt ning DS’e jätmine tema kasvatausele võib ohtu seada lapse elu ja tervise, mistõttu HS’elt vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud ja lapse huvides.

HS seisukoht

5. HS ei ole kohtule kirjalikke seisukohti esitanud. Kohtumääruse põhjendused.

6. Kohus uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7. Materiaalõigusliku alusena kohaldab kohus perekonnaseadus (PKS) § 50 lg-te 1 ja 4, mille kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule. PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

8. Sünniakt XXX tõendab, et DS’e ema on HS ja isa kohta andmed puuduvad.

Kohus on seisukohal, et käesolevas hagita asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et HS tarvitab narkootikume, on mitmel korral võetud vastutusele kriminaalkorras varavastaste ja isikuvastaste süütegude toimepanemise eest ning väärteomenetluse korras narkootiliste ainete tarvitamise eest. Samuti on korduvalt vastutusele võetud kuritegude ja väärtegude eest HS’e elukaaslane SB. Tõendamist on leidnud, et HS on jätnud täitmata mõjuva põhjuseta vanema kohustused oma alaealise poja DS’e suhtes, kes on suunatud alates XXXja puuetega laste keskuse turvarühma, kus HS on last külastanud vaid neljal korral. HS ei soovi teha koostööd lastekaitsespetsialistidega ning ei ilmu psühholoogi juurde. HS’e käitumist saab hinnata kui vastutustundetut ja hoolimatut.

Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et HS’elt tuleb ära võtta vanema õigused tema alaealise lapse DS’e (isikukood XXX) suhtes PKS § 54 lg 1 p 1 alusel.

9. Kohus märgib, et PKS § 55 lg-tele 1-3 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. PKS § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita.

10. PKS § 54 lg 5 kohaselt vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub.

Menetluskulude jaotamine.

11. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 p 3 sätestatule, jäävad alaealise esindaja kulud riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Taimi Kollom Kohtunik