2-10-16938/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-10-16938

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Ruth Sild Kristi Serva Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2010.a Haapsalu kohtumaja, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-10-16938 Tsiviilasi

H. V. hagi O O. vastu igakuise elatise nõudes Tsiviilasja hind

39 150 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: H. V. (isikukood *, elukoht *, e-post: *)

Kostja: O. O. (isikukood *, elukoht *);

Kohtuistungi toimumise aeg

19. mai 2010.a.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista alates 13. aprillist 2009a. kostjalt O. O.lt (isikukood *) M. O. ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni * H. V. kasuks.

3. Välja mõista alates 13. aprillist 2009a. kostjalt O. O.lt (isikukood *) J. O. ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni * H. V. kasuks.

4. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

13.04.2010.a. esitas hageja H. V. kohtule hagiavalduse O. O., vastu laste ülalpidamiseks makstava elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis kahe lapse M. O. ja J. O. ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates üks aasta enne hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni 2175 krooni kuus. 14.04.2010. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 28.04.2010. esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 19.05.2010 vaatas Pärnu Maakohus tsiviilasja läbi kohtuistungil.

Hageja nõue, selle aluseks olevad asjaolud, hageja seisukoht kohtus ning hageja poolt esitatud tõendid

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis kahe lapse M. O. ja J. O. ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates üks aasta enne hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni 2175 krooni kuus kummagi lapse kohta. Hageja igakuine rahaline sissetulek on peretoetus 600 krooni kuus. Hageja on hõivatud kodumajapidamisega oma täiskasvanud tütre juures, kellega koos ta moodustab ühise leibkonna. Hagejale kuulub * maaüksus, mis asub * vallas. Maaüksusele on hüpoteek seatud seoses erastamisega. Kostja töötab AS-s *. Kostjale kulub * maaüksus, mis asub * vallas, 2 traktorit, sõiduauto ja vanematelt päritud elumaja * linnas.

M. O. on 16 aastane ja õpib * Gümnaasiumi 10. klassis. Tema vajadused toidule on 800 krooni kuus, riietele 700 krooni, koolitarvetele 300 krooni, spordiharrastusele 1000 krooni, eluasemele 3100 krooni, koolija klassiüritustele 200 krooni.

J. O. on 10 aastane ning õpib * Algkooli 3 klassis. Tema vajadused toidule on 600 krooni kuus, riietele 500 krooni, koolitarvetele 400 krooni, spordiharrastusele 600 krooni ja eluasemele 100 krooni.

Hageja palub välja mõista elatise tagasiulatuvalt 1 aasta eest alates hagi esitamisest, kuna kostja ei ole laste ülalpidamisest osa võtnud.

Hageja esitas tõendina koopiad laste sünnitunnistustest 2 tk /tl 6-7/, Sotsiaalkindlustusameti väljatrüki peretoetuse saamise kohta /tl 8/. Kohtu eelistungil esitas hageja tõendina konto väljavõtte /tl 25-27/ ja FIE * residendist füüsilise isiku 2009a.. ettevõtlusest saadud tuludeklaratsiooni.

Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde täies ulatuses ning palus hagi rahuldada.

Kostja vastuväited ja seisukohad

28.04.2010. kohtule esitatud kostja kirjalikus vastuses /tl 16/ kostja esitaud hagi ei tunnistanud. Kostja ei oma isiklikku sõiduautot. Kostjale kuuluv maaüksus on erastatud, kuid sellel lasub hüpoteek. * asuvas elumajast kulub kostjale ¼. Vale on hageja väide, et ta ei ole lapsi rahaliselt toetanud. Kostja väidetel on ta osalenud muul moel laste kasvatamisel.

Kostja esitas tõendina AS * tõendi 26.04.2010.a nr 53 /tl 17/ ja pärandi vastuvõtmise avalduse /tl 18/.

Kohtuistungil tunnistas kostja, et aasta enne hagi esitamist ta laste jaoks raha andnud ei ole. Kostja oli nõus hageja kasuks maksma kummalegi lapsele ½ elatusraha alammäära so 1087.50 krooni lapse kohta, kokku kahele lapsele 2175 krooni kuus. Kostja vaidles vastu sellele, et ta peab maksma elatist tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, hageja ja kostja seisukohtadega ning poolte poolt esitatud tõenditega, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada täies ulatuses.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem, on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 ja 2 sätetel, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 70 lg 2 järgi kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009a. määrusega nr 90 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Pool töötasu alammäära on 2175 krooni. Nimetatud summas on hageja esitanud nõude M. O. ja J. O. osas, mis tuleb rahuldada täies ulatuses, arvestades laste iga ja vajadusi ning vanemate varalisi võimalusi.

Elatis määratakse kindlaks lähtudes vanemate varalistest võimalustest ja laste vajadustest. Hageja varaliseks võimaluseks on peretoetus summas 600 krooni kuus, mida kinnitab kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti väljatrükk peretoetuse määramise kohta /tl 8/ ja hageja konto väljavõte /tl 25-27/. Lisaks sellele on hageja kohtus kinnitanud, et tal on ühine leibkond täiskasvanud tütre E. O.ga. Kohtule on esitatud FIE * residendist füüsilise isiku 2009a. ettevõtlusest saadud tulu deklaratsioon, mille kohaselt ettevõtluse tulu on 9223 krooni /tl 28/, millele lisandub hageja väidetel veel 40 000 krooni aastas /tl 33/. Kokku on tulu, mida hageja jagab temaga ühte leibkonda kuuluva E. O.ga 49 223 krooni aastas. E. O.l ülalpeetavaid ei ole. Leibkonda kuulub kokku neli inimest – hageja, M., J. ja E. O.. Isegi kui arvestada, et hageja saab kasutada pool tulust, mis tuleb ettevõtlusest, siis teeb see hageja reaalselt kasutatavaks sissetulekuks 2050 krooni kuus, millele lisandub peretoetus summas 600 krooni kuus. Kuna hageja ei osanud kohtus anda ütlusi selle kohta, kui palju tema konkreetselt saab kasutada ettevõtlusest saadavast tulust, siis arvestab kohus, et leibkonnas on kaks täiskasvanut ja tulu jaotub võrdselt täiskasvanute vahel. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja sissetulek on 2650 krooni kuus. Hageja sissetulekud on ilmselgelt vähesed, et tagada normaalne laste vajadustele vastav ülalpidamine. E. O.l ei lasu M. ja J. O. ülalpidamise kohustust. Nimetatud kohustus on hagejal ja kostjal.

Kostja sissetulekuks on töötasu AS-st *. Kohtule esitatud tõendi kohaselt /tl 17/ on kostja keskmine töötasu 10 224 krooni kuus. Hageja kinnitusel kuulub hagejale * maaüksus, millel lasub hüpoteek seoses maa erastamisega /tl 4/. Hageja väidetel kuulub kostjale * maaüksus. Kostja kinnitusel lasub ka talle kuuluval maaüksusel hüpoteek seoses erastamisega /tl 33/. Pooled ei vaidle selle üle, et mõlemale poolele kuuluvad kinnistud on hoonestatud ning neil lasuvad hüpoteegid seoses maa erastamisega. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et mõlemad pooled elavad neile kuuluvatel kinnistutel. Seega on pooltele kuuluvad kinnistud nende elukohaks ja selles osas loeb kohus hageja ja kostja varalised võimalused võrdseteks.

Hageja on hagiavalduses väitnud, et kostjale kulub maja * linnas. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid. Kostja on kohtule esitatud kostja kirjalikus vastuses võtnud omaks, et talle kuulub ¼ elumajast ja maast, mis asub * linnas /tl 16, 33/. Kohtule esitatud pärandi vastuvõtmise avalduselt ei nähtu kostjale kuuluva omandiõiguse osa suurus kinnistust, mis asub * *. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule tõendit, mis kinnitab tema väidet, et kostjale kuulub terve kinnistu * linnas, siis loeb kohus kostja varaliseks võimaluseks ¼ kinnistust, mis asub * *.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et arvestades kostja varalisi võimalusi, milleks on eelkõige töötasu AS-st * keskmiselt 10 224 krooni kuus, on kostjal piisavalt vara, et tagada laste ülalpidamine hageja poolt nõutud ulatuses. Kohus arvestab seejuures, et kostjal teisi ülalpeetavaid ei ole. Kostja väide, et tema kasvatas üksinda nelja poega, kes käesolevaks ajaks on juba täiskasvanud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja väide, et piisav on kummagi lapse ülalpidamiseks maksta 1087.50 krooni, ei ole kooskõlas PKS § 61 lg 4 sätetega, mis sätestab elatusraha alammäära.

Hageja on hagiavalduses laste vajadustena ära märkinud vaid hädavajalikud igapäevased kulutused minimaalmääras. Hagi kohaselt tehakse kulutusi toidule, riietele, koolitarvetele, eluasemele ja spordiharrastusele. Kooliga seotud kulutuste all on hageja silmas pidanud ka transpordikulutusi, mis on seotud koolikohustuse täitmisega /tl 33/. Kohus leiab, et hageja ei ole hagiavalduses esitanud lastele vajaminevate kulutustena kulusid, mis oleks põhjendamatud või liigselt ülepaisutatud.

Hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist tuleb samuti rahuldada. Kostja on kohtuistungil õigeks võtnud, et viimase aasta jooksul enne hagi esitamist ta hagejale laste jaoks raha andnud ei ole /tl 33/. TsMS 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kostja kirjalikus vastuses esitatud väide, et ta on osalenud laste kasvatamisel muul moel, on kostja poolt tõendamata. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi selgitust ega tõendit, mil moel ta on laste kasvatamisest osa võtnud. Kostja ei ole viidanud mitte ühelegi PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolule.

Eelpool toodud põhjendustel rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad kohtukulud kostja kanda.

Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le

138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik