3-09-1843/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1843 Haldusasi OÜ Peetri Tootmine kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 9. veebruari 2009. a käskkirja nr 1-3-13-7/96 ja 2. juuli 2009. a vaideotsuse nr 11-22/4 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16. novembri 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Peetri Tootmine apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Peetri Tootmine, esindaja v. adv Maano Saareväli Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Peetri Tootmine apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. novembri 2009. a otsus muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Peetri Tootmine esitas avalduse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamiseks.

2. PRIA peadirektori 9. veebruari 2009. a käskkirjaga nr 1-3-13-7/96 otsustati OÜ Peetri Tootmine taotlus rahuldamata jätta. Käskkirja põhjendused:

a) Toetust taotletakse Põlli puhkeküla tee ja tehnosüsteemi rajamiseks, aga puuduvad tõendid Põlli puhkeküla olemasolu kohta. Ainuüksi tee ehitamine ilma majandustegevuseks

3-09-1843

planeeritava ehitiseta ei ole abikõlbulik tegevus Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 3.1 mõistes.

b) Tee, millele toetust küsitakse, läbib maad, mis on jaotatud 18 väikeelamukrundiks, 4 tükimaakrundiks ja 4 teekrundiks. Rajatavaid kommunikatsioonitrasse on võimalik kasutada kinnisvara arendamiseks. Põllumajandusministri 12. märtsi 2008. a määruse nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Määrus nr 20) § 3 lg 2 p 9 järgi ei ole kinnisvaraalane tegevus abikõlbulik.

c) Määruse nr 20 § 3 lg 1 p 1 kohaselt on toetatavaks tegevuseks hoone ja rajatise ehitamine ehitusseaduses (EhS) sätestatud tingimustel ja korras. Antud juhul on tegemist ehitamisega teeseaduse (TeeS) tähenduses.

d) Eelkontrolli käigus selgus, et taotlejal puudub põhivara. Samas arvestab taotleja majandusaasta aruandes põhivara amortisatsiooni, mis on vastuolus raamatupidamise seadusega. Kui taotlejal puudub põhivara, on küsitav taotleja jätkusuutlikus lähtudes meetme

3.1 üldeesmärkidest.

OÜ Peetri Tootmine esitas käskkirjale vaide, kuid PRIA peadirektori 2. juuli 2009. a vaideotsusega nr 11-22/4 jäeti vaie rahuldamata.

3. OÜ Peetri Tootmine esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 9. veebruari 2009. a käskkirja nr 1-3-13-7/96 ja PRIA peadirektori 2. juuli 2009. a vaideotsuse nr 11-22/4 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on PRIA jätnud OÜ Peetri Tootmine taotluse ebaseaduslikult rahuldamata. PRIA seisukohad, mille kohaselt ei ole kaebaja taotlus abikõlblik, on ekslikud. Juurdesõidutee ehitamine on vaadeldav MAK meetmes 3.1 nimetatud toetatava tegevusena ning vastab meetmes sätestatud abikõlblikkuse kriteeriumidele. Ekslik on PRIA seisukoht, et kaebaja soovib toetusega rahastada kinnisvaraarendust.

4. Tartu Halduskohtu 16. novembri 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:

a) Ainuüksi tee ehitamine ilma majandustegevuseks planeeritava ehitiseta ei saa olla toetatav ja abikõlblik tegevus meetme 3.1 mõistes. Määruse nr 20 § 5 lg 5 p 20 kohaselt ei peeta abikõlblikuks kulu, mis ei ole vajalik taotleja majandustegevuse mitmekesistamiseks asjaomasel tegevusalal. Antud juhul puhkeküla kui selline puudub ning tee ehitamine ei saa seega olla vajalik majandustegevuse mitmekesistamiseks.

b) Määruse nr 20 § 3 lg 1 p 1 kohaselt on toetatavaks tegevuseks hoonete ja rajatiste ehitamine ehitusseaduses sätestatud korras ja tingimustel. Tee ei ole vaadeldav ehitisena ehitusseaduse mõistes.

c) Nii kaevatav käskkiri kui ka vaideotsus on nõuetekohased ning antud välja pädeva haldusorgani poolt. Haldusaktid on selged ja üheselt mõistetavad, haldusaktide faktiline ja õiguslik alus on välja toodud. Haldusaktid on kaebajale olnud arusaadavad ning mõningate menetlusja vorminõuete rikkumine ei saanud mõjutada asja otsustamist. PRIA-l puudus vajadus välja selgitada, millal OÜ Peetri Tootmine kavatseb rajada puhkeküla, kuna see ei omanud antud asja menetlemisel tähtsust. Nii käskkirja kui vaideotsuse tegemisel puudus vajadus koguda täiendavat infot ning OÜ Peetri Tootmine on saanud oma seisukohti väljendada kirjalikus vormis ega pole esitatud väiteid, et teda oleks keeldutud ära kuulamast või poleks vastu võetud tema poolt esitatud dokumente.

d) Põhjendatud ei ole OÜ Peetri Tootmine väide, et PRIA oleks võinud toetuse välja maksta ning hilisemalt seda tagasi nõuda, kui taotleja oma eesmärki ei täida. PRIA kohustus on jälgida rahaliste toetuste väljamaksmise eesmärgipärasust ning põhjendatust ning PRIA-l

3-09-1843

puudub vajadus toetus ennatlikult välja maksta, kui juba menetluse alguses on näha, et taotlus ei vasta nõuetele.

e) Asjakohatud on OÜ Peetri Tootmine väited ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes taotlejatega, kelle eratee ehitusele suunatud tegevused on PRIA poolt toetust saanud. Iga taotlust tuleb iseseisvalt menetleda ja hinnata, arvestades kõiki esinevaid asjaolusid. Kohtul puudub käesoleva asja menetluse raames õigus hinnata teiste toetuste taotlejate suhtes tehtud otsustusi.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

5. OÜ Peetri Tootmine apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

a) Halduskohus on ekslikult tõlgendanud määruse nr 20 § 3 lg 3 p-i 1 ja § 5 lg 5 p-i 20, kui on leidnud, et ainuüksi eratee ehitamine ei ole toetuskõlbulik tegevus, ning et kuna puudub Põlli puhkeküla nimeline objekt, siis ei ole tee ehitamine vajalik majandustegevuse mitmekesistamiseks. Kavandatavale puhkekülale juurdesõidutee ehitamine on otseselt vaadeldav MAK meetmes 3.1. nimetatud toetatava tegevusena e suunatud maapiirkonnas majutusteenuse loomisele ja parendamisele ning tee ehitamine karavaniparklani ja puhkekülani on otseselt seotud OÜ Peetri Tootmine majandustegevuse mitmekesistamisega, kuivõrd ligipääsutee puudumine välistab võimaluse puhkekülla jõudmiseks.

b) Kui toetuskõlbulikkuse seisukohalt on aktsepteeritav hoone ehitamine rajatiseta (teeta), siis peab aktsepteeritav olema ka tee (rajatise) ehitamine hooneta. Vastupidine seisukoht rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet ega oleks kooskõlas ka PRIA tegevuspraktikaga toetuste määramisel. MAK meetmetest ega ka taotluse menetlemise ajal kehtinud määruse nr 20 sätetest ei tulene, et toetust ei võiks taotleda alles kavandatava puhkeküla rajamiseks, või et esmalt tuleb rajada hoone ning seejärel alles muud rajatised.

c) OÜ Peetri Tootmine taotluses märgiti, et toetust soovitakse Põlli puhkeküla, täpsemalt karavaniparkla loomiseks. Karavaniparkla ei eeldagi kindla hoone ehitamist. Karavaniparkla põhiliseks komponendiks on eelkõige hea ja sõidukeid säästev ligipääs parklale ja karavanide parkimist võimaldavad parkimiskohad koos tehnovõrguga.

d) MAK meetme 3.1. tingimused ega ka määruse nr 20 sätted ei keela toetust taotleda alustavale majandustegevusele. Määruse nõuetest ei tulene, et investeeringuobjekt peaks juba olemas olema.

e) Asjaolu, et peale taotluse menetlemist määrust nr 20 muudeti, ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, kuna muudatus ei kehtinud taotluse menetlemise ajal.

f) Halduskohus leidis vääralt, et eratee ehitamine ei toimu ehitusseaduses sätestatud tingimustel ja korras, vaid teeseaduse alusel. Teeseadus sätestab ehituslikud nõuded ja tingimused avalikult kasutatava tee ehitamiseks. Kuivõrd eratee ehitamisele teeseadus nõudeid, tingimusi ja korda ei kehtesta, tuleb eratee ehitamisel juhinduda EhS § 2 lg-s 1 sätestatust ning lähtuda ehitusseaduses ehitustegevusele kehtestatud üldistest nõuetest. Seega toimub eratee ehitus mitte teeseaduses, vaid ehitusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

g) Vaidlustatud haldusaktid on antud kaalutlusveaga, ei ole kõiki asjaolusid arvestavad ning nende andmisel on PRIA tuginenud asjakohatule teabele. PRIA on ekslikult leidnud, et OÜ Peetri Tootmine tegeleb kinnisvaraarendusega. Taotluse esitamise ajal oli OÜ Peetri Tootmine kinnisvaraalane tegevus lõppenud ja ta soovis oma tegevuse ümber orienteerida riigi elanike ja väliskülaliste turismialasele teenindamisele. Kehtiv õigus ei nõua äriühingu põhikirjas tegevusalade nimetamist ega sinna kunagi kantud tegevusalade ümbernimetamist põhikirja muutmise kaudu. Haldusakt, mis on rajatud asjakohatutele või haldusakti andmise ajaks aegunud või aktuaalsuse kaotanud andmetele, on kaalutlusveaga. Õige on halduskohtu

3-09-1843

seisukoht, et OÜ Peetri tootmine on saanud PRIA-t teavitada, et ta enam kinnisavaraalase tegevusega ei tegele, kuid PRIA ei ole nende selgitustega arvestanud.

6. PRIA vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

a) Õige on halduskohtu seisukoht, et ainuüksi tee ehitamine ilma majandustegevuseks planeeritava ehitiseta ei saa olla toetatav ja abikõlblik tegevus meetme 3.1 mõistes. Kuna Põlli puhkeküla kui objekti pole olemas, puudub vajadus ka tee ehitamiseks. Kontekstiväline on OÜ Peetri Tootmine väide, et kui toetust antakse ainult hoone ehitamiseks ilma teeta, tuleb seda anda ka teele ilma hooneta. Iga hoone ehitamiseks peab sinna ligipääsuks olema ka tee ning võrdlused OÜ Peetri Tootmine objektiga on asjakohatud.

b) Ebaõige on apellatsioonkaebuses toodud väide, et ainuüksi tee ehitamine vastab meetme

3.1 toetuse saamise kriteeriumitele ning määruse nr 20 mõttele. Antud juhul ei küsita toetust majutusteenuse loomiseks või parendamiseks, vaid ainult tee ehitamiseks, mis eraldivõetuna ei vasta meetme 3.1 kriteeriumitele toetuse saamiseks.

c) Määruse nr 20 § 3 lg 1 p 1 kohaselt on toetatavat investeeringuobjekti lubatud ehitada ehitusseaduse mõistes. Tee ehitamine teeseaduse tähenduses ei ole meetme 3.1 raames toetatav tegevus. Tee ehitusprojekt on koostatud teehoiutööde litsentsi omava isiku poolt, mis omakorda kinnitab, et antud juhul on tegemist ehitamisega teeseaduse tähenduses.

d) Alusetu on apellatsioonkaebuses toodud väide, et PRIA haldusakt on kaalutlusveaga. Vaidlustatud haldusaktis on viidatud küll taotleja kinnisvaraarenduslikule tegevusele, kuid see oli ainult kaaspõhjuseks juba eelnevalt selgitatud õiguslikele alustele taotluse rahuldamata jätmisel. Samuti pole OÜ Peetri Tootmine PRIA vastavaid väiteid ümber lükanud. Tõendatud on, et toetusavalduse juurde esitatud detailplaneeringu joonisest nähtub, et tee, millele toetust küsitakse, läbib maad, mis on jaotatud väikeelamukruntideks, tükimaakruntideks ja teekruntideks. On ilmselge, et rajatavaid kommunikatsioonitrasse on võimalik kasutada kinnisvara arendamiseks. Kinnisvaraalane tegevus ei ole meetme 3.1 raames abikõlbulik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Peetri Tootmine apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

8. Iseenesest tuleb nõustuda apellandiga, et vaidlusaluse haldusakti andmise ajal ei tulenenud Määrusest nr 20 selgesõnalist nõuet, et tee ehituseks toetuse andmine eeldab majandustegevuseks vajaliku ehitise või objekti (antud juhul nn Põlli puhkeküla) olemasolu, mis oleks selle teega seotud. Määruse nr 20 § 3 lg 1 p 1 kohaselt oli toetuskõlbulik hoone ja rajatise ehitamine, välja arvatud lammutamine, „Ehitusseaduses“ sätestatud tingimustel ja korras ning hoone parendamine. Määruse regulatsioon oli üsna ebaselge.

9. Määruse nr 20 tõlgendamisel tuleb arvestada muuhulgas ka seda, et määruse preambula kohaselt kehtestatakse määrus kooskõlas MAK-iga. Toetust taotleti MAK-is reguleeritud meetme 3.1. raames. Täpsemalt on OÜ Peetri Tootmine viidanud meetme 3.1. raames toetatavale tegevusele, milleks on „maapiirkonnas majutusteenuse loomine ja parendamine kui majutusettevõttes voodikohtade arv ei ületa 30 (voodikohtade piirang ei kehti puhkeküla ja -laagri puhul).“

Viidatud MAK-i sõnastusest nähtub üheselt, et toetatava tegevuse tulemusena peaks tekkima kas uus majutusteenus või et parendataks olemasolevat majutusteenust. Seega tuleb seda arvestada ka Määruse nr 20 alusel toetuse määramisel. Asjaolule, et toetuse määramise staadiumis peaks tekkiva majutusteenuse olemus olema piisavalt selge, viitab lisaks ka see, et

