2-09-11534/47 · 2-09-11534/47 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses 18.03.2009.a. esitas Jetoil AS Viru Maakohtusse hagi Ü V’a ja H P’i vastu vara

Legislator headnote

AI generated

2-09-11534/47 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses 18.03.2009.a. esitas Jetoil AS Viru Maakohtusse hagi Ü V’a ja H P’i vastu vara

Keywords

AI generated

costs of expert opinion medical expenses insufficiently substantiated grievance expert reassessment excessive price professional fee

AI generated

Full text

Ärakiri

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Viru Maakohus

Kohtu

Kohtukoosseis

koosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

Kohtuotsuse

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

tegemise aeg ja

koht

28.mai 2010.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere

Ts

Tsiviilasja number

iviilasja number

2-09-11534

Tsiviilasi

Jetoil AS hagi Ü V’a ja H P’i vastu vara tagasivõitmiseks

täitemenetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Jetoil AS, reg.kood 10613270, Peterburi tee 2F,

Tallinn 11415, Harjumaa,

esindaja vandeadvokaat Meelis Masso, AB Arvisto &

Partnerid, Tornimäe 5, 10145 Tallinn, Harjumaa.

Kostjad: 1. Ü V, isikukood xxxx, elukoht xxxx,

2. H P, isikukood xxxx, elukoht xxxx,

kostjate esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg, AB MAQS

LAW FIRM, Rotermanni 8, Tallinn 10111, Harjumaa.

Kolmas isik kostja poolel: A V, isikukood xxxx, elukoht xxxx.

Kohtuistu

Kohtuistungi toimumise aeg

ngi toimumise aeg

26.04.2010.a.

Istungil osalesid

Hageja esindaja, kostjate esindaja

RESOLUTSIOON:

1.

1. 1. Rahuldada Jetoil AS hagi

Rahuldada Jetoil AS hagi

Rahuldada Jetoil AS hagi Ü V

Ü V

Ü V’a ja

’a ja

’a ja H P

H P

H P’i vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses

’i vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses

tervikuna

tervikuna.

2.

2. 2. Tunnistada kehtetuks

Tunnistada kehtetuks

Tunnistada kehtetuks 04.07.2008.a.

04.07.2008.a.

04.07.2008.a. notar Sirje Ormani koostatud ja tõestatud kinnistu

notar Sirje Ormani koostatud ja tõestatud kinnistu

müügileping

müügileping ja asjaõigusleping

ja asjaõigusleping

ja asjaõigusleping, mille alusel

, mille alusel

, mille alusel Ü V

Ü V

Ü V A

A

A V

V

V nõusolekul

nõusolekul

nõusolekul võõrandas Lääne

võõrandas Lääne

võõrandas Lääne-Viru

Viru

ma

maakonna

akonna

akonnas s s s xxxx

xxxx

xxxx asuv

asuv

asuva

a

a xxxx

xxxx

xxxx kinnistu

kinnistu

kinnistu, mis on kantud Viru Maakohtu kinni

, mis on kantud Viru Maakohtu kinni

, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna

stusosakonna

Lääne

Lääne-Viru kinnistusja

Viru kinnistusja

Viru kinnistusjaoskonna re

oskonna re

oskonna registriossa nr.

gistriossa nr.

gistriossa nr. xxxx

xxxx

xxxx, , , , katastritunnusega 40002:002:0221,

katastritunnusega 40002:002:0221,

katastritunnusega 40002:002:0221, H

H

P’i’i’i’ile

lele

le. . . .

3.

3. 3. Tuvastada

uvastada

uvastada, et

, et

, et Ü V

Ü V

Ü V’a’a’a’al ja

ja

ja H P

H P

H P’i’i’i’il lasub

l lasub

l lasub kohustus

kohustus

kohustus anda nõusolek

anda nõusolek

anda nõusolek kinnistusraamatu

kinnistusraamatu

omaniku

omanikukande muutmiseks

kande muutmiseks

kande muutmiseks.

4.

4. 4. Kustutad

ustutad

ustutada Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne

a Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne

a Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna registriosa

Viru kinnistusjaoskonna registriosa

nr.

nr. xxxx

xxxx

xxxx teisest jaost kanne, mille kohaselt on kinnistu omanikuks

teisest jaost kanne, mille kohaselt on kinnistu omanikuks

teisest jaost kanne, mille kohaselt on kinnistu omanikuks H P

H P

H P, ning kanda Lääne

, ning kanda Lääne

, ning kanda Lääne-

Viru maa

Viru maakonnas

konnas

konnas xxxx

xxxx

xxxx asuva

asuva

asuva xxx

xxx

xxx kinnistu omanikuna kinnis

kinnistu omanikuna kinnis

kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse

tusraamatusse

tusraamatusse Ü V

Ü V

Ü V. . . .

5.

5. 5. Jätta kõik menetluskulud kostjate kanda

Jätta kõik menetluskulud kostjate kanda

Jätta kõik menetluskulud kostjate kanda solidaarselt

solidaarselt

solidaarselt.

6.

6. 6. Määrata hageja menetluskuluna kindlaks

Määrata hageja menetluskuluna kindlaks

Määrata hageja menetluskuluna kindlaks 30

30 00

000 krooni

0 krooni

0 krooni ja mõista see summa välja

ja mõista see summa välja

solidaarselt

solidaarselt Ü V

Ü V

Ü V’alt ja

’alt ja

’alt ja H P

H P

H P’ilt

’ilt

’ilt Jetoil AS kasuks ja kohtukulu

Jetoil AS kasuks ja kohtukulu

Jetoil AS kasuks ja kohtukulude katteks.

de katteks.

7.

7. 7. Muuta

Muuta

Muuta Viru Maakohtu 19.03.2009.a.

Viru Maakohtu 19.03.2009.a.

Viru Maakohtu 19.03.2009.a. hagi tagamise korras

hagi tagamise korras

hagi tagamise korras H P

H P

H P’le

’le

’le (i(i(i(isiku

siku

sikukood

ood

ood xxxx

xxxx

xxxx) kuuluv

) kuuluv

) kuuluva

xxxx

xxxx kinnistu

kinnistu

kinnistu, asuko

asuko

asukohaga

haga

haga xxxx

xxxx

xxxx, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne

, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne

, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru

Viru

jaoskonna ki

jaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr.

nnistusraamatu registriossa nr.

nnistusraamatu registriossa nr. xxxx

xxxx

xxxx, , , , suhtes

suhtes

suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõu

kohaldatud hagi tagamise abinõu

selliselt, et

selliselt, et kinnistule seatud

kinnistule seatud

kinnistule seatud käsutamise keel

käsutamise keel

käsutamise keeld ei laiene registriosa teises jaos omanikukande

d ei laiene registriosa teises jaos omanikukande

muutmisele jõustunud kohtuotsusega tuvastatud nõusolekute alusel.

8.

8. 8. Kohtuo

Kohtuo

Kohtuotsus

tsus

tsus toimeta

toimeta

toimetatakse kätte menetlusosalistele ja Viru Maakohtu Kinnistusosakonnale,

takse kätte menetlusosalistele ja Viru Maakohtu Kinnistusosakonnale,

asukoht

asukoht Pikk 32, 44307 Rakvere

Pikk 32, 44307 Rakvere

Pikk 32, 44307 Rakvere.

9.

9. 9. Jõustunud kohtuotsus on

Jõustunud kohtuotsus on

Jõustunud kohtuotsus on omaniku

omaniku

omanikukande muutmise aluseks.

kande muutmise aluseks.

10.

10. 10. Edasikaebamise kord:

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahend

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

amisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7).

I.

I. I. Asjaolud ja

Asjaolud ja

Asjaolud ja hageja nõue

hageja nõue

hageja nõue.

18.03.2009.a. esitas Jetoil AS Viru Maakohtusse hagi Ü V’a ja H P’i vastu vara

tagasivõitmiseks täitemenetluses. Hagiavalduses kohaselt hageja ja Fiscale OÜ sõlmisid

06.10.2005.a. lepingu, mille kohaselt OÜ Fiscale ostis hagejalt naftasaaduseid ning teenuseid.

Hageja ja kostja Ü V sõlmisid 06.12.2007.a. käenduslepingu, mille kohaselt käendaja vastutab

Fiscale OÜ lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Fiscale OÜ on seisuga 23.06.2008.a.

hagejale võlgu 530 652 krooni ja 94 senti. Pooled sõlmisid 10.07.2008.a. kokkuleppe võlgnevuse

tasumiseks maksegraafiku alusel. 12.09.2008.a. esitas hageja hagi Ü V’a ja OÜ Fiscale vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus tegi 19.11.2008.a. tsiviilasjas nr. 2-08-59035

otsuse, millega mõisteti Ü V’alt ja Fiscale OÜ’lt solidaarselt hageja kasuks välja lepingust

tulenev põhivõlgnevus 488 305 krooni ja 68 senti ning viivised. 02.12.2008.a. esitas hageja

kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitemenetlus on senini osutunud edutuks. Fiscale OÜ’l

puuduvad likviidsed vahendid Eesti pankades ning hageja andmetel ei ole ettevõttel ka muud

vara, mille realiseerimine võimaldaks võlgnevuse tasuda. Kostja Ü V on vahetult enne

täitemenetluse algust, 04.07.2008.a., võõrandanud nii talle kuuluva Xxxx kinnistu, asukohaga

xxxx, katastritunnusega 40002:002:0221, uus omanik H P, kui ka Fiscale OÜ osa. Kostja Ü

V’ale kuuluv OÜ R.E.Y. Trans on likvideerimisel. Seega ei ole ka kostja Ü V’al piisavalt

vahendeid võla tasumiseks. Kostja Ü V oli 04.07.2008.a. kinnisasja võõrandamise tehingu

tegemise hetkel Fiscale OÜ juhatuse liikmena teadlik Fiscale OÜ majandusolukorrast ning

asjaolust, et Fiscale OÜ-l ei ole võimalik võlgnevust tasuda. Kuna kinnistu on võõrandatud

vahetult pärast makseraskuste tekkimist hageja ees, tuleb järeldada, et tehing on tehtud

vältimaks kohustuse täitmist käendajana. Riigikohus on lahendis 3-2-1-39-08 selgitanud, et

võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike

toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Üldjuhul saab

võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma

maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate

kahjustamise. TMS § 188 lg. 2 kohaselt eeldatakse, et tehingu teine pool teadis või pidi

teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku

lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara

arestimist. Kuna täitemenetlus alustati 02.12.2008.a., siis on kinnisasja võõrandamine

toimunud vähem kui viis kuud enne menetluse alustamist.

Hageja palub kohtul arestida hagi tagamise korras H P’ile kuuluv xxxx asuv Xxxx

kinnistu katastritunnusega 40002:002:0221, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna

Lääne-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr. xxxx, ning kanda registriossa käsutamise

keelumärge Jetoil AS kasuks, tunnistada kehtetuks müügileping, mille alusel kostja Ü V

võõrandas Xxxx kinnistu kostja H P’ile, tuvastada Ü V’a ja H P’i kohustus teha tahteavaldus

kinnistusraamatu kande muutmiseks ning kustutada Viru Maakohtu kinnistusosakonna

Lääne-Viru kinnistusjaoskonna registriosa nr. xxxx teisest jaost kanne, mille kohaselt on

kinnistu

omanikuks

H

P,

ning

kanda

xxxx

asuva

Xxxx

kinnistu

omanikuna

kinnistusraamatusse Ü V. Hageja palub panna kõik menetluskulud, sh. hageja kohtuvälised

kulud solidaarselt kostjate kanda. Hagi on esitatud TMS §-de 187, 188 alusel.

Kohus 19.03.2009.a. määrusega rahuldas hagi tagamise taotluse.

Kohus 30.03.2009.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagimaterjali

kostjatele ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult hagile vastama.

Kohus 05.03.2010.a. määrusega kaasas kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse A V’a,

saatis kolmandale isikule hagimaterjali ja palus tema seisukohta 20 päeva jooksul.

II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja Ü V kohtule 25.05.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja vaidleb

sellele vastu, sest hagi on tõendamata. Ainuüksi asjaolu, et kostja Ü.V võõrandas oma

kinnistu, ei tõenda hageja huvide kahjustamist ning veelgi vähem tõendab see kostja tahtlust

hageja huve kahjustada. Antud vaidluses ei ole kostjad maksejõuetud ning seega ei oma

Riigikohtu lahend 3-2-1-39-08 antud asjas tähtsust. Seega eeldused kinnistu müügitehingu

tagasivõitmiseks ei ole täidetud. Hageja ei ole tõendanud oma huvide kahjustamist kinnistu

müügitehinguga ning kostja Ü.V tahtlust kahjustada selle müügitehinguga hagejat. Kostja

palub jätta hagi tervikuna rahuldamata ning mõista hagejalt välja kostja menetluskulud.

Kostja H P kohtule kirjalikku vastust hagile ei saatnud.

Kolmas isik kohtule oma kirjalikku seisukohta ei esitanud.

III. Asja kohtulik arutelu ja menetlusosaliste seisukohad.

Hageja esinda

Hageja esindaja

ja

ja selgitab, et lisaks hagiavalduses märgitule tugineb hageja veel

asjaolule, et kostjad on kahjustanud hageja kui võlausaldaja huve ka sellega, et xxxx asuv

Xxxx kinnistu võõrandati turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Kostja Ü.V müüs

04.07.2008.a kostja H.P kinnistu 60 000 krooni eest, kuid hageja tellitud eksperthinnangu

kohaselt oli nimetatud kinnistu turuväärus 01.07. 2008.a väärtuse kuupäeval 270 000 krooni.

TMS § 188 lg. 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme

aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult

sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu

tegemise ajal. Sama paragrahvi 2. lõike järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma,

et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondlane

või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.

Riigikohus on 18.11.2009.a lahendis nr 3-2-1-113-09 leidnud, et hageja huvide kahjustamisega

võiks olla tegemist siis, kui kinnisasi müüdi alla turuhinna. Seega TMS § 188 lg. 1

kohaldamise eeldused on antud juhul täidetud. Hagi esitati kohtule 18.03.2009.a. Tehing, mille

kehtetuks tunnistamist hageja taotleb, on tehtud hagi esitamisest vähem kui kolm aastat

tagasi. Kuna täitemenetlus algatati 02.12.2008.a., siis tuleb eeldada ka tehingu teise poole

teadlikkust hageja huvide kahjustamisest, sest kostjad tegid tehingu vähem kui kuus kuud

enne täitemenetluse algatamist. TMS § 187 lg. 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist

nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude

pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust

eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Täitedokumendiks on jõustunud

Harju Maakohtu 19.11.2008.a kohtuotsus, millega kostja Ü.V mõisteti hageja kasuks

solidaarselt OÜ-ga Fiscale välja võlgnevus 660 232 krooni ja 49 senti ning alates 12.09.2008.a.

viivised protsendina põhinõudest 488 305 krooni ja 68 senti kuni põhinõude täitmiseni

protsendimääraga 0,55% päevas iga tasumisega viivitatud päeva kohta, arvestades esimeses

järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse. Lisaks mõisteti Fiscale OÜ-lt

ja Ü V’alt solidaarselt hageja kasuks välja ka menetluskulud summas 39 034 krooni. Seega on

hagejal olemas täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Täitedokument on

esitatud täitmiseks kohtutäituritele ja kostjad ei ole seda vaidlustanud. Alates 02.12.2008.a ei

ole täitemenetluses kaasnenud hageja nõude täielikku rahuldamist. Kohtutäitur Kaire Põltsi

24.11.2008.a. kirjast nähtub, et hagi tagamise määruse alusel on küll Ü Va sõidukile xxxx, reg.

märgiga xxxx, seatud käsutamise keelumärge, kuid sellega ei ole kaasnenud hageja nõude ei

osalist ega täielikku rahuldamist. Arvestades hageja nõude suurust on alust eeldada, et

sõiduauto väärtus ei kata hageja nõuet isegi mitte tühises osas. Harju Maakohtu 19.11.2008.a.

otsusest nähtub, et võlgnevus summas 660 232,46 krooni, viivised ja menetluskulud on AS

Jetoil kasuks OÜ-lt Fiscale ja Ü V’alt välja mõistetud solidaarselt. Hagi rahuldamise

materiaalõiguslikuks aluseks Ü V’a suhtes on VÕS § 142 lg. 1, mille kohaselt kohustub

käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku

kohustuse täitmise eest, ja VÕS § 145 lg 1, mille kohaselt kohustuse rikkumise korral

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole

ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku

vastu rahuldada. Hageja ja Ü V’a vahel 06.12.2007.a sõlmitud käenduslepingu järgi Ü V

vastutab käenduslepingus toodud kohustuste täitmise eest kogu oma olemasoleva ja tulevikus

soetatava varaga ja sõltumata nõude rahuldamise võimalikkusest põhivõlgniku vastu.

Käenduslepingu sõlmimise eelduseks on käendajal vara olemasolu, millega tagada

põhivõlgniku kohustuse täitmist võlausaldaja ees. Käendaja poolt oma vara turuhinnast

madalama hinnaga võõrandamine ja seeläbi end käenduslepingu kehtivuse ajal varatuks

muutmine on käsitletav käenduslepingu rikkumisena ja võlausaldaja huvide teadliku

kahjustamisena. Käendaja vastutuse küsimuse on Harju Maakohus oma 19.11.2008.a

otsusega juba lahendanud ning käesoleva menetluse esemeks on vara tagasivõitmine

täitemenetluses vastavalt TMS §-dele 187 ja 188. Neist sätetest ei tulene, et tagasi võita saab

vara vaid siis, kui vara võõrandamise hetkel oli võlgniku vastu nõue esitatud. TMS § 188 lg. 2

sätestab tagasivõitmise nõude esitamise eeldustena täitedokumendi olemasolu, nõude

sissenõutavuse ja sissenõude võlgniku varale pööramise ebaõnnestumise. Need eeldused on

antud juhul täidetud. TMS §-st 193 tuleneb, et sissenõudja nõue ei pea olema võlgniku poolt

vara võõrandamise ajal isegi mitte sissenõutav. Oluline on võlausaldaja huvide teadlik

kahjustamine. Kostja Ü.V oli OÜ Fiscale ainuosanik ja juhatuse liige ning käendajana ta oli

teadlik OÜ Fiscale võlgnevusest hageja ees kui ka OÜ Fiscale makseraskustest. Tulenevalt

VÕS § 123 lg. 1 tuleb asjaoludest teadmise tuvastamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava

isikust. Kostjate esitatud Kinnisvaraekspert Viru 07.02.2005.a. hinnang ei ole asjakohane ja

usaldusväärne, kuna hindamist ei viinud läbi riiklikult tunnustatud ekspert. 2005.a. ei olnud

tegemist kinnistuga, vaid vallasasjaga. Kuna kostja võõrandas kinnistu 2008.a, siis 2005.a.

hinda kajastav tõend on ilmselgelt asjasse mittepuutuv. Hageja palub jätta kostjate esitatud

tõend tähelepanuta, lähtuda turuväärtuse kohta 2008.a. hageja esitatud tõendist ja hagi

rahuldada hagiavalduses esitatud alustel ning põhjendustel. AÕS § 62 lg. 2 kohaselt keelab

keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või

osaliselt. Kuna antud juhul on Viru Maakohtu 19.03.2009.a. hagi tagamise määrusega

kannete tegemine kinnistusraamatus keelatud täielikult, sh ka hageja nõude rahuldamiseks

vajalikud kanded, siis palub hageja muuta määrust selliselt, et kinnistule seatud

käsutamiskeeld ei laiene Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna

registriosa nr. xxxx teisest jaost kande, mille kohaselt on kinnistu omanikuks H P,

kustutamisele ning sama kinnistu teise jakku Ü V’a omanikuna sissekandmisele jõustunud

kohtuotsusega tuvastatud nõusolekute alusel.

Kostjate esindaja

Kostjate esindaja selgitab, et kostjad ei nõustu hageja väitega, et kostjate vahel müüdi

kinnisasi turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Kostjad leiavad, et ekspert on jõudnud

ilmselt valele järeldusele, kuna 2008.a. keskel ei toimunud kinnisasjaga sarnaste objektidega

tehinguid, hinnatava hoone põhikonstruktsioonide üldine seisukord oli remonti vajav, hoone

ruumide siseviimistlus vajas remonti, mis sisuliselt tähendab seda, et hinnatav hoone oli

elamiskõlbmatu. Hageja esitatud eksperthinnangus võrdlusena märgitud kinnisasi müüdi 260

000 krooni eest 2008.a. jaanuaris, kui kinnisvara turg hakkas juba jahtuma ning tehinguid

sarnaste objektidega, mida tunnistab ka ekspert, toimus vähe. Vaidlusalune kinnisasi

võõrandati 2008.a. juulis, kui võrreldes 2008.a. algusega oli kinnisasjade turg praktiliselt

seiskunud. Seega ei saanud 2008.a. keskel elamiskõlbmatu ja remonti vajava kinnisasja hind

ületada 2008.a. alguses toimunud tehingu hinda, kui müüdi kinnisasi, millel asuv elamu oli

juba osaliselt remonditud. Kostjad on arvamusel, et 2008.a. keskel ei saanud kostjale

kuulunud kinnisasja hind olla rohkem kui pool eksperdi poolt pakutud hinnast 2005.a.

veebruaris tehtud eksperthinnangu alusel, mille kohaselt vaidlusaluse kinnisasja hind 2005.a.

oli 150 000 krooni. Arvestades asjaolu, et 2007.a. seiskus kõigi kinnisasjade hinnatõus ning

2008.a. keskel oli eriti maakohtades asuvate halvas seisukorras olevate kinnisasjade müük

täielikult peatunud, siis ei saanud 2008.a. keskel kinnisasja turuväärtus ületada tema 2005.a.

turuväärtust. Kostjate esitatud eksperthinnang on ka objektiivsem, kuna on koostatud

2005.a., kui kostjatel ei olnud vaidlust hagejaga. Hageja on tellinud kinnisasja

eksperthinnangu käesoleva kohtuvaidluse ajal, mis seab selle eksperthinnangu objektiivsuse

kahtluse alla. Seega kinnisasja hind 2008.a. keskel võis olla veidi üle 100 000 krooni. Kuna

kostja Ü.V’a äriühingute majandustegevus oli 2008.a. seiskunud ning kostjal puudus

sissetulek, siis pidi kostja oma perekonna ülalpidamiseks võõrandama oma vara, sealhulgas

kostjale vaidlusaluse kinnisasja, mis oli halvas seisus. Kinnisasja võõrandas kostja H.P

kiirmüügi hinnaga 60 000 krooni. Seega ei ole kostja tekitanud teadlikult kahju hagejale, kuna

võõrandatud kinnistu kiirmüügi hind oli 2008.a. keskel 60 000 krooni. Isegi juhul, kui kostja

oleks müünud kinnistu alla turuhinna, ei saa seda käsitleda hageja huvide teadliku

kahjustamisena. Kinnisasja müügi hetkeks ei olnud hageja kostja vastu nõuet esitatud. Seega

ei saanud kostja kinnisasja müügi hetkel olla kindel, kas see nõue esitatakse või mitte. Nõude

esitamine käendaja vastu on võlausaldaja õigus, kuid mitte kohustus. Riigikohtu lahendis nr.

3-2-1-113-09 on Riigikohus öelnud, et hageja huvide kahjustamisega võiks olla tegemist, kui

kinnisasi müüdi alla turuhinna. Seega kinnisasja müük alla turuhinna võib kahjustada hageja

huve, kuid see ei pea nii olema. Vaidluse korral tuleb arvesse võtta kõiki tehingu asjaolusid.

Kuna kostja müüs oma kinnisasja kiirmüügi hinnaga olukorras, kus kostjal puudus oma

perekonna elatamiseks muu võimalus, siis ei saa võõrandamise tehing teadlikult kahjustada

hageja huve. Kostjate esindaja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata mõlema kostja vastu.

IV. Maak

Maak

Maakohtu

ohtu

ohtu otsuse põhjendused.

otsuse põhjendused.

Kohus leidis, et esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud hagiavalduses ja

hageja poolt hagi aluseks olevate asjaolude täiendamise ja täiendavate tõendite esitamise

avalduses märgitud alustel ja põhjendustel, mida kohus siinkohal ümber ei kirjuta, ning

kuulub rahuldamisele tervikuna hageja esitatud kõigis nõuetes järgmistel asjaoludel:.

1) TMS § 187 lg. 1 kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole

vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks

tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka

eseme käsutamist täitemenetluses. Lg.2 kohaselt sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui

tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega

võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et

sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Seega on hagi lubatud.

2) TMS § 188 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme

aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult

sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu

tegemise ajal. Lg. 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga

kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing

tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Kostjate

vaheline tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist. Seega tuleb võlausaldajate

huvide kahjustamist eeldada.

3) Kinnisasja müügilepingu p. 1.7.9. nähtub, et kinnistul asuvad ehitised on omandatud

vallaasjana 26.05.2004.a., maa ostu-müügileping on sõlmitud 04.01.2008.a. ja omanikukanne

on tehtud kinnistusraamatusse 13.02.2008.a. Kostjate kinnistu müügileping on sõlmitud

04.07.2008.a. Täitmisavaldus on esitatud 02.12.2008.a. Harju Maakohtu 19.11.2008.a.

kohtuotsuse täitmiseks. Seega on tehing tehtud viis kuud enne täitemenetluse algatamist.

4) Kohtuotsusest nähtuvalt oli hagi esitatud 12.09.2008.a. ehk vaid paar kuud hiljem, kui

oli sõlmitud kinnistu müügileping. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-39-08 selgitab, et võlgnik

kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike

toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Samuti võib olla

teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega tegemist siis, kui huvide kahjustamine on

mõne teise õigusliku eelise saamisele suunatud tegevuse kõrvaltagajärg, mille saabumist

võlgnik ette nägi. Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või võimalust

võlausaldajate kahjustamist ette näha saab järeldada tema tahtest. TsÜS § 123 lg. 1 sätestab

muu hulgas, et kui tehingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis mingeid

asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte

esindatava isikust. Kostja Ü V oli hageja lepingupoole esindaja, mistõttu tema teadlikkus

hageja kui võlausaldaja huvide kahjustamisest tuleb lugeda tuvastatuks.

5)

Riigikohus

oma

lahendis

3-2-1-90-08

selgitab,

et

võlausaldajate

huvide

kahjustamisega on tegemist ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, mis toob hiljem kaasa tulevaste

võlausaldajate huvide kahjustamise. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks kinke

puhul ei oma tähtsust see, kas kinkimise ajal olid olemas konkreetsed võlausaldajad. Kostjate

teadmist, et nende tegevus kahjustab võlausaldajaid, või võimalust võlausaldajate

kahjustamist ette näha, saab järeldada nende tahtest. Puudub põhjus kahelda selles, et kostja

H.P oli teadlik OÜ Fiscale pidevast majandusraskusest. Tunnistaja O M hageja

krediidihaldurina teadis tunnistada, et kostjatele kuulunud äriühingud tegelesid mõlemad

transpordiga, olid mõlemad ka hageja kliendid ning tunnistajale teadaolevalt olid kostjad

omavahel tuttavad. OÜ Fiscale, kelle juhatuse liige Ü.V oli, mõningased makseraskused olid

osaühingul olemas juba siis, kui tunnistaja hageja juurde tööle läks ehk 2005.a. Suuremad

raskused tekkisid aga 2008.a. mais-juunis. Kuna krediidilimiit osaühingule oli suur,

omakapital aga väike, siis oli ka tagatisena Ü.V’a käendus ja talle kuuluv Xxxx kinnistu.

10.07.2008.a. võlatunnistusest nähtuvalt oli seisuga 23.06.2008.a. OÜ Fiscale võlg hagejale

530 652 krooni ja 94 senti. Seega, kui kostja Ü.V käendajana oli teadlik oma äriühingu

pidevatest makseraskustest, siis käendajana ta pidi ette nägema ja nägi, et oma vara

võõrandamisega ta kahjustab tulevaste võlausaldajate huve, kuna võlausaldajal on õigus nõue

esitada mitte ainult võlgniku vaid ka käendaja vastu. See viimane asjaolu oli Ü.V’ale teada

juba käenduslepingu sõlmimise ajast 06.12.2007.a. Samas lepingu p. 1.5. kohaselt käendaja

vastutab lepingus toodud kohustuste täitmise eest kogu oma olemasoleva ja tulevikus

soetatava varaga ning p. 5.2. kinnitab kostja käendajana, et ta mõistab lepingu sõlmimisega

endale võetavate kohustuste olemust. 01.10.2008.a., seega pärast hagi esitamist, võõrandas

kostja Ü.V ka Fiscale OÜ osa. Seega tuleb kostja poolt oma vara võõrandamist käsitleda

tahtliku tegevusena kohtuotsusega väljamõistetava summa tasumise vältimisena ja sellega

võlausaldajate huvide teadliku ja tahtliku kahjustamisena.

6) Riigikohus oma lahendis 3-2-1-113-09 leiab, et TMS § 188 lg. 1 kohaldamiseks tuleb

esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine (vt TMS § 187 lg 1). Kolleegiumi arvates

võiks hageja huvide kahjustamisega tegemist olla siis, kui kinnisasi müüdi alla turuhinna.

Ostja ja müüja vaheliste rahaliste võimaluste, motiivide ning erihuvide tõttu ei pruugi

kinnisasja hind olla seotud selle väärtusega. Turuväärtusest erinev hind võib sõltuda

pooltevahelistest suhetest, samuti eriväärtustest, mida pooled asjale omistavad. Kinnistu

hinnaks on pooled leppinud 60 000 krooni, mis seega ei pruugi samastuda kinnistu

turuväärtusega. Kohtu arvates on õige hageja väide, et kostja on vaidlusaluse tehingu järgi

võõrandanud kinnisasja alla selle tegeliku väärtuse, mida põhistab ja tõendab eksperthinnang.

Kohtu arvates tuleb lähtuda just hageja esitatud eksperthinnangust 0009/010 VK, kuivõrd

kostjate esitatud Kinnisvaraekspert Viru 07.02.2005.a. hinnang on antud vallasvarale,

vallasvara ja kinnisvara väärtuste samastamine või sellest lähtumine on aga eelduslik ega

ole usutav. Eksperthinnangust 0009/010 VK nähtub, et vaidlusaluse tehinguga võõrandatud

kinnisasja turuväärtus tehingu tegemise ajal võis olla 270 000 krooni. Seega tuleb asuda

seisukohale, et kostjate vahelise kinnisvara müügilepinguga vara võõrandamine kordades alla

turuväärtuse, on kinnistu võõrandamine alla selle tegeliku väärtuse.

7) TsMS § 230 kohaselt peab pool tõendama oma nõudeid või vastuväiteid. Kostja Ü.V’a

väide ja selgitus, et tal oli vaja müüa kinnistu kiirmüügi korras tegelikule väärtusele

mittevastava hinnaga hädavajadusel oma elatusvahendite tagamiseks, jäi tõendamata.

Seega müügilepinguga kahjustati teadlikult hageja huve ning TMS § 188 alusel tuleb

see tehing tunnistada kehtetuks.

TMS § 195 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on

teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetluse toiminguid tegeva

kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab

saadu jaotamise sissenõudjate vahel nõuete esitamise järjekorrast lähtudes. TMS § 195 lg 2

järgi kohaldatakse tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele PankrS § 119 lõigetes 2–4

sätestatut. Lg. 3 kohaselt tehingu teine pool võib võlgnikult nõuda tehingu järgi üleantu

tagastamist, tagastamise võimatuse korral aga üleantu väärtuse hüvitamist tagasivõitmise

korras kuue kuu jooksul tehingu teiselt poolelt vara väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest

alates, kui aga tehingu teine pool on andnud tagasivõitmisele kuuluva vara sissenõudjale üle

kohtuotsuseta, siis vara üleandmise päevast alates.

AÕS § 65 lg. 1 kohaselt on ebaõige kande muutmiseks vajalik selle isiku nõusolek, kelle

õigust parandamine puudutab. Järelikult tuleb tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek

registriosas nr. xxxx teises jaos omanikukande muutmiseks, senise omaniku H P’i registriosas

omanikuna kustutamiseks ja Ü V’a omanikuna sissekandmiseks.

Kuna AÕS § 62 lg. 2 kohaselt keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete

tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt, siis on põhjendatud hageja taotlus

hagi tagamise abinõu osaliselt muutmiseks rahuldada.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg. 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi on esitatud kahe

kostja vastu ja rahuldatakse mõlema kostja vastu

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne

riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 30 000 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna soldaarselt välja mõista.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus kohaldas TMS §-de 187-188, sätteid ning juhindus TsMS § 441 lg. 1, § 442, §

632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2010

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast Ü Va ja H P`a apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 28. mai 2010

otsuse peale tsiviilasjas nr 2-09-11534 ja tagastada apellatsioonkaebus Ü V ja H P.

Kohtuotsus jõustus 05. jaanuaril 2011. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

05. jaanuaril 2011. a. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Nooremreferent

Lea Herne

2-09-11534/47 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text