2-10-19461/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-19461

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Fred Fisker Määruse teinud kohtuametnik Konsultant Jekaterina Ivanova Määruse tegemise aeg ja koht

31. mail 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-19461 Tsiviilasi, hageja nõue J V hagi pärandaja ainusomandi tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J V (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Resolutsioon

1. Keelduda hageja J V avalduse menetlusse võtmisest.

2. Saata menetlusse võtmisest keeldumise määrus hagejale J V teadmiseks.

3. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-19461 kannab hageja J V.

4. Määruse jõustumisel tagastada hagi koos lisadega hagejale J V.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

J V esitas 27.04.2010.a Viru Maakohtule hagiavalduse pärandaja ainusomandi tunnustamiseks. Esitatud hagiavalduse kohaselt on Z Z hageja vanaema, kes oli ametlikus abielus N S. N S aga lahkus 1960. aastate alguses Eestist ning asus elama Valgevenemaale. Abielu Z Z ja N S polnud lahutatud. Ametlikust abielust on sündinud poeg V S. Pärast N S Eestist lahkumist hakkas hageja vanaema Z Z elama vabaabielus V Š. Vabaabielust on sündinud tütar S Š (perekonnanimi pärast abielu – V), kes on hageja ema. Hageja vanaema Z Z soetas 1970. aastate lõpus neljatoalise korteri asukohaga XXX. Korteri vahetati kaheks korteriks: korter asukohaga XXX, kuhu asus elama V S (hageja vanaema poeg ametlikust abielust) ning korter asukohaga XXX, kus elas hageja vanaema Z S (Z). 1999.a erastas Z Z korteri asukohaga XXX. Hagivalduse kohaselt oli selleks ajaks Z Z abikaasa N S surnud Valgevenemaal. Z Z suri 09.11.2001.a. Hageja leiab, et korter asukohaga XXX oli Z Z ainuomandis ning hageja soovib korteri pärida. Seega palub hageja tuvastada, et korter asukohaga XXX oli Z S (Z) ainuomandis.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentidega, leidis, et tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.

2-10-19461

2(4) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

Kohus tuvastas, et hagiavalduses esinevad puudused, mis ei võimalda avaldust menetlusse võtta.

Menetlusosalised

1. TsMS § 475 lg-s 1 on loetletud asjad, millised lahendatakse hagita menetluses. Pärandvara omandiõiguse küsimused ei ole lahendatavad hagita menetluses, seega tuleb esitatud hagiavaldust lahendada hagimenetluses.

TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis menetlusosaliste nimed ja aadressid. Seega tuleb hagiavalduses märkida nii hageja kui ka kostja andmed.

2. Kohus selgitab, et vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 11 lg-le 1 on seadusjärgsed pärijad pärandaja abikaasa ja PärS-s nimetatud sugulased. PärS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt pärivad sugulased kolmes järjekorras, teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. PärS § 13 lg 1 ja 2 järgi on esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad pärandaja alanejad sugulased. Kui pärandaja surma ajal on elus pärandaja alaneja sugulane, ei päri selle sugulase alanejad sugulased, kes on pärandajaga suguluses tema kaudu.

Seega pärimisõigus Z Z järel on tema tütrel S V, mitte aga lapselapsel J V. J V võib tekkida õigus pärandvarale siis, kui tema ema S V loobub pärandi vastuvõtmisest.

TsMS § 3 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Samuti menetleb kohus seaduses ettenähtud juhul tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. J V pärimisõigust ei saa tekkida enne ema S V pärandist loobumist, seega tuleks J V põhjendada ka kohtule oma õigustatud huvi sellise hagi esitamise vastu või põhjendada, miks tema esitab hagi kaitsmaks oma ema huve (miks ema ise kohtu poole ei pöördu).

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Hagiavaldusest selgub, et korter asukohaga XXX oli soetatud Z Z ja N S abielu kestel. Kohus leiab, et pärandvara tunnustamiseks Z Z ainuomandiks on vaja esitada hagi N S vastu. Hagiavaldusest aga tuleneb, et N S on surnud, kuid ei ole esitatud asjakohaseid tõendeid. Kui N S on surnud, tuleb hagejal määrata, kes on tema asemel kostjaks. Üldiselt astub surnud kostja asemele tsiviilkohtumenetluses tema üldõigusjärglane. Antud juhul üldõigusjärglaseks on N S poeg V S ja teised lapsed (kui need on).

Tõendid

4. Hagiavaldusele lisatud mõned dokumentaalsed tõendid (s.o teade Valgevenemaalt) on esitatud võõrkeeles, mis on vastuolus Eesti seadusandlusega.

Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 9 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi peavad hagiavaldusele olema lisatud tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduses tuleb viidata konkreetselt, millist ajaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

2-10-19461

3(4) TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Vastavalt sama seadustiku § 33 lg 1 kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Seega tuleb hagejal esitada hagiavaldusele lisatud dokumentide eestikeelsed tõlked kahes eksemplaris. TsMS § 33 lg 3 järgi kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Sel juhul ei saa kohus lugeda täidetuks TsMS § 363 lg 3.

Samuti kohus selgitab, et lisatud teade Valgevenemaalt ei tõenda, et N S on surnud, ega selgu ka tema surma aeg.

Ainuomandi tunnistamise nõue

5. Vastavalt PKS § 18 lg-le 1 võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PKS § 26 kohaselt lõpeb abielu abikaasa surma või abielu lahutamisega. Seega on seaduse järgi pärast abielu lõppemist lahutusega abikaasade ühisvara jagamine lubatud, kuid pärast abielu lõppemist abikaasa surmaga see võimalik ei ole. Kuna pärandvara jagamise asjades PKS ühisvara jagamist reguleerivad sätted kohaldamisele ei kuulu, tuleb abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvara lepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, lugeda abikaasade ühisvaraks olenemata sellest, kas see omandati ühisvara või abikaasade lahusvara arvel. Seejuures eeldatakse selle vara abikaasade osade võrdsust, mitte ei jagata seda PKS § 18 ja 19 tähenduses.

Kuna ühe abikaasa surma korral ühisvara ei jagata, muutub abikaasade ühisomand ühe abikaasa surma korral abikaasade kaasomandiks võrdsetes mõttelistes osades.

Seega puudub nii lapselapsel J V kui ka pärandaja lastel S V ja V S õigus nõuda ühisvara jagamist või korteri lahusvaraks tunnistamist. See aga ei välista nende isikute pärimist Z Z järel. Vastavalt PärS §-le 141 võivad kaaspärijad nõuda pärandvara jagamist, kuid selleks peab olema pärand vastu võetud.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et avaldus selles esitatud nõudega on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p

2 mõttes, kuna ei ole võimalik tunnistada korterit asukohaga XXX surnud Z Z lahusvaraks.

Pärimisõigus

6. Kohus leiab vajalikuks märkida, et pärast N S surma olid õigustatud pärima abikaasa Z Z ning poeg V S, aga ka teised alanejad sugulased. Seega tuleb hagejal välja selgitada, kas N S on surnud ning millal ta suri ja kas tal on veel lapsi peale V S ning esitada kohtule vastavad tõendid.

V S surmaaeg omab tähendust ka kohaldatava seaduse seaisukohast. Vastavalt PärS § 164 lg-le 2 päritakse enne 1997.a 1. jaanuari avanenud pärandit Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätete kohaselt.

Hagejal on õigus pärida oma vanaema Z Z järel, kuid alles pärast ema S V pärandist loobumist.

Riigilõiv

7. Hagiavalduse esitamisel ei ole tasutud riigilõiv. TsMS § 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt sõltuvalt tsiviilasja hinnast. TsMS § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind.

2-10-19461

4(4)

RLS 56 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi.

Hagihind sõltub sellest, mida hagiavalduses nõutakse. Kui esitatakse tuvastushagi, kohaldatakse TsMS § 125. Kui nõue on seotud asjaõigusega, kuulub kohaldamisele TsMS § 126.

TsMS § 135 kohaselt nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Hageja määras hagiavalduses hagihinnaks korteri väärtust 150 000 krooni. Sellest summast tuleb tasuda riigilõiv 15 000 krooni vastavalt riigilõivuseaduse Lisale 1. Riigilõivu tasumisest vabastamiseks võib esitada menetlusabi taotlus TsMS §-s 180 sätestatud korras.

8. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-dest 9 ja 10, § 371 lg 2 p-st 2 keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest Kuna hagiavaldus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.

Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud

TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ülaltoodust lähtuvalt menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-19461 tuleb jätta hageja J V kanda.

Fred Fisker Kohtunik