3-09-1843

majutuskohtade arvule on sätestatud kindlad nõuded. Selle nõude järgimist on võimalik tagada üldjuhul vaid siis, kui toetust antakse kompleksselt, mitte eraldi üksnes tee ehitamiseks. Niisuguse tõlgenduse kasuks räägib ka see, et käesolevaks ajaks on Määruse nr

20 §-i 3 lisatud lõige 11, mille kohaselt peab § 3 lg 1 p-s 1 „nimetatud kavandatava ehitamise või hoone parendamise osaks võib olla tee ja parkla ehitamine kui see tee ja parkla on eratee «Teeseaduse» § 52 tähenduses ja on ehitusprojekti alusel juurdepääsuks kavandatavale ehitisele, mille ehitamise ja parendamise kohta taotletakse toetust selle määruse alusel, ning kui nimetatud tee ja parkla ehitamise kulude osakaal ehitise ehitamise ja parendamise abikõlblikus maksumuses ei ületa 30%.“

Seega järeldub sellisel viisil Määruse nr 20 § 3 lg 1 p 1 tõlgendusest, et toetus tulnuks käesoleval juhul taotlejale määrata siis, kui selle tulemusena tekkinuks iseseisev majutusteenus. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et käesoleval juhul tee ega ka väidetava parkla rajamisega (tegevus, milleks OÜ Peetri tootmine toetust soovis) iseseisvat majutusteenust ei tekkinud ega olemasolevat teenust ei parendatud. Üksnes tegevus, mis taotleja väitel on alles suunatud selle teenuse loomisele, ei ole eraldivõetuna toetuskõlbulik.

10. Vastustaja on oma käskkirjas põhjendatult viidanud asjaolule, et algatatud detailplaneeringu kohaselt asub tee, millele toetust taotleti, mitmeks elamuja muuks krundiks jagatud maal. Teealuse maa rendileping on OÜ-l Peetri Tootmine sõlmitud OÜ-ga Stonemark, kellel olid taotlejaga samad omanikud ja kelle majandustegevuseks oli kinnisvaraga tegelemine. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et rajatavaid kommunikatsioonitrasse on võimalik kasutada kinnisvara arendamiseks ja et Määruse nr 20 järgi ei ole kinnisvaraalane tegevus abikõlbulik (tl 33). Veelgi enam süvendab kahtlust, et toetust taotletakse kinnisvaraalaseks tegevuseks see, et toetust sooviti üksnes tee ehitamiseks, aga mitte lõplikult majutusteenuse osutamiseni viivaks tegevuseks (koos tee ehitamiseks vajaliku toetusega või ilma selleta). Apellant ei ole esitanud põhjusi, mis takistas tal, kui tema äriplaan nägi ette tõepoolest turismiteenusele ümberorienteerumise, majutusteenuse osutamisega kohe tõsisemalt tegelema hakata ning selleks toetust taotleda.

Apellant on PRIA seisukoha ümberlükkamiseks toonud apellatsioonkaebuses üksnes väiteid, et kinnisvaraalane tegevus on lõppenud, kuid seda ei saa ringkonnakohtu arvates pidada piisavaks. Selgitatud ei ole ka, kuidas oleks vastustaja saanud tõhusama uurimispõhimõtte rakendamisega või täiendava ärakuulamisega kinnisvaraarenduse kahtlust ümber lükata.

11. Apellandi viiteid sellele, et abikõlblikuks kuluks on Määruse nr 20 järgi turu-uuring ja et Määrus nr 20 § 3 lg 4 p 2 räägib kavandatavast investeeringuobjektist, ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks. Määruse nr 20 § 5 lg 1 p 3 määratleb turu-uuringu abikõlblikuks kuluks juhul, kui see moodustab kuni 12% tegevuse enda maksumusest. Seegi regulatsioon viitab järelikult sellele, et üksnes esialgseks tegevuseks, mis ei vii tegelikult MAK-is ettenähtud tegevuseni (käesoleval juhul majutusteenuse juurdetekkimiseni), toetust taotleda ei saa.

12. Lisaks on vaidlustatud korralduses esitatud kahtlused ka OÜ Peetri Tootmine jätkusuutlikkuse osas. Neid kahtlusi pole kaebaja ümber lükanud.

Apellandi poolt ümber lükkamata on ka vastustaja poolt viidatud asjaolu, et vaidlusaluse tee ehitusprojekt on koostatud teehoiutööde litsentsi omava isiku poolt. Viidatud ei ole, milliste ehitusseaduses sätestatud konkreetsete nõuete järgi toimuks käesoleval juhul tee ehitamine.

3-09-1843

Seetõttu pole alust asuda seisukohale, et tee ehitamine toimunuks käesoleval juhul ehitusseaduse järgi nagu nõuab Määruse nr 20 § 3 lg 1 p 1.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb OÜ Peetri Tootmine apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellandi menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.

Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene