2-08-68726/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuniku nimi

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks tegemise

27. mai 2010.a. Tallinn aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-08-68726

Tsiviilasi AS SEB Pank hagi A.K.M. OÜ ja MK’i vastu solidaaraselt võlgnevuse nõudes.

Hagihind

199 997,09 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS SEB Pank ( esindaja Merilin M (XXX);

Kostjad: A.K.M. OÜ (registrikood XXX, faktiline asukoht teadmata); MK (isikukood XXX faktiline elukoht teadmata).

Istungi toimumise aeg

17. mai 2010.a.

Istungil osalesid

Hageja esindaja Merilin M

RESULUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A.K.M. OÜ-lt ja MK’ilt solidaarselt AS SEB Pank kasuks kokku 288 225,35 krooni, millest põhivõlgnevus 199 997,09 krooni, intress 16 876,56 krooni ja viivis 71 351,70 krooni.

3. Välja mõista A.K.M. OÜ-lt ja MK’ilt solidaarselt AS SEB Pank kasuks viivis 22% aastas alates 19.02.2010.a. kuni põhinõude, s.o 199 997,09 krooni rahuldamiseni.

4. Välja mõista A.K.M. OÜ-lt ja MK’ilt solidaarselt AS SEB Pank kasuks menetluskulu summas

10 250 krooni.

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

6. Tagaseljaotsus toimetada kätte avaliku teatavakstegemisega. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjatel on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 28 päeva jooksul otsusest kättetoimetamisest. Otsus loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse resolutiivosa väljaandes Ametlikud

2 (4) Teadaanded ilmumise päevast. Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue

28. detsembril 2006. a. sõlmisid AS SEB Pank ning Osaühing A.K.M. , (edaspidi kostja 1 või põhivõlgnik), kelle seaduslik esindaja oli sellel ajal Ahto Karotam arvelduslaenulepingu nr. 2006043948, mille kohaselt avas hageja OÜ’le A.K.M. laenulimiidi summas 300 000,00 Eesti krooni.

Lepingu p. 3.2.2. kohaselt võimaldas hageja laenulimiidi avamisega kasutada kostjal 1 konto jäägist suuremat summat laenulimiidi ulatuses lepingus määratud tähtaja jooksul. Laenutähtpäeval kohustus kostja 1 tagastama hagejale laenulimiidi kasutatud osa, tagades oma kontol raha olemasolu laenu ja muude lepingust tulenevate panga nõuete ulatuses.

Lepingu p. 6. kohaselt kohustus kostja 1 limiidi tagastamise tähtpäevaks 28. detsembriks 2007.a.

Lepingu punkti 4. kohaselt kohustus kostja 1 tasuma limiidi kasutamise eest intressi lepingus sätestatud tähtpäeval s.o iga kuu 25. kuupäevaks. Lepingu kohaselt leppisid pooled kokku fikseeritud intressimääras 11% aastas.

11. märtsil 2008.a. sõlmisid hageja ja kostja 1 arvelduslaenulepingu lisakokkuleppe nr. 01., mille kohaselt muudeti laenu tähtpäeva 28. detsembrile 2008.a.

Sama lepingu lisaga leppisid pooled kokku, et kostja 1 kohustub 15. märtsil 2008.a. vähendama laenulimiiti 100 000 eesti krooni võrra. Alates 25. aprillist 2008.a. kohustub kostja 1 vähendama iga kuu 25. kuupäeval laenulimiiti 20 000 eesti krooni võrra.

Laenulepingu tagamiseks sõlmisid hageja ja MK (edaspidi kostja 2) käenduslepingu (edaspidi käendusleping), mille kohaselt andis kostja 2 Lepingu täitmise tagamiseks käenduse. Käenduslepingu punkti 4.4. kohaselt vastutab käendaja panga ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida sõlmitavast lepingust. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse suurus kuni 300 000 eesti krooni.

28. detsembriks 2007.a. oli kostja 1 kasutanud ära kogu krediidilimiidi ning laenutähtpäevaks seda ei tagastanud. 11. märtsil sõlmitud lisakokkuleppe kohaselt oleks kostja 1 pidanud vähendama iga kuu

25. kuupäevaks laenulimiiti 20 000 eesti krooni võrra. Kostja 1 oma kohustust ei täitnud ning ei tasunud oma kohustust mitte ühelgi korral.

Hageja saatis 03. juulil 2008.a. A.K.M. OÜ’le lepingu erakorralise ülesütlemise teatise, milles teavitas teda võlgnevusest ning andis teada lepingu ülesütlemisest 08. augustil 2008.a. juhul kui põhivõlgnik ei likvideeri võlgnevust hiljemalt 07. augustiks 2008.a.

03. juulil 2008.a. saatis hageja lepingu erakorralise ülesütlemise teatised ka kostjale 2. Nimetatud teadetes teavitas hageja käendajaid lepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 08. augustist 2008.a., juhul kui kostja 1 või kostja 2 ei tasu võlgnevust hiljemalt 07. augustiks 2008.a.

Tulenevalt võlgnevuse mittetasumisest lõpetas hageja lepingu alates 08. augustist 2008.a.

3 (4) Võlgnevus 19. veebruari 2010. a. seisuga on kokku 288 225,35 eesti krooni, millest 199 997,09 eesti krooni moodustab põhiosa võlgnevus, 16 876.,56 eesti krooni moodustab intressi võlgnevus ja

71 351,70 eesti krooni moodustab viiviste võlgnevus.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista ka menetluskulu summas 10 250 krooni.

Kohtu põhjendused Kostjatele on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 16.03.2010.a. Kostjad 17.05.2010.a. toimunud korraldavale kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 2 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §

113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja9 rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 288 225,35 krooni, millest 199 997,09 krooni moodustab põhiosa võlgnevus, 16 876,56 krooni moodustab intressi võlgnevus ja 71 351,70 krooni moodustab viiviste võlgnevus ning alates 19.02.2010.a. viivis 22% aastas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb mõista kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna riigilõiv summas 10 250 krooni.

Eeltoodust tulenevalt kuulub seega solidaarselt kostjatelt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuluna 10 250 krooni.

4 (4)

Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni.

TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik