2-08-77888/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Egon Konsand, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-08-77888

Tsiviilasi

Rein Egeri, Rene Vilumaa, Roza Pikineni, Dzidra Pettai,

Olavi Koljoneni, Karksi-Nuia Aianduse ja Mesinduse

Seltsi hagi Mauno Ani vastu kinnisasjale kitsenduse

seadmiseks

Tsiviilasja hind

25 000 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. detsembri 2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mauno Ani apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

11. mai 2010

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Mauno Ani

esindaja Ingrid Vinnal

Vastustajad (hagejad): Rein Eger;

Rene Vilumaa;

Roza Pikinen;

Dzidra Pettai;

Olavi Koljonen; Karksi-Nuia Aianduse ja Mesinduse Selts

(RK: 800243080), esindaja Leili Nael; vastustajate esindaja

vandeadvokaat Eha Lillsaar

RESOLUTSIOON

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada Tartu Maakohtu 18. detsembri 2009 otsus ja

saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebuse Riigikohtule võib menetlusosaline

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rein Eger, Rene Vilumaa, Roza Pikinen, Dzidra Pettai, Olavi Koljonen, Karksi-Nuia

Aianduse ja Mesinduse Selts (edaspidi Selts) esitasid kohtule hagiavalduse Mauno Ani vastu

kinnisasjale kitsenduse seadmiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulub R. Eigerile XXX vallas XXX külas XXX elamu s korteriomand

reaalosana korterile nr 1, R. Vilumaale korteriomand reaalosana korterile nr 4, R. Pikinenile

korteriomand reaalosana korterile nr 5, D. Pettaile korteriomand reaalosana korterile nr 6.

O. Koljoneni pärijatele kuulub XXX vallas XXX külas XXX kinnistust korteriomand reaalosana

korterile nr 2, Seltsile kuulub XXX vallas XXX külas XXX häärberi kinnistu. Kostjale M. Anile

kuulub XXX vallas XXX külas XXX kinnistu. XXX kinnistut läbib avalikult riigimaanteelt

Imavere-Viljandi-Nuia teelt hagejate kinnistutele viiv Muri-Jõhviku-Tuhalaane tee, Vidva–Muri

tee ning Tuhalaane-Muri tee. Kostja kinnistut läbivas osas on need teed erateed ning kuuluvad

kostjale. Hagejad on kasutanud kogu aja oma kinnisasjadele juurdepääsuks avalikult teelt

juurdepääsu, mis kulgeb Muri-Jõhviku-Tuhalaane, Muri-Vidva ja Tuhalaane-Muri teede kaudu.

Kostja kinnistut läbiv tee on olnud juba aastakümneid kasutusel juurdepääsuteeks XXX külas

asuvate hooneteni, sealhulgas hagejate kodudeni. Seda teed on kasutatud juba enne 1940. aastat

juurdepääsuks XXX häärberi hoonetele ning tee oli kasutuses ka nõukogude ajal, kui XXX

tegutses Õisu sovhoosi üks osakond. Seda teed on kasutatud ka pääsuks Tuhalaande. Kostjale

maade erastamisel on temale XXX kinnistu erastatud koos avalikus kasutuses olevate teedega.

Sellega sai kostja koos maaga ka maaüksusel asuvate teede omanikuks. Kostja on olnud teede

avalikust kasutamisest teadlik, sest maaüksuse plaanile on märgitud, et avalikus kasutuses on 0,8

ha avalikke teid.

2005. a paiku seadis kostja oma maaüksusele sildi “Eramaa” ning hakkas tegema takistusi

hagejatele nende kinnistute kasutamisel. XXX vald tegi M. Anile ettepaneku vallaga lepingu

sõlmimiseks, millega vallavolikogu oleks määranud tee avalikult kasutatavaks teeks ning võtnud

tee hooldamise kulud enda kanda. M. Ani keeldus sellise lepingu sõlmimisest.

XXX häärberihoones tegutseb külakeskus, kus XXX küla elanikud saavad vaba aega veeta,

üritusi korraldada, ringidest ja tegevustest osa võtta. Häärberis on saun, mida külaelanikud

samuti kasutavad. XXX elamus, mis asub kõrvalkinnistul, puudub vesi ning seetõttu saavad selle

elanikud häärberist ka vett. XXX häärberi korrastamise üks eesmärk oli selle külaelanike huvides

kasutuselevõtt. XXX vald on sõlminud ka vastava lepingu, millega XXX häärber on antud Seltsi

poolt piirkonna ja valla elanikele ühiskondlikuks tegevuseks. Kostja teede tõkestamine häirib

oluliselt hoone külakeskusena kasutamist. Hagejad on korduvalt püüdnud saavutada kostjaga

kokkulepet juurdepääsutee kasutamiseks, kuid M. Ani ei ole ettepanekutega nõustunud.

Hagejate poolt juurdepääsu tee kasutamine ei tekita kostjale mingit kahju, juurdepääsutee ei ole

rajatud kostja poolt ning tee olemasolu ja kasutamisega teiste isikute poolt on kostja

pidanud arvestama vaidlusaluse tee oma kinnistu koosseisu arvamise ajast alates.

Hagejad soovivad kasutada juba olemasolevat juurdepääsuteed järgmiselt: juurdepääs hagejate

kinnistutele Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteelt kulgeks Viljandi suunalt piki Muri-Jõhviku-

Tuhalaane erateed, mis läbib esmalt XXX kinnistu ja edasi XXX kinnistu kuni Muri-Tuhalaane

teega ristumiseni, ristteelt edasi kulgeb juurdepääs mööda Muri-Tuhalaane teed jätkuvalt XXX

kinnistul kuni XXX kinnistu piirini. Juurdepääs Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteelt Karksi-Nuia

suunalt kulgeks piki Muri-Vidva teed erateel, mis läbib esmalt XXX ja XXX kinnistu ja edasi

XXX kinnistu kuni Muri-Tuhalaane teega ristumiseni, kust edasi kulgeb eelpool kirjeldatud Muri-

Tuhalaane teed XXX kinnistul kuni XXX kinnistu piirini. Hagejad taotlevad kohtuotsusega seatava

kitsenduse kandmist kinnistusraamatusse. Hagejad paluvad määrata tähtajatu, tasuta ja ajaliste

piiranguteta juurdepääsu jalgsi ja mootorsõidukitega R. Eigerile, R. Vilumaale, R. Pikinenile, D.

Pettaile korteriomandi alusel kuuluvale kinnisasjale nimetusega XXX elamu , O. Koljonenile

kuuluvale kinnisasjale nimetusega XXX ja Seltsile kuuluvale kinnisasjale nimetusega XXX

häärberi üle XXX kinnistu ning kanda juurdepääsud XXX kinnistu suhtes kinnistusraamatusse.

2. Kostja Mauno Ani hagi ei tunnistanud.

Hagejatel on oma kinnisasjale juurdepääsuks võimalik kasutada peale hagejate poolt taotletava

tee veel kaks sõidu- ja jalgteed ja kaks jalgteed, kokku neli juurdepääsu teed oma kinnistule

avalikult kasutatavalt teelt: idasuunaline tee - Tuhalaane-Muri tee nr 306, mis on XXX

Vallavolikogu poolt üldplaneeringuga määratud avalikuks kasutamiseks. Antud tee on läbitav

aastaringselt nii sõidukitega kui jalgsi; põhjasuunaline tee, mis on XXX kinnistut läbiv.

Nimetatud tee on ajalooline tee (v.a. uus tee osa) ja kõige lühem väljapääs Imavere-Viljandi-

Nuia maanteele ja oleks aastaringselt läbitav nii sõidukitega kui jalgsi; loodesuunaline tee, mis

läbib kostja kinnistut, üldplaneeringus planeeritud kui XXX häärberi tee. Kostja lubas selle tee

avalikuks kasutamiseks. Nimetatud tee on eelmise tee suhtes järgmine kõige vähem koormavam

kinnistu omanikele, kelle kinnistul teed asuvad. Praegu läbitav vaid jalgsi. Lõunasuunaline

põllutee, mis jääb Metsanurga, XXX ja Nurga kinnistule. Läbitav jalgsi ja põllutöömasinatega.

Hagejad ei kasuta sõidukit, v.a. R. Vilumaa ja Selts, vaid liiklevad jalgsi. Hagejatel ei puudu

vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnistu eraldiseisvalt osalt. Tuhalaane-Muri

tee nr 306 halba olukorda peavad hagejad tõendama.

Eeltoodud neli teed on kinnistu omanikele, kelle kinnistul need asuvad, vähem koormavad, kui

hagejate poolt taotletav tee, mis asub kostja elamust 15 meetri kaugusel. Kostja kinnistule jääv

eratee ei ole heas olukorras ja selle tihe kasutamine võib seda halvendada veelgi. Kostja on oma

kinnistule jääva eratee kasutamiseks sõidukiga teinud takistusi, sest tee ei ole heas olukorras.

Kuigi varasemat tava juurdepääsu kohta üle kostja kinnisasja tuleb arvestada, ei ole see

ainumäärav. Antud tee kasutamine piirab kostja ja tema pere privaatsust ja majandustegevust ja

läbib kostja koduõue. Kostja tegeleb mee ja saematerjali tootmisega. Tee läbib mesilat keskelt ja

häirib mesilasi. Kuna Selts tegeleb turismindusega, siis pidevalt liiklevad kostja koduõuest läbi

suured bussid ja võõras rahvas. Hagejate kinnisasjadele on olemas juurdepääs Tuhalaane-Muri

teelt nr 306, mis kulgeb läbi kostja kinnistu Nurga ja viib Vardja teele ja sealt edasi Tuhalaane

maanteele nr 24185 ja sealt edasi Imavere-Viljandi-Nuia avalikult kasutatavale maanteele.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus otsustas 18. detsembri 2009 otsusega määrata tähtajatu ja ajaliste piiranguteta

juurdepääsu jalgsi ja mootorsõidukitega R. Eigerile, R. Vilumaale, R. Pikinenenile, D. Pettaile

korteriomandi alusel kuuluvale kinnisasjale, asukohaga XXX vald XXX küla nimetusega XXX

elamu , Elviira Sumenile (O. Koljoneni pärija) korteriomandi alusel kuuluvale kinnisasjale,

asukohaga XXX vald XXX küla nimetusega Neumanni, Karksi-Nuia Aianduse ja Mesinduse

Seltsile kuuluvale kinnisasjale, asukohaga XXX vald XXX küla nimetusega XXX häärberi, üle

M. Anile kuuluva, asukohaga Viljandi maakond XXX vald XXX küla, XXX kinnistu ning

kanda märked juurdepääsu kohta XXX kinnistu suhtes kinnistusraamatusse.

Kohus määras, et juurdepääs hagejate kinnistutele Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteelt kulgeb

Viljandi suunalt piki Muri-Jõhviku-Tuhalaane erateed, mis läbib esmalt XXX kinnistu ja edasi

XXX kinnistu kuni Muri-Tuhalaane teega ristumiseni, ristteelt edasi kulgeb juurdepääs mööda

Muri-Tuhalaane teed jätkuvalt XXX kinnistul kuni XXX kinnistu piirini. Juurdepääs Imavere-

Viljandi-Nuia riigimaanteelt Karksi-Nuia suunalt kulgeb piki Muri-Vidva teed erateel, mis läbib

esmalt Muri-Metsa ja XXX kinnistu ja edasi XXX kinnistu kuni Muri-Tuhalaane teega ristumiseni,

kust edasi kulgeb eelpool kirjeldatud Muri- Tuhalaane teed XXX kinnistul kuni XXX kinnistu

piirini. Kohus otsustas määrata tasu juurdepääsuõiguse talumise eest M. Ani kasuks R. Eigerile,

R. Vilumaale, R. Pikinenile, D. Pettaile ja E. Sumenile 240 krooni aastas ning Karksi-

Nuia Aianduse ja Mesinduse Seltsile 2400 krooni aastas alates 18.12.2009.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt AÕS § 156 lg 1 alusel omanikul, kelle kinnisasjale

puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus

nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu

määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise

tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui

juurdepääsuõigusega koormataval kinnisasjal on juba sobiv eratee, siis on kinnisasja omanik

valdavalt kohustatud taluma tee kasutamist kinnisasja omaniku poolt, kellel ühendustee puudub.

Maareformi käigus maade eraomandisse andmise ajal eeldati, et eraomanikud jätkavad teede

kasutamisel välja kujunenud tavadega seal, kus juurdepääsuteed on juba välja kujunenud.

Kohus tuvastas, et M. Anile kuulub XXX vallas XXX külas XXX kinnistu. Maaüksuse plaani

järgi on XXX ja Nurga talumaal Muri-Jõhviku-Tuhalaane tee, Vidva-Muri tee.

XXX kinnistu piirneb idast kostjale kuuluva Nurga kinnistuga, lõunast ja läänest kostjale

kuuluva XXX kinnistuga, põhjast XXX elamu , XXX häärberi ja EKE Tare kinnistuga. XXX

kinnistul puudub juurdepääs avalikule teele Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteele või

Tuhalaane-Ahimäe teele. Kinnistu külgneb Muri-Tuhalaane teega nr 0306, mis ei ole XXX

kinnistu koosseisus, kuid kinnistule tavapärane juurdepääs avalikult Imavere-Viljandi-Nuia

riigimaanteelt on toimunud just seda teed mööda. Kinnistule muud juurdepääsud puuduvad.

XXX elamu kinnistu piirneb põhjast ja idast XXX häärberi kinnistuga, lõunast XXX ja XXX

kinnistuga ja läänest XXX kinnistuga. XXX elamu kinnistul puudub juurdepääs avalikule teele

Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteele või Tuhalaane-Ähimäe teele. Kinnistu külgneb Muri-

Tuhalaane teega nr 0306, mis ei ole XXX kinnistu koosseisus, kuid kinnistule tavapärane

juurdepääs avalikult Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteelt on toimunud just seda teed mööda.

Kinnistule muud juurdepääsud puuduvad.

XXX häärberi kinnistu piirneb põhjast XXX kinnistuga, idast XXX tall kinnistuga (omanik

Merike Roslender) ja EKE Tare kinnistuga, lõunast XXX ja XXX elamu kinnistuga. XXX

häärberi kinnistul puudub juurdepääs avalikule teele Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteele või

Tuhalaane-Ahimäe teele. Kinnistu külgneb Muri -Tuhalaane teega nr 0306, mis on kinnistu

piirides. XXX häärberi kinnistule tavapärane juurdepääs avalikult Imavere-Viljandi-Nuia

riigimaanteelt on toimunud just seda teed mööda. Kinnistule muud juurdepääsud puuduvad.

Hagejatele kuuluvad kinnistud kõik külgnevad Muri-Tuhalaane teega nr 0306 ning nende

kinnistute omanikud ja valdajad on kasutanud aastakümneid väljapääsuks avalikule teele -

Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteele - teelõiku, mis läbib kostjale kuuluvat XXX kinnistut. Tl

56 plaanilt on näha, et juurdepääsutee Tuhalaane-Ahimäe kaudu on tunduvalt pikem kui tee,

mille kasutamist hagejad taotlevad ka edaspidi.

18.05.2009 toimunud paikvaatlusega kohus tuvastas, et reaalselt on juurdepääsuna jalgsi ja

mootorsõidukiga võimalik kasutada hagejatel kahte teed. Üks on tee, mis algab Viljandi-Nuia

maanteelt, Muri-Jõhviku-Tuhalaane tee (tee 305), mis asub osaliselt M. Ani XXX kinnistul ja

teine tee Tuhalaane–Muri tee (kostja poolt nimetatud idasuunaline tee). Juurdepääs Muri-

Tuhalaane tee nr 306 kaudu avalikult Tuhalaane-Ahimäe teelt algusega Tuhalaane suunast

Murile on pinnakattega metsatee, mis on kitsas ja hooldamata ning auklik. Ka see tee on osaliselt eratee.

Teised kostja poolt pakutud teed ei ole kasutatavad juurdepääsuna XXX 8-korterilise elamu,

XXX ja XXX häärberi kinnistutele. Kostja poolt nimetatud põhjasuunaline tee läbib XXX

kinnistut (omanik Tõnu Roslender) ja Kangru kinnistut. Paikvaatlusel kohus tuvastas, et

Roslenderi kinnistul on tee, mis on korrastatud omaniku poolt. Osa sellest teest, nn vana tee, mis

viis välja Tuhalaane teele, ei kasutata enam. Juurdepääsuks XXX talu kinnistul nr 1492439

(omanik T. Roslender) ja Kangru kinnistul nr 11039 (omanik Jaan Pärn) kulgevat teed ei saa

hagejad kasutada, sest see tee ei ulatu hagejate kinnistuteni. Tee lõpeb Roslenderi kinnistu piiril.

Sealt edasi XXX kinnistu ja XXX häärberi kinnistu suunas teed ei ole, on ainult rada.

Väidetavalt on seal olnud kunagi vana tee. Kuivõrd seda väidetavat teed ei ole seal enam ja see

tuleks kinnistutele uuesti rajada, leidis kohus, et seda nn ajaloolist teed enam ei ole olemas.

Põhjasuunaline tee üle T. Roslenderile kuuluva XXX talu kinnistu ei ulatu XXX elamu , XXX

ega XXX häärberi kinnistuteni. Ükski nendest kinnistutest isegi ei külgne XXX talu kinnistuga.

Selleks, et nn põhjasuunalist juurdepääsu saaks üldse kasutada, peaks rajama puuduva teeosa üle

XXX talu ja XXX tall kinnistu ning ka üle XXX häärberi kinnistu.

Kostja tõenditena esitatud fotod näitavad teed, aga ei tõenda, et see tee on olemas ka hagejate

kinnistutel ja juurdepääsuks kasutatav. Juurdepääsuna ei ole praegu kasutatav ka

nn loodesuunaline tee, mis läbib kostja kinnistut. Kostja lubas nimetatud tee avalikuks

kasutamiseks. Kostja arvates nimetatud tee on kõige vähem koormavam kinnistu omanikele,

kelle kinnistul teed asuvad. Seda teed aga ei ole olemas. See pakutav tee asub heinamaal. Praegu

läbitav vaid jalgsi ja ilmselt mitte igasuguse ilmaga. Katastriüksuse plaani järgi on 01.06.2009

väljamõõdetud XXX häärberi tee, mis kulgeb üle kostjale kuuluva XXX kinnistu. Planeeritud

XXX häärberi tee trass on mõõdistatud ja mahamärgitud juunis 2009.

XXX Vallavalitsuse 10.08.2009 korralduse nr 361 järgi on XXX katastriüksus jagatud kaheks ja

jagamisel moodustunud katastriüksused on Metsanurga, sihtotstarve maatulundusmaa ja XXX

tee, pindala 2271 m2, sihtotstarve transpordimaa. Kostja tõenditena esitatud fotod näitavad, et

uue tee trass on olemas, aga tee sinna tuleb alles välja ehitada. Kostja on pakkunud

loodesuunalise tee taastamiseks 60 000–100 000 krooni.

Juurdepääsuna ei ole praegu kasutatav ka nn lõunasuunaline põllutee, mis jääb Metsanurga,

XXX ja Nurga kinnistule. Ka kostja ise on märkinud, et see on läbitav jalgsi ja

põllutöömasinatega. XXX kinnistul on veetud teele kruusa, XXX kinnistu piires ei ole teed

olemas. Kostja tõenditena esitatud fotod näitavad tee osa, millel on kruus ja mis asub XXX

kinnistul. XXX kinnistul ei ole teed, ainult transpordivahendi jäljed.

Juurdepääsuteed üle kostja kinnisasja on hagejad varem kasutanud tava alusel. Kostja võimaldas

hagejal teed kasutada kuni 2008. aasta alguseni, mil tekkis poolte vahel vaidlus tee kasutamise

kohta. XXX valla üldplaneeringuga on avalikuks kasutamiseks määratud järgnevad erateed:

Muri-Jõhviku-Tuhalaane tee nr 305, Tuhalaane-Muri tee nr 306. XXX Vallavalitsuse kirjaga

nr 16-3.4/836,837 on tõendatud, et maa erastamisel oli M. Ani nõus kinnistut läbiva tee avalikku

kasutusse jäämisega. Vastavasisuline on Polli Vallavalitsuse korraldus 28.04.1997 nr 190.

Tulenevalt sellest on XXX vald remontinud Muri-Vidva teed kruusa pealeveoga ja teostanud

hoolet greideriga. Samuti ei ole tee eest nõutud maamaksu, kuna need on märgitud avalikuks

kasutamiseks. Polli Vallavalitsuse 28.04.1997 korralduse nr 190 järgi erastatava maa kasutamisel

kehtivad järgmised kinnisomandi kitsendused: maaüksust läbiv tee on avalikus kasutuses. XXX

maaüksuse plaani järgi on 0,8 ha teed avalikus kasutuses. Poolte kokkuleppel ei ole vaidlust

juurdepääsuõiguse üle lahendada suudetud.

Hagejate nõue kostja vastu on kohustada kostjat taluma hagejate juurdepääsu oma kinnisasjal

asuvate majadeni üle kostja kinnisasja. Juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks AÕS § 156

lg-st 1 tulenevalt on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine,

taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu

omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasjaga, mille kaudu juurdepääsu soovitakse. AÕS

§ 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle

teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja

omaniku huve. Seega juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus on avalikult teelt vajaliku

juurdepääsu puudumine hageja kinnisasjale. Juurdepääsuõiguse andmise otsustamisel peab

kohus kaaluma hageja võimalusi pääseda oma kinnisasjale ilma kostja kinnisasja sõidukitega

läbimata, kaaluma koormatava kinnisasja omanike huve, lähtudes konkreetsetest asjaoludest.

AÕS § 156 lg 1 on alust kohaldada siis, kui kinnisasja omanikul puudub võimalus pääseda

avalikult kasutatavale teele talle endale või teisele isikule kuuluvat teed mööda ning tal ei ole

võimalik rajada oma kinnisasja kaudu vajalikku juurdepääsuteed avalikult kasutatavale teele.

Kohus leidis, et hagejate huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle kostja kinnisasja

kaalub üles kostja huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu. Lahendades AÕS § 156 lg 1

alusel esitatud juurdepääsu nõuet, tuleb esitatud asjaolude alusel arvestada seda, kas hagejal on

võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale mujalt, kui kostja maatüki kaudu. Asjaolu, et

juurdepääs teise kinnisasja kaudu võib olla selle omanikule vähem koormavam, kui kostjale tema

kinnisasja kaudu, võib olla üheks hagi rahuldamata jätmise aluseks.

Kohus leidis, et kohtule esitatud asjaolude põhjal saab arvestada väljakujunenud tavaga. Hagejad

on kasutanud teed oma kinnisasjade juurde üle kostja kinnisasja kogu aeg. XXX valla

üldplaneeringuga on avalikuks kasutamiseks määratud järgnevad erateed: Muri-Jõhviku-

Tuhalaane tee nr 305, Tuhalaane-Muri tee nr 306. XXX Vallavalitsus ei ole tee eest nõudnud

maamaksu, kuna need on märgitud avalikuks kasutamiseks. Polli Vallavalitsuse korralduse

nr 190, 28.04.1997 järgi M. Anile erastatava maa kasutamisel kehtivad järgmised kinnisomandi

kitsendused: maaüksust läbiv tee on avalikus kasutuses. XXX maaüksuse plaani järgi on 0,8 ha

teed avalikus kasutuses. Seega on tõendatud, et hagejad on kasutanud juurdepääsuna oma

kinnisasjadele teed üle kostjale kuuluva XXX kinnistu. Hagejate poolt juurdepääsu teena

kasutada Muri-Tuhalaane teed nr 306 kaudu avalikult Tuhalaane-Ahimäe teelt algusega

Tuhalaane suunast Murile koormab hagejaid oluliselt rohkem. Juurdepääs oma kinnistutele

pikeneb tunduvalt. Ka see juurdepääs kulgeb üle eramaade ja tee on pinnakattega metsatee, mis

on kitsas ja hooldamata, auklik. Oluliselt lühemad ja hagejaid vähem koormavamad oleksid kostja

poolt väljapakutud nn põhja-, loode- ja lõunasuunalised teed, aga need teed vajavad kõik vähem

või rohkem mingis osas uue tee ehitamist. Kohus leidis, et hagejatele tekivad nende teede

väljaehitamisega suured materiaalsed kulutused, mis on neile oluliselt koormavamad, kui

juurdepääsu tagamine üle XXX kinnistu kostjale. Loodesuunalist teed ei ole olemas, kostja on

ainult oma kinnistu piirides tee välja mõõtnud ja looduses märgistanud. Selle tee väljaehitamine

eeldab ka hagejate kinnistutel uue tee rajamist. Lõunasuunalise tee puhul on vajalik rajada uus

tee XXX kinnistul. Ka põhjasuunalise tee puhul on vajalik rajada hagejate kinnistutele uus tee.

Nende teede olemasolul peaks hagejad kasutama ikkagi osaliselt Muri-Jõhviku-Tuhalaane teed

ka kostjale kuuluval kinnistul.

Kohus leidis, et hagejate kinnistutele on tagatud juurdepääs ainult tee kaudu, mis asub kostja

kinnistul.

Kostja

kinnistu

koormamine

on

oluliselt

odavam

igasuguste

teiste

alternatiivvariantidega võrreldes.

AÕS § 156 lg -s 1 sätestatud juurdepääsuõigus on kinnisomandi eraõiguslik kitsendus, mis

seatakse tehingu või kohtuotsusega. Kinnisomandi kitsendusi reguleeriva üldsätte, AÕS § 141

lg 3 kohaselt kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või

lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kantud kinnistusraamatusse. Seega

lisaks tehinguga tekkivale kinnisomandi kitsendusele saab kinnistusraamatu kandega

kolmandatele isikutele siduvaks muuta ka kohtuotsuse alusel tekkivat kitsendust. Kohtuotsuse

alusel tekkiv juurdepääsuõigus on võimalik kinnistusraamatusse kas sellekohase märke (AÕS

§ 63 lg 1 p 4) või reaalservituudi (AÕS § 172) kandmisega. Juurdepääsu tagamist kinnisasjale

kohtuotsuse alusel tekkiva reaalservituudiga ei näe ette ükski seadus. Seetõttu kohtuotsuse alusel

seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul kinnisasjale saab vastavalt AÕS §-dele 64

lg 1 p 4 ja § 141 lg 3 kinnistusraamatusse kanda märkega.

Märkega saab kinnistusregistriossa kanda ka tasu maksmise kohustuse. Tasu määramisel tuleb

arvestada poolte seisukohti ja kohus ei või määrata suuremat tasu, kui soovib koormatava

kinnisasja omanik. Poolte vahel on vaidlus ka juurdepääsu eest makstava tasu suuruses. Hagejad

avaldasid kohtuistungil, et tasu tee kasutamise eest võiks olla füüsiliselt isikult 50 krooni aastas

ja Seltsilt 100 krooni aastas. Kostja avaldas, et kui kohus mõistab tee üldkasutatavaks, siis ta

palub hagejatelt välja mõista tee kasutamise eest tasu 70 000 krooni aastas. Nii palju toob talle

sisse mesila. Kohus leidis, et kostjal on õigus saada hageja juurdepääsuõiguse talumise eest tasu.

Tasu 70 000 krooni aastas juurdepääsuõiguse talumise eest ja sellega seotud ebamugavuste

talumise eest ei ole mõistlik. XXX kinnistu suurus on 40,1 ha ja seal on võimalik leida mesilale

asukoht, mida juurdepääsutee ei häiri. Kohus leidis, et mõistlik tasu juurdepääsuõiguse talumise

eest füüsilisest isikust hagejatele on 240 krooni aastas (s.o 20 krooni) kuus. Füüsilisest isikust

hagejad kasutavad seda juurdepääsu teed ilmselt ajaliselt tihedamalt. Kohtule esitatud tõendite

alusel leidis kohus, et Selts kasutab seda teed suurema arvu inimeste liikumise näol. Seetõttu

peaks ka tasu olema suurem. Kuna kostja ise ei pakkunud mõistlikku tasu suurust, leidis kohus,

et mõistlik tasu on 2400 krooni aastas (s.o 200 krooni kuus) ja see tuleb välja mõista alates

kohtuotsuse kuupäevast s.o alates 18.12.2009.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M. Ani esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. detsembri 2009 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud

vastustajate kanda. Kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, tuleks asi saata esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kohus otsuse tegemisel ebaõigesti tuvastanud, et hagejad on kasutanud aastakümneid

väljapääsuks avalikult kasutatavale teele vaid teelõiku, mis läbib kostjale kuuluvat XXX

kinnistut ja et see on ainuke juurdepääs hagejatele oma kinnisasjadelt avalikult kasutatavale

teele, muud juurdepääsud puuduvad. Samuti on kohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja teed (teed

nr 305 ja nr 306), mis paiknevad kostja kinnisasjal, on avalikuks kasutamiseks määratud erateed;

2) on lähtuvalt Maa-ameti elektroonilisest kaardiserveri Maanteeameti kaardirakendusest

võimalikud piirnevad avalikult kasutatavad teed vastustajate kinnisasjadele Imavere-Viljandi-

Karksi-Nuia maantee nr 49 ja Ahimäe-Pahuvere tee nr 24184;

3) kuulub apellandile XXX kinnistu, mis koosneb kolmest maatükist. Katastritunnusega nr

60001:003:0572, 60001:003:0155 (endine nr 6001:003:0101) maatükke läbib kostja omandis

olev eratee teeseaduse (TeeS) § 52 tähenduses, mida XXX valla üldplaneeringust ja teeregistri

kaardist lähtuvalt nimetatakse kui Tuhalaane-Muri teeks nr 306. Tee nr 306 jääb ka osaliselt

apellandi kinnisasjale nimetusega Nurga. Samuti jääb XXX kinnistule katastritunnusega

60001:003:0155 eratee TeeS § 52 tähenduses, mida XXX valla üldplaneeringust ja teeregistri

kaardist lähtuvalt nimetatakse kui Muri-Jõhviku-Tuhalaane teeks nr 305. Maakohus on

ebaõigesti tuvastanud, et teed nr 305 ja 306, mis paiknevad apellandi kinnisasjal, on avalikuks

kasutamiseks määratud erateed. Kui apellandi omandis olevad teed oleksid avalikult kasutatavad

teed, siis puuduks vajadus määrata juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Kohus on teinud

ebaõiged järeldusi leides, et XXX Vallavalitsuse kirjaga nr 16-3.4/863,837 on tõendatud, et maa

erastamisel oli M. Ani nõus kinnistut läbiva tee avaliku kasutusse jäämisega. Eeltoodud kiri ei

tõenda seda, vaid väljendab XXX Vallavalitsuse tõlgendust dokumentide sisust;

4) ei asu eeltoodud apellandile kuuluvad kinnisasjad avalikult kasutatava tee ääres ning neid ka

ei läbi ükski avalikult kasutatav tee. Ka apellandi kinnistute ümber asuvatel kinnisasjadel ei asu

ühtegi avalikult kasutatavat teed. Kohtu poolt otsusega määratud juurdepääs avalikult

kasutatavale teele kulgeb kahte teed pidi - Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteelt Karksi-Nuia

suunalt piki Muri-Vidva teed erateel, mis läbib esmalt Muri-Metsa ja XXX kinnistu ja edasi

XXX kinnistu kuni Muri-Tuhalaane teega ristumiseni, kust edasi kulgeb eelpool kirjeldatud

Muri-Tuhaleene teed XXX kinnistul kuni XXX kinnistu piirini. Teine juurdepääs vastustajate

kinnistutele Imavere-Viljandi-Nuia riigimaanteelt kulgeb Viljandi suunalt piki Muri-Jõhviku-

Tuhalaane erateed, mis läbib esmalt XXX kinnistu ja edasi XXX kinnistu kuni Muri-Tuhalaane

teega ristumiseni, ristteelt edasi kulgeb juurdepääs mööda Muri-Tuhalaane teed jätkuvalt XXX

kinnistul kuni XXX kinnistu piirini. Lähtuvalt eeltoodust tuleb määratud juurdepääsu saamiseks

avalikult kasutatavalt teelt enne kinnisasja XXX läbida kolmandate isikute kinnistutele (XXX

kinnistu, Muri-Metsa ja XXX kinnistu) jäävaid erateid. Lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditest

puudub vastustajatel nimetatud kinnistute omanike nõusolek nende kinnistule jääva eratee

kasutamiseks juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele. Nimetatud isikuid ei ole ka kaasatud

käesolevasse tsiviilmenetlusse. Eeltooduga on täitmata vastustajate nõude aluseks olev AÕS §

156 lg-st 1 tulenev teine eeldus. Kohus on otsustanud teiste isikute kohustuste üle nende

kinnistute kasutamise talumise osas vastustajate poolt, selleks vastavaid isikuid kaasamata.

Samuti on nimetatud isikute kaasamata jätmine viinud kohtupoolse kaalutlusõiguse rikkumiseni,

kuna kohus on jätnud arvesse võtmata nende isikute huvid juurdepääsu määramisel. Eeltoodud

juurdepääsu määramisega on kohus rikkunud TsMS § 439, tehes otsuse nõude kohta, mida ei ole

esitatud. Lähtuvalt asja materjalidest ei ole vastustaja taotlenud kohtu poolt kirjeldatud viisil

juurdepääsu avalikult kasutatavale teele;

5) ei ole pooltel vaidlust tee kasutamise osas, mis jääb XXX kinnisasjale katastritunnusega

60001:003:0572 Muri-Jõhviku-Tuhalaane teed nr 0305 mööda, XXX tee ja kinnisasjale Nurga

(Tuhalaane-Muri nr 306), vastupidiselt, apellant on vastustajatele pakkunud eeltoodud teede

kasutamise võimalust, samuti kohalikule omavalitsusele kokkulepet tee avalikuks kasutamiseks

määramiseks. Pooltel on vaidlus Tuhalaane-Muri tee nr 306 kasutamise osas, mis jääb kinnistule

XXX katastritunnusega 60001:003:0155. Kohus on teinud ebaõige järelduse, kui leidis, et kostja

on võimaldanud hagejatel teed kasutada kuni 2008. aasta alguseni. Apellant on alates 2005, kui

Selts hakkas kinnisasjal XXX häärber turismindusega tegelema, keelanud oma kinnisasja XXX

katastritunnusega 60001:003:0155 jääva tee (nr 306), mis läbib apellandi koduõue, läbimist;

6) on kohus teinud ebaõiged järeldused leides, et hagejate kinnistutele puudub juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt. Vaidlust ei ole, et vastustajate kinnisasjad ei piirne avalikult

kasutatava teega, küll aga on vaidlus, kas vastustajatel on olemas oma kinnisasjadelt juurdepääs

avalikult kasutavale teele mõne(de) teis(t)e kinnisasja(de) kaudu. Kui üle mõne teise kinnisasja

kaudu on olemas vastustajate kinnistutelt vajalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele, siis on

täitmata AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eeldus, mis on aluseks vastustajate nõude rahuldamata

jätmiseks. Kohus on jätnud tähelepanuta apellandi väited, et vastustajad on kasutanud

väljapääsuks avalikule teele ka teisi teid ja XXX kinnistut läbiv Tuhalaane-Muri tee (03036) ei

ole ainuke tee väljapääsuks avalikult kasutatavale teele. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei

nõustu apellandi sellekohaste väidetega, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8.

Lähtuvalt Maa-ameti kaardiserveri maainfo elektroonilisest väljavõttest, samuti tsiviilasja juurde

võetud dokumentaalsetest tõenditest, on vastustajatel juurdepääs Ahimäe-Pahuvere teele

nr 24184 (Tuhalaane-Ahimäe tee), kust nad saavad omakorda juurdepääsu Imavere-Viljandi

maanteele (tee nr 49), läbi apellandi kinnisasja XXX katastritunnusega 60001:003:0572,

kinnisasja Nurga katastritunnusega 60001:003:0007 ja teiste erateede (idasuunaline tee).

Apellant ei ole teinud takistusi vastustajatele eeltoodud kinnisasjadele jääva tee kasutamiseks,

samuti puuduvad käesolevas menetluses esitatud tõendid, et vastustajatel oleks takistusi

nimetatud tee kasutamiseks. Vastustajad kasutavad nimetatud idasuunalist teed juurdepääsuks nii

Ahimäe-Pahuvere teele nr 24184 kui juurdepääsuks Imavere-Viljandi maanteele.

Kohus on jätnud tähelepanuta XXX kinnistule jääva Tuhalaane-Muri tee (0306) halva

seisukorra, samuti vastustaja esitatud huvid. Tee 0306 on nii kitsas, et kaks sõidukit üksteisest

mööda ei mahu, samuti on tee auklik ja hooldamata. Kohus ei hinnanud vaatlusel XXX

kinnistule jääva Tuhalaane-Muri tee seisukorda. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei

nõustu apellandi sellekohaste väidetega, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8.

Lähtuvalt Maa-ameti kaardiserveri maainfo elektroonilisest väljavõttest, samuti tsiviilasja juurde

võetud dokumentaalsetest tõenditest on vastustajatel peale eelpool kirjeldatud juurdepääsuna

avalikule teele võimalik pääseda veel kolme teed mööda. Üheks teeks on nn põhjasuunaline tee.

Kohus on teinud ebaõiged järeldused leides, et nimetatud teed ei ole võimalik kasutada

juurdepääsuks avalikule teele. Kohus on jätnud tähelepanuta, et Tuhalaane-Muri teelt nr 306, mis

jääb Nurga kinnisasjale, läheb otse tee läbi XXX kinnistule ja sealt edasi avalikule teele. Ebaõige

on kohtu järeldus, et seda teed ei ole või vastustajatele puudub juurdepääs, kuna teed ei ole. Tee,

mis kulgeb avalikult kasutatavalt maanteelt piki XXX kinnistul asuvat teed ja selle elamu kõrvalt

ja kulgeb edasi Tuhalaane-Muri teele nr 306 on kohus jätnud täiesti tähelepanuta. Lähtuvalt

kohtu põhjendustest on kohus nimetatud tee olemasolu ka ise möönnud tuvastades, et vana tee,

mis viis välja Tuhalaane teele, ei kasutata enam. Tee mitte kasutamine ei muuda teed olematuks.

Kohus on jätnud tähelepanuta, et ühendus avalikult kasutatava teega läbi XXX kinnistu ja sealt

edasi Eke Tare või XXX Talli kinnistule ja sealt edasi XXX häärberi kinnistule ja Tuhalaane-

Muri teele nr 306, kus on juurdepääs ülejäänud vastustajatel oma kinnisasjadele, on katkenud

vastustajate enda tahtel. Kohus on jätnud põhjendamata, millistel kaalutlustel kohus leidis, et

antud tee taastamine Eke Tare või XXX Talli kinnistul ja sealt edasi XXX häärberi kinnistul on

vastustajatele koormavam kui apellandile tema kinnisasja XXX jääva eratee Tuhalaane-Muri

juurdepääsuga koormamine.

Samuti on vastustajatel juurdepääs avalikult kasutatavale teele mööda lõunasuunalist põlluteed.

Ka nimetatud tee on vastustajatel kasutuses. Ebaõige on kohtu järeldus, et XXX kinnistul teed ei

ole. Tl 199 esitatud foto 4 tõendab, et XXX kinnistul on tee. Kohus on põhjendamata jätnud,

millistel kaalutlustel kohus leidis, et antud tee ehitus on hagejatele koormavam, kui kostjale tema

kinnisasja XXX jääva eratee Tuhalaane-Muri juurdepääsuga koormamine.

Samuti on vastustajatel võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele mööda loodesuunalist

teed mööda. Nimetatud tee on ajalooline tee, praegu kasutatav vaid jalgsi. Tee on XXX valla

üldplaneeringus planeeritud kui XXX häärberi tee. Arusaamatu on, millistele tõenditele

tuginedes kohus on leidnud, et hagejad ei ole soovinud nimetatud loodesuunalise tee rajamist,

samuti millistel kaalutlustel kohus leidis, et antud tee ehitamine on hagejatele koormavam, kui

kostjale tema kinnisasjale XXX jääva eratee Tuhalaane-Muri juurdepääsuga koormamine;

7) on kohus jätnud tähelepanuta apellandi kui koormatava kinnisasja omaniku huve XXX

kinnistule jäävale Muri-Jõhviku-Tuhalaane teele nr 305. Vastustajad on kasutanud ka teisi

apellandi poolt nimetatuid teid kogu aeg. Kohus on jätnud põhjendamata, miks ta leidis, et

vastustajate poolt juurdepääsu teena kasutada Tuhalaane-Muri tee nr 306 kaudu avalikult

Tuhalaane teelt algusega Tuhalaane suunas Murile koormab vastustajaid oluliselt rohkem, kui

kostjat kinnisasja juurdepääsuga koormamine. Samuti on põhjendamata, kuidas kohus jõudis

järeldusele, et vastustajatele on koormavam nn põhja-, loode- ja lõunasuunaliste teede ehitus, kui

apellandile tema kinnisasja juurdepääsuga koormamine. Kohus on jätnud tähelepanuta apellandi

väited teede seisukorra kohta XXX kinnistul, mis läbivad apellandi koduõue. Kohus on jätnud

täielikult tähelepanuta hagejate poolt taotletava tee seisukorra ja asjaolu, et see tee on halvas

olukorras. Apellant on oma kinnistule XXX jääva eratee Tuhalaane-Muri (0306) kasutamiseks

teinud takistusi, sest tee ei ole heas olukorras ja selle tihe ja raskete sõidukite poolt kasutamine

võib tee olukorda halvendada veelgi, mis põhjustaks apellandile piirangu oma elamule sõidukiga

juurdepääsuks (nimetatud tee on ainuke mille kaudu apellant oma elamule sõidukiga ligi pääseb).

Ka XXX vallavanem on leidnud, et sellel teel ei tohiks sõita rasked sõidukid, samuti on tee

suureks liiklemiseks kitsas. Apellant ei ole nõus põlispuude hävitamisega, et teed laiemaks teha.

Probleem on ka kiiruseületajatega, mis seab niigi kitsal teel ohtu apellandi ja tema pereliikmete

turvalisuse.

Kohus ei ole arvesse võtnud apellandi huvisid ettevõtlusega tegelemiseks. Saekaatris

elektripuudumise tõttu peab apellant vedama elektri saamiseks elektrikaabli üle õue alal oleva

tee, mida vastustajad tahavad kasutada, mis aga on pideva liiklemise korral täiesti võimatu.

Elektrienergia kasutamise loomine teispool teed on apellandile rahaliselt ülejõu käiv.

Vastustajate poolt taotletav tee läbib mesilat ja sõidukite tihe liiklemine, samuti võõraste isikute

pidev läbi käimine ja teelt tulev tolm häirib mesilasi, samuti see võib olla kahjulik kolmandatele

isikutele, kuna mesilased võivad nõelata. Apellant soovib alustada vastavalt XXX talu

planeerimiskavale lauda ehitust, kuid tema kinnisasja juurdepääsuga koormamine välistab selle.

Kohus ei ole arvesse võtnud kahju, mis apellandile tekib juurdepääsu määramisel. Lähtuvalt

apellandi ettevõtlusest saadud tulust, jääks apellant juurdepääsu määramisel ilma tulust, mis on

aastas 90 000-100 000 krooni, kui mitte rohkem. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu

apellandi sellekohaste väidetega, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8.

Pidev sõitmine ja kolmandate isikute poolt läbi käimine (sh Seltsi külaliste, turistide) häirib

apellanti (apellant põeb väga rasket haigust) ja tema pere liikmete privaatsust. Kohus on jätnud

arvesse võtmata, et Selts on juriidiline isik, kes kasutab oma kinnisasja vaid oma põhikirjaliste

eesmärkide saavutamiseks. Seltsi poolt taotletava tee kasutamine rikub oluliselt apellandi

omandit (tee olukorda, puude alleed), reostab ümbrust, seab ohtu isikute turvalisuse, piirab

apellandi ja tema pere liiklemist, rikub kodurahu (võõrad ebakaines olekus isikud, kes lärmavad

ja/või räuskavad, norivad tüli, kõnnivad läbi apellandi õue, jalutavad apellandi hoonete ümber

jne), ja õigust tervislikule elukeskkonnale (apellandil on opereeritud pahaloomuline

kopsukasvaja, mistõttu igasugune tolm on tema tervislikule seisundile väga halb). Vastustajatel

on võimalik taotleda kinnistule juurdepääsu üle XXX kinnistu, millel asuv tee on väga heas

seisukorras, samuti laiem kui XXX kinnisasjale jääv Tuhalaane-Muri tee. Nimetatud

põhjasuunalise tee kasutamine on vähem koormavam kinnisasja XXX omanikule kui apellandi

kinnistule seatav juurdepääs, kuna XXX kinnistu omanik kasutab oma kinnistut suvilana

(suvekodu) ja ei ela seal aastaringselt. AÕS § 156 lg 1 kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel

kaaluda koormatava kinnisasja omaniku huve ja teiste võimalike juurdepääsuteede alla jäävate

kinnistute omanike huve.

Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-33-04 p 18 kohaselt lahendades AÕS § 156 lg 1 alusel esitatud

juurdepääsu nõuet, tuleb esitatud asjaolude alusel arvestada sedagi, kas hagejal on võimalik

saada juurdepääs oma kinnisasjale mujalt, kui kostja maatüki kaudu. Asjaolu, et juurdepääs teise

kinnisasja kaudu võib olla selle omanikule vähem koormavam kui kostjale tema kinnisasja

kaudu, võib olla üheks hagi rahuldamata jätmise aluseks (vt ka otsust nr 3-2-1-45-04). Kui teise

kinnisasja omanik keeldub juurdepääsu võimaldamisest või sellekohast hagi tema vastu ei

rahuldatud, on asjaolud muutunud ja hagejal on õigus nõuda teistel asjaoludel juurdepääsu

varasemalt kostjalt. Kõigi asjaolude täielikuma väljaselgitamise ja juurdepääsu vaidluse kiirema

lahendamise oleks taganud aga see, kui vastustaja oleks esitanud hagi alternatiivsena erinevate

kinnisasjaomanike vastu, kelle kinnisasjalt on võimalik juurdepääs, vastustaja seda aga ei

taotlenud. Vastustajad ei ole nõuet esitanud XXX kinnistu omaniku T. Roslenderi ega Kangru

kinnistu või XXX kinnistu omaniku vastu, kelle kinnistuid samuti läbivad ajaloolised ja parema

ja lühema juurdepääsuga teed. Samuti on kaasamata Muri-Metsa ja XXX kinnistu omanikud;

8) ei nõustu apellant, lähtuvalt füüsiliste isikust vastustajate arvust, viimaste aastate

kohtupraktikast, samuti arvestades apellandi huvide kahjustamist, nii vähese hüvitisega aasta

kohta. Mõistlik tasu oleks füüsiliste isikute puhul kokku pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära aastas ja juriidilise isiku puhul terve Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäär aastas.

5. R. Eger, R. Vilumaa, R. Pikinen, D. Pettai, O. Koljoneni pärijad, Karksi-Nuia Aianduse ja

Mesinduse Selts paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, Tartu Maakohtu 18. detsembri

2009 otsuse muutmata ning menetluskulud apellandi kanda.

Vastustajate vastuväidete kohaselt:

1) on ebaõige apellandi väide, mille järgi kohus on rikkunud TsMS § 439, tehes otsuse nõude

kohta, mida ei ole esitatud. Hagivalduse nõude kohaselt on vastustajad palunud määrata

tähtajatu, tasuta ja ajaliste piiranguteta juurdepääs jalgsi ja mootorsõidukitega, hagejatele

kuuluvatele kinnisasjadele üle M. Anile kuuluva XXX kinnistu ning kanda juurdepääs XXX

kinnistu suhtes kinnistusraamatusse. Vastustajad on juurdepääsunõude esitanud M. Anile

kuuluva kinnistu suhtes ning kohus on nõude rahuldanud M. Ani vastu, teiste isikute vastu nõuet

ei ole esitatud ning kohus ei ole ka kellegi muu kinnistu omaniku õiguste või kohustuste suhtes

otsust langetanud. Juurdepääsunõude lahendamine kohtus on AÕS § 156 lg l alusel vajalik ainult

nende kinnistuomanike suhtes, kellega ei ole saavutatud kokkulepet. Vastustajatel ei ole

juurdepääsu kasutamisel vaidlusi muude kinnistuomanikega;

2) ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide alust kohtuotsuse muutmiseks. Kohus on

piisavalt kaalutlenud juurdepääsutee asukohta vastustajatele kuuluvate kinnistuteni ning teinud

selle tulemusel õige otsuse. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et vastustajate

kinnisasjadele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (AÕS § 156 lg 1). Kohus on

tuvastanud ka selle, et M. Anile kuuluval juurdepääsuõigusega koormataval XXX kinnistul on juba

olemas sobiv eratee, Muri-Tuhalaane tee. Nimetatud tee võimaldab juurdepääsu avalikult

kasutatavalt teelt algusega Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee, millist suunda on ajalooliselt

kasutatud vastustajate kinnistuteni pääsemiseks. Kohus on tuvastanud ka selle, et mööda Muri-

Tuhalaane teed (306) on olemas on ka teises (Tuhalaane) suunas ühendus vastustajate kinnistutelt

avalikult kasutatavale Ahimäe-Pahuvere teele. Kohus on tuvastanud, et muid olemasolevaid teid,

mis võimaldaksid juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt vaidlusaluste kinnistuteni, ei ole

olemas. Kohus on kaalunud kõiki kostja poolt pakutud võimalusi hagejate kinnistutele

juurdepääsuks. Vastustajad nõustuvad kohtu järeldustega, et nn põhja-, lõuna- ja loodesuunas

puuduvad teed hagejate kinnistuteni. Tuhalaane suunalt Murile olemasolev tee nr 306 ei ole aga

sõidukitele läbitav ning on ka oluliselt pikem;

3) ei luba XXX valla üldplaneering (p 2.7) XXX külla rajada uusi teid, sest XXX küla

väärtuslikul Muri-Suuga-Tuhalaane maastiku ja miljööväärtusega alal on kohustus säilitada

ajaloolist maakasutust ning arvestada ajaloolise teede- ja tänavavõrgustiku struktuuriga. Uue tee

ehitus lõhuks XXX häärberi hoonetekompleksi ajalooliselt väljakujunenud struktuuri ning oleks

selle kaitstavuse põhimõttel keelatud;

4) ei oma vastustajad materiaalseid vahendeid uue tee rajamiseks;

5) on kohus asja kaalumisel õigesti leidnud, et hagejatele tuleb jätta õigus kasutada ajaloolist,

olemasolevat teed üle XXX kinnistu mööda Muri-Tuhalaane teed nr 306 väljapääsuna Imavere–

Viljandi-Karksi-Nuia maanteele. Kohus on õigesti arvestanud seda, et XXX valla üldplaneeringu

järgi on Muri-Tuhalaane tee nr 306 ette nähtud avalikult kasutatavaks teeks.

M. Ani oli teadlik kinnistu omanikuks saamisel sellest, et kinnistut läbib avalik, vaidlusalune tee.

M. Ani erastas maad hoonete juurde, sisuliselt nõustudes avaliku tee olemasoluga kinnistul.

Seega oli ta teadlik tee kasutamisest omanikuna juba vähemalt 1996. aastast ning oli tegelikult

juba sellest ajast ka tee kasutamisega arvestanud. M. Ani ehitas ise oma elamu 1980-ndatel

aastatel olemasoleva tee äärde;

6) ei ole õige M. Ani väide nagu oleks tee kasutamine tema elu häirivalt intensiivne. XXX

häärberi kasutamine külakeskusena toimub peamiselt vastustajate poolt, kes häärberisse minekul

ei läbigi vaidlusalust teed. Muude külaelanike poolt ei ole kasutus intensiivne;

7) on valed süüdistused, nagu põhjustaks vastustajate poolt tee kasutamine lärmi, räuskamist,

reostamist jms;

8) on apellandi ütlused majandustegevuse häirimise kohta paljasõnalised ja tõendamata. Tee ei

ole seni häirinud mesindust, sest nagu apellant ise tõendab, on ta sellega edukalt tegelenud.

Viimasel ajal on takistusi hakanud apellant aga ise looma, ta on toonud mesipuud suurte puudega

varjulise allee alla ja vahetult tee äärde, et muuta tee kasutamist ebamugavaks. Ka ei ole mesila

asukoht planeeritud üle tee, nagu väidab apellant. Mesila asub teest eemal, elamu lõunapoolsel

küljel;

9) on apellandi väited, et vaidlusalune tee takistab saekaatri tööd, samuti eksitavad ja

paljasõnalised;

10) ei ole apellandi väited selle kohta, et kohtu poolt määratud juurdepääs on auklik ja ei ole

läbitav, õige. Tee on kruusakattega (mitte pinnastee) ning on ka sõidukitele läbitav (foto hagi

lisas). Samas on nii Selts kui ka XXX vald korduvalt pakkunud abi, et seda teeosa, mis kulgeb

M. Ani elamust mööda (ca 20-30 m) saaks kruusa peale vedamisega parandada. M. Ani on

sellest keeldunud;

11) nõustuvad vastustajad kohtu poolt määratud tee kasutamise tasuga. Võttes arvesse seda, et

tee kasutamine ei ole vastustajate poolt intensiivne, et apellant ei ole seda teed rajanud, et

tegemist on ajaloolise teega, mille asukoht kuulub külakultuuri juurde, et apellant ei ole selle tee

parendamiseks ega korrashoiuks kulutusi teinud, on kohtu poolt määratud tasu küllaldane;

12) on kohus õigesti leidnud, et M. Ani on XXX kinnistu omanikuna kohustatud taluma tee

käsutamist vastustajate poolt ning määranud AÕS § 156 lg l kohaselt vastustajatele juurdepääsu.

Riigikohus (lahend nr 3-2-1-85-05) on märkinud, et juurdepääsu määramine on kaalumise teel

saadud kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui

alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Vastustajate arvates maakohus seda teinud ei

ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab Tartu Maakohtu 18. detsembri 2009 otsuse ja saadab asja Tartu Maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

7. Hagejad palusid kohtult määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt neile kuuluvatele

kinnisasjadele. Taotluse õigusliku alusena tuginesid hagejad AÕS § 156 lg-le 1.

Vastavalt AÕS § 156 lg-le 1 omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra

kinnisasja.

Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt on hagejate kinnisasjadele määratud juurdepääs selliselt,

et juurdepääsutee kulgeb lisaks kostja kinnisasjale ka üle kolmandatele isikutele kuuluvate

kinnisasjade (XXX kinnistu, XXX kinnistu ja XXX kinnistu). Seetõttu on õige apellandi väide,

et kuna vastustajad peavad kohtu poolt määratud juurdepääsu saamiseks avalikult kasutatavalt

teelt enne kinnisasja XXX läbima ka kolmandate isikute omandis olevatele kinnisasjadele

jäävaid erateid, siis oleks tulnud puudutatud kolmandad isikud kaasata menetlusse, kuid antud

juhul ei ole XXX kinnistu, XXX kinnistu ja XXX kinnistu omanikud menetluses osalenud. AÕS

§ 156 lg 1 kohaselt võib juurdepääsu asukoha, kasutamise tähtaja ja tasu määrata kokkuleppel,

kuid kohtule ei ole esitatud hagejate poolt ka vastavaid kokkuleppeid kolmandate isikutega.

Lähtuvalt eeltoodust, on maakohus teinud otsuse isikute suhtes, keda ei kutsutud kohtusse

seaduse kohaselt ning selline asjaolu on TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt aluseks maakohtu otsuse

tühistamisele ja asja saatmisele uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

8. Ka hagejate endi huvides on, et kohtulahendiga määratakse nende kinnisasjadele juurdepääs

kindlaks selliselt, et see võimaldab neil reaalselt oma kinnisasjadele jõuda. Asja uuel

lahendamisel tuleb kaasata kõik kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab

(st kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla, omanikud).

Samuti tuleks asja lahendamisse kaasata kinnisasjade asukohajärgne vallavalitsus. Sel juhul

oleks tagatud, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning

seejuures arvestatakse ka avaliku võimu seisukohtadega.

Kuigi alates 1. jaanuarist 2009 jõustunud TsMS § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 järgi avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu asjad lahendatakse hagita menetluses, võib siiski TsMSRS § 2

lg 3 teise lause järgi enne 1. jaanuari 2009 alustatud hagimenetluse lõpuni viia. Seega on

maakohus õigesti lahendanud asja hagimenetluses. Samas tuleks hagimenetluses kostjate

kaasamisel lähtuda TsMS §-st 208, s.o vastava taotluse peavad esitama hagejad.

9. Ringkonnakohus märgib, et ülejäänud apellandi väited ei oleks aluseks maakohtu vaidlustatud

otsuse tühistamisele. Juurdepääsuõiguse andmise nõude (AÕS § 156 lg 1) näol on tegemist

taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale

juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku

üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu.

Maakohus on kõike eelnevat otsuse tegemisel arvestanud. Maakohus on õigesti leidnud, et nõude

materiaalõiguslikud eeldused on kostja suhtes täidetud. Kohus on põhjalikult kaalunud poolte

huvisid ja leidnud, et hagejate huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle kostja kinnisasja

nende soovitud viisil kaalub üles kostja huvi. Seejuures on kohus õigesti hinnanud kõikide kostja

poolt pakutud juurdepääsude kasutamise võimalikkust (nn põhjasuunaline tee, nn idasuunaline

tee, nn lõunasuunaline tee, nn loodesuunaline tee), arvestanud tekkida võivaid kulutusi,

varasemaid kasutamise tavasid, juurdepääsu koormavust kostjale jm olulisi asjaolusid.

Kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul,

kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole

diskretsioonipiiridest väljunud.

Iseenesest õige on kostja väide, et kinnistut läbivad teed nr 305 ja nr 306 ei ole avalikult

kasutatava tee staatuses, kuid sellest asjaolust lähtudes ongi kohus määranud hagejatele

juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle kostja kinnisasja.

Juurdepääsunõude rahuldamisel AÕS § 156 järgi ei ole oluline, et maa erastamisel ei pandud

kostjale selget kohustust tagada juurdepääsutee kasutamise võimalus teistele isikutele,

mh hagejatele. Ringkonnakohus leiab, et samas pidi kostja tee kasutamisest tuleneva koormisega

arvestama juba maa erastamisel, samuti varasema kinnisasja tasuta kasutamise tavaga.

10. Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja uuel läbivaatamisel

sõltuvalt selle tulemusest.

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Viivi Tomson