2-10-16715/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-16715

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mail 2010.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-16715 Tsiviilasi, hageja nõue Eesti Haigekassa hagi A Z vastu kahju hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind 5051,50 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Haigekassa (registrikood: 74000091; asukoht: Lembitu 10, 10114 Tallinn; e-post: viru@haigekassa.ee) Hageja lepinguline esindaja: Tiivi Salvan (aadress: Nooruse 5, 41497 Jõhvi) Kostja: A Z (isikukood: XXX; elukoht: XXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Eesti Haigekassa hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjalt A Z hageja Eesti Haigekassa kasuks hüvitise 5051,50 (viis tuhat viiskümmend üks krooni ja viiskümmend) krooni.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud tsiviilasjas jätta kostja A Z kanda.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Viru Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile ning tasudes Viru Maakohtu tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Swedbank viitenumbrile 3100057484 kautsjoni 1 000 krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu

2-10-16715

2(3) Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

Eesti Haigekassa esitas 12.04.2010.a Viru Maakohtule hagiavalduse A Z vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja oma elukaaslasele J P kehavigastusi. Kannatanu pöördus SA Narva Haigla poole, kus talle osutati arstiabi. Eesti Haigekassa on tasunud tervishoiuasutusele SA Narva Haigla esitatud raviteenuste arvete alusel J. P osutatud teenuste eest summas 5051,50 krooni.

Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 10 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Hagimaterjalid sai kostja 07.05.2010.a isiklikult kätte. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile.

Hageja esitas 28.04.2010.a taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud, see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lg 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RakS § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames.

SA Narva Haigla on Eesti Haigekassa lepingupartner, kellega on sõlmitud ravi rahastamise leping. Lepingu kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja esitama Eesti Haigekassale tasumiseks esmajärjekorras vältimatu abi osutamise raviarved. Menetluskulud

2-10-16715

3(3) TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning hagiavalduse esitamisel ei olnud tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 järgi ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise eest.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramist ei ole vaja teha.

Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4 sätete kohaselt tagaseljaotsusega.

Fred Fisker Kohtunik