3-10-719/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-719 Otsuse kuupäev 28.mai 2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Maris Sommeri (Sommer) kaebus Tartu Vangla vastu Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

Resolutsioon Jätta Maris Sommeri kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 28.maist 2010 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 28.juunil 2010 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Tartu Vanglas kohtualusena viibiv naissoost kinni peetav Maris Sommer esitas Tartu Vanglale 08.02.2010 vaide nr E5 69, milles vaidlustab Tartu Vangla 14.01.2010 vastust nr V1-319-1. Oma vaides leiab M.Sommer, et tema märgukirjale ei ole sisuliselt vastatud ja väidab, et ükski õigusakt ei keela vangla direktoril kinnipeetava edasist paigutamist ning soovib kanda karistust Tartu Vanglas. 18.03.2010 esitas M.Sommer kohtule kaebuse, milles soovib, et teda jäetaks pärast süüdimõistva otsuse saamist oma karistust kandma Tartu Vanglasse, kuna kaebaja julgeolek on Harku Vanglas ohustatud ning et selle põhjendatud otsustuse, mille raames hinnatakse ka tema julgeolekuriske, teeks Tartu Vangla direktor.

01.04.2010 jättis Tartu Vangla oma vaideotsusega nr E5 69 M.Sommeri vaide rahuldamata, kuna tuvastamist ei leidnud, et M.Sommeri õigusi oleks rikutud.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja – Tartu Vangla esindaja palub jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja vastuväidete kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse peale süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist vastavalt vangistusseaduse §-le 11. Konkreetsed reeglid selle kohta, millistele tingimustele vastavad kinnipeetavad millistesse vanglatesse paigutada, on sätestatud justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 Täitmisplaani §-s 5. Seda, millisesse konkreetsesse vanglasse kinnipeetav pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist paigutada, hindab selle vangla direktor, kus kinnipeetav viibib, samuti peab vangla direktor kinnipeetava paigutamisel arvestama vabade kohtade olemasoluga vanglates. Täitmisplaanist tulenevalt kannavad naissoost kinnipeetavad karistust Harku Vanglas ning kinnipeetaval endal puudub õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus taotleda enda poolt valitud vanglasse paigutamist. Kui kinnipeetava suhtes on olemas julgeolekualane oht, siis tuleb kaaluda tema paigutamise küsimust Harku Vanglasse, mida Tartu Vangla kindlasti ka teeb, arvestades sealjuures Täitmisplaani § 6 poolt sätestatud võimalust.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Asja materjalidest nähtub, et käesoleval hetkel viibib kaebuse esitaja Maris Sommer Tartu Vanglas vahialusena, kuna tema suhtes on tõkendit vahi alla pidamiseks kohaldanud Tartu Maakohus. Tartu Maakohus on M. Sommeri (end Lainemäe) mõistnud 06.11.2009 süüdi KarS §

184 alusel ning karistanud teda 7 a 11 k 29 p pikkuse vangistusega (kriminaalasi nr 1-09-5622). Kohtuotsus ei ole veel jõustunud, sest süüaluste kaitsjad on esitanud teise astme kohtule apellatsioonid. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kohtuotsuse jõustumise aeg ei ole seetõttu teada, siis ei saa kinni peetavale isikule käesoleval hetkel anda kindlat vastust tema edaspidise vanglakaristuse kandmise koha suhtes.

Kaebuse kohaselt on kaebaja tahe jääda karistust kandma Tartu Vanglasse ning ta soovib selle saavutada läbi halduskohtu poolt tehtava ettekirjutuse, milles halduskohus kohustaks Tartu Vanglat tegema otsust kaebaja jätmise kohta karistust kandma Tartu Vanglasse, kuna kaebaja julgeolek on Harku Vanglas ohustatud.

Kaebaja väited, et tema julgeolek on Harku Vanglas ohus, on üldsõnalised, samuti ei ole ta vastustajale avaldanud, milles konkreetselt oht tema julgeolekule seisneb ja kelle poolt ta ohustatud on. Seega puuduvad kohtul andmed, mis kinnitaksid, et kaebaja julgeolek oleks Harku Vanglas ohustatud.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 sätestab, et kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ja iseloomuomadusi.

Justiitsministri 25.03.2008 määrusega nr 9 kinnitatud Täitmisplaani (TäitmP) § 2 sätestab paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamise pädevuse. TäitmP § 2 lg 1 kohaselt otsustab käesoleva määruse §-des 3, 5 ja § 6 lõikes 3 sätestatud paigutamise vangla, kuhu kinnipeetav saabub või kus ta viibib. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt otsustab käesoleva määruse §-4, § 6 lõigetes 1 ja 2, §-des 8, 16 ning 18 sätestatud paigutamise Justiitsministeerium. TäitmP § 5 sätestab kinnipeetava paigutamise üldjuhud ning punkti 5 kohaselt paigutatakse naiskinnipeetavad Harku Vanglasse. Üldjuhud ei näe ette võimalust, et süüdimõistetud naiskinnipeetav võidaks paigutada karistust kandma mõnda teise vanglasse, kui ainult Harku Vangla. Seega puudub kohtu arvates Tartu Vanglal otsustamispädevus kaebaja karistuse kandmise koha valiku osas ning Tartu Vangla saab otsuse kaebaja osas teha ainult lähtuvalt TäitmP § 5 punktist 5. TäitmP § 6 lg 1 sätestab, et kinnipeetava võib paigutada vanglasse § 5, s.o üldjuhte järgimata, kui see on vajalik vangla ülekoormuse tõttu või kinnipeetava julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel ja tulenevalt TäitmP § 2 lg 2 määratud volitusnormist, on selle otsustuspädevus ainult Justiitsministeeriumil ja vangla ise sellist otsust teha ei saa.

Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et kehtiv õigus ei võimalda kohustada vanglat kaebaja poolt taotletud otsust vastu võtma ja seega ei saa kohus teha vastustajale ettekirjutust, et Tartu Vangla võtaks vastu otsuse kaebaja edasise karistuse kandmise, kui erandjuhul paigutamise osas, kuna vanglal puudub selleks volitus, mistõttu ei saa vastustajale kohus teha ka ettekirjutust, et selle otsustamise raames viidaks läbi julgeolekuriskide hindamine ning et otsustuse teeks vangla direktor. Samuti ei näe kehtiv seadus ette kinnipeetava soovidega arvestamist ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda paigutamist konkreetsesse vanglasse, mistõttu arvestatakse kinnipeetava soovidega ainult juhul, kui see on kooskõlas täitmiskava elluviimise ja vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisega või julgeoleku kaalutlustega.

Kohus peab vajalikuks märkida, et tulenevalt Tartu Vangla direktori 18.03.2002 käskkirjast nr 1- 2/7 kinnitatud Tartu Vangla julgeolekuosakonna põhimääruse p 13 on julgeolekuosakonna ülesanne korraldada vanglas viibivate isikute paigutamist vanglasiseselt ja teistesse vanglatesse üle viimist (TäitmP § 7 sätestatud ümberpaigutamine) julgeoleku kaalutlustel ning p 15 kohaselt lahendab julgeolekuosakond oma pädevuse piires vahistatute ja kinnipeetavate avaldusi. Seega ei ole kohtu arvates vastustaja ka selles osas kaebaja õigusi rikkunud, kui temale andis selgitused julgeolekuosakonna juhataja.

Arvestades ülaltoodut jätab kohus Maris Sommeri kaebuse rahuldamata.

Maare Aloe kohtunik