2-08-21339/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2010. a Tartu Tsiviilasja number 2-08-21339 Tsiviilasi Aleksei Pervovi hagi Ede Jõeveri ja Lembit-Valdo Jõeveri vastu 20 000 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

20 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 04.12.2009. a otsus (vaheotsus) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Pervovi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant Aleksei Pervov Vastustajad Ede Jõever ja Lembit-Valdo Jõever, esindaja advokaat Leanika Tamm RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 04.12.2009 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta maakohtus kantud kulud Aleksei Pervovi kanda. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aleksei Pervov esitas 29.05.2008 maakohtule hagiavalduse Ede Jõeveri ja Lembit-Valdo Jõeveri vastu, paludes mõista kostjatelt hageja kasuks välja 20 000 krooni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 13.05.1997 AS-ga Corrida ostuesinduslepingu, mille järgi otsis AS Corrida talle ostmiseks Elvas XXX asuva korteri. Hageja maksis aktsiaseltsile

20 000 krooni – korteri ostusumma 18 000 krooni, mille aktsiaselts kohustus edastama korteri müüjatele, ja vahendustasu 2000 krooni. Kuna hagejal puudus isikut tõendav dokument (tema NSVL pass oli kehtivuse kaotanud), ei saanud ta korteri ostu-müügilepingut sõlmida. Samas teatati hagejale, et korter on vallasvara ning tema kui Eesti kodakondsust mitteomav isik ei saa korteri juurde maad erastada. Hageja ja kostja E. Jõever leppisid kokku, et hageja ostab korteri E. Jõeveri nimele ning E. Jõever vormistab korteri hageja omandisse kohe pärast seda, kui hageja saab Eesti kodakondsuse. Hageja sai Eesti Vabariigi passi 16.02.2005. Kohe pärast seda alustas hageja kostjaga läbirääkimisi korteri enda omandisse saamiseks. Esialgu lubas E. Jõever vormistada korteri hageja omandisse, hiljem aga hüvitada korteri maksumuse. 2007 suvel keeldus E. Jõever kõigi oma lubaduste täitmisest. Kostjad erastasid 19.03.2003 korteri juurde selle aluse maa, seetõttu ei saa hageja enam nõuda korteri vallasasjana üleandmist. E. Jõever ei ole nõus hüvitama alusetult saadud korteri ostuhinda ning kostja L.-V. Jõever ei ole talle tekkinud ühisomandi osa eest soetuskulusid kandnud. Põhjendatud on nõuda kostjatelt alusetu rikastumise sätete (VÕS § 1028 lg 1) alusel korteri soetusmaksumuse 20 000 krooni ulatuses hüvitist. Seaduslikku alust hagejal kostjatele korteri ostmiseks ei olnud ega tekkinud. E. Jõever võttis tsiviilasjas nr 2-07-42761 omaks, et hageja ostis korteri, mille omanikuks vormistati E. Jõever. Ta märkis, et tegemist oli kompensatsiooniga terviserikke eest, kuid ei tõendanud sellise kinke lepingulist alust. Hageja sai alusetust rikastumisest teada 16.02.2005 ehk poolte vahel kokku lepitud tingimuse saabumise hetkest ning sellest ajast tuleb hakata lugema nõude aegumist (TsÜS § 151 lg 1). 04.08.2008 avalduses leidis hageja, et sai TsÜS § 151 lg 2 mõistes oma õiguste rikkumisest teada 2007 mais, kui kostjad keeldusid korteriomandi ümbervormistamisest.

2. Kostjad palusid kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Hageja tasus 20 000 krooni 13.05.1997, seega rohkem kui kümme aastat tagasi, ning TsÜS § 151 lg-st 2 tulenevalt on kõik hageja võimalikud nõuded aegunud. Kui nõue tekkis 16.02.2005, on nõue aegunud TsÜS § 151 lg 1 alusel.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 04.12.2009 otsusega (vaheotsusega) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Otsuse kohaselt võib kohus TsMS § 449 lg 3 järgi teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja maksis AS-le Corrida 13.05.1997 ostuesinduslepingu alusel seoses Elvas XXX asuva korteri ostmisega 20 000 krooni ning ostjana sõlmis korteri ostu-müügilepingu E. Jõever. Hageja väitel osteti korter E. Jõeveri nimele seetõttu, et hageja ei saanud tehingut teostada, ning pooled leppisid kokku, et

E. Jõever vormistab korteri hageja omandisse kohe pärast seda, kui hageja saab Eesti kodakondsuse. Hageja sai Eesti Vabariigi passi 16.02.2005. Nii hagiavalduses kui ka 11.11.2009 kohtuistungil leidis hageja, et sai alusetust rikastumisest teada 16.02.2005. Kohus leidis, et isegi kui asuda seisukohale, et hageja sai oma võimalikust alusetust rikastumisest tulenevast nõudest teada alles 16.02.2005, on tema hagi TsÜS § 151 alusel aegunud. TsÜS § 151 lg 1 näeb ette, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 151 lg 2 kohaselt aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue, sõltumata TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Hagi esitamise ajaks 29.05.2008 oli möödunud rohkem kui kolm aastat ajast, mil hageja sai väidetavalt teada oma alusetust rikastumisest tulenevast nõudest kostjate vastu. Samuti oli hagi esitamise ajaks möödunud rohkem kui kümme aastat 1997. a alusetu rikastumise toimumisest. Kostjate taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ning hagi tuleb jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. A. Pervov taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist tagasi Tartu Maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebuse menetluskulud palub apellant panna vastustajate kanda.

Kaebuse põhjendused: 1) kohus on eksinud TsMS § 449 lg 3 kohaldamisel. TsMS § 449 lg 3 viimase lause kohaselt juhul, kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Antud asjas on kohus aga rahuldanud aegumise taotluse ja lõpetanud asjas menetluse vaheotsusega, mitte lõppotsusega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on märkinud lahendis nr 3-2-1-73-08, et „aegumise vastuväite esitamise korral võib kohus asja kiirema lahendamise huvides teha aegumise kohta TsMS § 449 lg 3 esimese lause järgi vaheotsuse. TsMS § 449 lg 3 teise ja kolmanda lause järgi teeb kohus aegumise kohaldamata jätmisel vaheotsuse ja jätkab menetlust ning aegumise kohaldamisel lõppotsuse ega menetle asja edasi. Praeguses asjas tegi maakohus vaheotsuse, millega jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kolleegiumi arvates tulnuks TsMS § 449 lg 3 kolmanda lause kohaselt teha aegumise kohaldamisel lõppotsus, s.o otsus vormistada ka lõppotsusena. Vaheotsuse teeb kohus üksnes juhul, kui ta aegumist ei kohalda ning jätkab asja menetlemist.“ Riigikohus jättis viidatud kaasuses jõusse Tallinna Ringkonnakohtu otsuse, mis tühistas Harju Maakohtu vaheotsuse, kuna see oli vastuolus TsMS § 449 lg 3 sätetega. Lahendis nr 3-2-1-63-08 märkis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et TsMS § 449 lg 3 alusel võib kohus teha vaheotsuse aegumise kohaldamata jätmise kohta. Kolleegium leidis, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe, sest sellest sõltub, millisest võlasuhtest tuleneva nõude aegumise regulatsiooni on vaja kohaldada. Viidatud põhjustel tuleb kaevatav vaheotsus tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu;

2) kohus on kohaldanud aegumist valesti. Kohtu seisukoht, et aegumine sai alguse 16.02.2005, ei ole õige ja ei lähtu samade poolte vahelisest varasemast kohtuvaidlusest, millele on mõlemad pooled viidanud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei saanud 1997 mais osta vallasasjana korterit, kuna tal puudus legaalne isikuttõendav ja kehtiv dokument. Vaidlust ei ole ka selles, et E. Jõeveri nimele osteti korter seniks, kuni hageja saab endale tehingute tegemiseks vajaliku isikuttõendava dokumendi. Peale viidatud sündmuse (kui edasilükkava tingimuse) saabumist, pidi E. Jõever andma korteri omandiõiguse üle hagejale. Hageja sai Eesti Vabariigi passi 16.02.2005 ehk siis saabus edasilükkav tingimus, mille järel sai hageja nõuda korteriomandi üleandmist. 16. veebruarist 2005 algas hageja jaoks korteriomandi endale nõudmise õiguse aegumine, mis katkes hagi esitamisega Tartu Maakohtusse (tsiviilasi nr 2-07-43761). Tsiviilasjas nr 2-07-43761 on E. Jõever võtnud omaks asjaolu, et korteri ostis hageja. Kohus ei tuvastanud, et E. Jõeveril oleks olnud mingi seadusest või tehingust tulenev õigus saada hageja arvelt tasuta korter või selle ostmiseks tagasimaksmise kohustuseta 20 000 krooni. Hageja ja E. Jõever sõlmisid tsiviilasjas nr 2-07-43761 kompromisskokkuleppe põhjusel, et hageja raha eest ostetud korter oli selle aluse maa erastamise tõttu saanud kinnisasja koosseisus kinnisasja omaniku omandiks sõltumata vallasasja omandamise asjaoludest. Seega sai hageja teada oma alusetu rikastumise nõude olemasolust alles maakohtu 15.04.2008 (kompromissi kinnitava) kohtumääruse jõustumisest. Viidatud lahendi järel sai hageja teada, et ta ei saa kunagi enam oma raha eest teise isiku nimele ostetud korteri omanikuks ning sellest, et talle on jäänud ainult õigus nõuda kostjatelt tagasi korteri (vallasasjana) omandamiseks kulunud 20 000 krooni. Seega /.../ alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumise seisukohast on oluline mitte teadmine õiguslikust, vaid faktilisest olukorrast (Vutt, Margit. Aegumine tsiviilõiguses. Kohtupraktika analüüs. Riigikohtu õigusteabe osakond, Tartu 2009, lk 38, p 3.8.1). Hageja teadmine kostjate alusetust rikastumisest sai tekkida alles peale kohtumääruse jõustumist ning TsÜS § 151 lg-s 1 märgitud aegumise algusajaks tuleb lugeda 15.04.2008. Kuivõrd uus hagi esitati 19.05.2008, ei olnud TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatud tähtaeg möödunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostja E. Jõeveriga käsundi mais 1997. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et käsund võis sisaldada TsÜS § 102 lg 2 sätestatud edasilükkava tingimusega tehingut. Käesolevas asjas oli selliseks tingimuseks hageja poolt Eesti Vabariigi kodanikuks saamine. Hageja väitel sai ta kodanikuks 16.02.2005.

TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja teadis, et kostjad erastasid 19.03.2003 korteri juurde maa ning sellega lõppes hageja nõudeõigus ühe kostja vastu käsundist tulenevalt. Kinnistusraamatu kanne on avalik, seega pidi kostja teadma, et ta on kaotanud käsundi täitmise nõude ning ka omandiõiguse tunnustamise nõude. Ringkonnakohus märgib, et hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks ei peatanud alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumise tähtaega. Hagejal on õigus valida õiguskaitsevahend ning asjaolu, et ta esitas teise nõudega hagi ning sõlmis selle raames kohtuliku kokkuleppe, ei peatanud teiste võimalike nõuete aegumise kulgemist. Ringkonnakohus nendib, et hageja väitel pidasid pooled läbirääkimisi, kuid asja materjalidest ei nähtu, mis perioodil läbirääkimised toimusid ning seetõttu ei ole võimalik tuvastada, kas ja kui kauaks võis hagi aegumine peatuda TsÜS § 167 lg 1 alusel.

7. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on põhjendamatult märkinud, et tegemist on vaheotsusega. TsMS § 449 lg 3 viimase lause kohaselt, kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuna maakohus kohaldas asjas aegumist ja jättis sel põhjusel hagi rahuldamata, on tegemist lõppotsusega. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu poolt eksitavalt kohtuotsuse sissejuhatava osas sõna „vaheotsus“ märkimine ei toonud hagejale kaasa õiguslikke tagajärgi.

8. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud kulud poolte endi kanda, kuna apellatsioonkaebus oli osaliselt põhjendatud.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi