2-09-47278/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-09-47278

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. E.B. hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A.V.`ilt (isikukood xxx) E.B. (isikukood xxx) kasuks elatis poja S.V.`i (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 18.09.2009 summas 3 200 (kolm tuhat kakssada) krooni kuus, kuni poja S.V.`i (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. xxx.a.

3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja A.V.`i poolt elatisena makstud summasid.

4. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Kohtuasja number 2-09-47278 Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi E.B. hagi A.V.`i vastu elatise nõudes. Hagihind 40 500 krooni. Kohtuistungi toimumise aeg

03. mai 2010 Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja: E.B. (IK xxx)

A.V. (IK xxx)

Vandeadvokaat Kaido Kooga

E.B. ja A.V.`i abielust on xxx.a. sündinud poeg S.V.. Hageja esitas 18.09.2009 kohtusse hagi kostja vastu elatise väljamõistmise nõudes summas 4 500 krooni kuus, samuti palub hageja välja mõista 7 kuu täiendav elatis kogusummas 16 919 krooni. Poolte abielu on lahutatud 12.12.2005. Peale abielu lahutust on kostjaga 24.03.2006 sõlmitud notariaalne ühisvara jaotamise leping, mille alusel oli kostja osalus lapse ülalpidamises edasi lükatud kuni 01.03.2006. Hagiavalduse kohaselt maksab kostja elatist 2 083 krooni kuus, kuid kulutused lapsele moodustavad 8 860 krooni kuus. Hageja sõnul on nimetatud kulutused seotud sellega, et lapse kiire kasv nõuab suuremaid kulutusi, samuti on lapsel psüühilised häired, mis nõuavad kallihinnalisi ravimeid ja repetiitorite abi koolikohustusega toimetulekul. Hageja töötasu moodustab 6 527 krooni, mis kulub praktiliselt lapse ülalpidamisele. Ülejäänud osas toetab teda materiaalselt tema abikaasa. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuine elatis summas

4 500 krooni kuus, samuti palub hageja välja mõista 7 kuu täiendav elatis kogusummas 16 919 krooni (4500-2083=2417x7=16 919; alates 01.03.2009 kuni september 2009 kaasa arvatud).

KOSTJA VASTUS

Kostja esitas 19. oktoobril 2010 vastuse hagiavaldusele, milles hagi ei tunnista. Kostja teatel on ta kogu aeg täitnud ülalpidamiskohustust, ta on maksnud elatist igakuiselt 2 200 krooni kuus, seega on hagi esitatud põhjendamatult. Kostja on nõus elatise väljamõistmisega kohtu kaudu seadusega ettenähtud määras, so, 2 175 krooni kuus, millelt hageja hakkab ka ise tulumaksu maksma. Kostja on veendumusel, et hageja poolt märgitud kulutused on liialdatud, kõiki hagis märgitud rõivaesemeid ei osteta iga-aastaselt sellistes koguses, samuti ei osteta igal aastal arvutit. Jalgratta on kostja nõus ise ostma. Hageja ei ole esitanud reaalseid tõendeid kulutuste kohta. Samuti ei ole kostjale teada, et poeg vajaks mingeid ravimeid. Kostja arvestuse kohaselt moodustaksid lapse ülalpidamiseks vajaminevad reaalsed kulutused 3 220 krooni kuus, millest kostja maksab 2 200 krooni, seega koos hageja poolt lisatava summaga katab see täielikult poja vajadused. Sotisaalministeeriumi uuringu kohaselt moodustavad 7-13-aastase linnas elava lapse vajadused 2 182 krooni kuus, 14-19-aastase lapse vajadused 3 210 krooni kuus. Kostja on nõus maksma igakuiselt elatiseks 2 175 krooni kuus. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna tema poolt esitatud nõuded on põhjendamatud. Kostja poolt esitatud palgatõendist nähtub, et kostja 4 kuu bruto-töötasu moodustas 36 686 krooni (3x9783+7337), mis moodustab keskmiselt 9 171.50 krooni kuus (bruto) (tl. 30-36).

HAGEJA VASTUS

16. novembril 2009 esitatud vastuses jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Hageja väite kohaselt tuleneb lapse ülalpidamiseks kuluv summa just nimelt poja S.V.`i reaalsetest vajadustest, kes kasvab väga kiiresti. Kuna lapse psüühiline areng ei jõua järele füüsilisele arengule, siis on lapsele arsti poolt välja kirjutatud antidepressandid. Seoses lapse kiire kasvu ja harjumusega närida riiete kaeluseid ja varrukaid toob endaga kaasa riiete kõlbmatuse. Samuti oli kostja teadlik ravimisest, kuna talle räägiti sellest ja kahel korral osutas kostja abi ravimite ostmiseks. Lapse arenguks on vaja nii keeleõpet kui ka korraldatud suvepuhkust (reisid) ning paljud muud pisivajadused, mida hageja hagis ei märkinud. Peale hageja enda osaleb lapse ülalpidamises hageja abikaasa, st, lapse võõrasisa. Hageja leiab, et kostja sissetulekuks on mitte ainult töötasu, vaid ka lähetustasud, seega peaks tema keskmine sissetulek moodustama 16 000 -17 000 krooni kuus (tl. 39-41). KOHTUISTUNG

03. mai 2010 kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada. hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 4 500 krooni kuus alates hagi esitamisest. Algul oli kostjaga kokkulepe, et kostja maksab 2 200 krooni kuus. Lapse vajaduste kohta on esitatud kalkulatsioon. Hageja tegi kostjale ettepaneku osta kahepeale jalgratas, kostja keeldus. Praegune abikaasa töötas varem välismaal, tema aitas poega ülal pidada. Nüüd on ta juba 2 aastat Eestis. Ta on ostnud lapsele arvuti, telefoni. Hageja saab palka umbes 5 700 krooni (neto). Raske on toime tulla. Hageja palub hagi rahuldada, välja mõista elatis 4 500 krooni alates hagi esitamisest, lapse vajadused on toodud ja vastavad tegelikele kulutustele. Laps on erivajadustega, sageli tuleb käia arstide juures, suured kulutused on ravimitele. Lisatud on tõendid. Poeg ei jõua koolis edasi nagu teised. Hageja on nõus ka elatisega summas 3 800-4 000 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda, kuna tema tahtis, et elatis mõistetaks välja kohtu kaudu. Alates 01.03.2009 a. sai hageja elatist 2 200 krooni kuus, selle kohta oli poolte vahel notariaalne kokkulepe. Enne seda maksis kostja ainult eesti ja vene keele repetiitorite eest. Hageja nõuab elatist alates hagi esitamisest ning palub arvestada kostja poolt makstud summasid.

Kostja ei nõustunud hagiga hagiavalduses esitatud suuruses. Kostja esitas kohtule konto väljavõtte, mille kohaselt on kostja tasunud hagejale elatist 2 200 krooni kuus. Kostja on nõus maksma elatist 2 175 krooni kuus. Kostja on seisukohal, et hageja kalkulatsioonis on kulutused lapsele suurendatud. Telefoni hind on liiga suur, jalgratta on kostja nõus ise ostma. Ravimite osas märkis kostja, et on ravimite ostmiseks andnud raha. Kostja töötasu on 8 000 krooni kuus (neto), sellest kuust töötasu langeb veelgi, kostja hakkab saama 5 000 krooni. Tööd on vähemaks jäänud. Kostja ütluste kohaselt on ta vahel kuu, poolteist Eestist ära ja ei saa raha üle kanda. Sellel põhjusel kostja sooviski, et elatis oleks kohtu kaudu välja mõistetud, et oleks selgus selles asjas. Kostja on nõus maksma elatist miinimummääras alates hagi esitamisest. Kuna kostja palk on nüüdsest väiksem, siis ei ole ta võimeline rohkem maksma. Kostja on ka ise ostnud lapsele asju. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda, kuna hagi esitamine oli põhjendamata, või siis poolte endi kanda.

Kostja esindaja hagiga ei nõustunud. Esindajale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik ülal pidada ennast ja ka last, kui tema palgast ei jätku isegi lapse ülalpidamiseks. Hageja poolt esitatud arvestuses on kirjas, et lapse ülapidamiseks kulub 8 000 krooni, töötasu aga on 5

700 krooni. Esindaja on seisukohal, et vajadused on liialdatud, esindaja on kirjalikus vastuses viidanud sotsiaalministeeriumi arvestusele, mille kohaselt kulub 7-13 aastasele linnas elavale lapsele keskmiselt 2 182 krooni kuus ja 14-18 aastasele linnas elavale lapsele 3 210 krooni kuus. Kostja on nõus maksma elatist 2 175 krooni. Esindaja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kulutuste kohta. Kostja ei tunnista hagi selles ulatuses. Kostja on kogu aeg maksnud elatist 2 200 krooni kuus, kui hagi rahuldatakse summas 2 175 krooni, siis palub esindaja elatis välja mõista alates kohtuotsuse tegemisest. Kohtusse pöördumise põhjus ei olnud kostjas, kostja on kogu aeg maksnud. Hageja nõuded on põhjendamatud, kulutused lapsele ei ole sellised ja kostja majanduslik olukord ei ole selline, et maksta elatist sellises summas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

PKS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt alates 2009. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

S.V.`i sünnitunnistusest (tl. 5) nähtub, et E.B. (J. V.) ja A.V. on S.V.`i vanemad. Rahvastikuregistri 08.09.2009 väljavõtte (tl. 6) kohaselt elab laps S.V. koos ema E.B.`ga.

Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus peab vajalikuks märkida, et elatiselt tulumaksu maksval isikul säilib tuludeklaratsiooni esitamisel õigus tulumaksu tagastamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 44, § 46.

Kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde ja palus kostjalt alates hagi esitamisest välja mõista elatis summas 4 500 krooni kuus, arvestades kostja poolt elatisena makstud summasid. Hageja viitab asjaolule, et peale palga on kostjale makstud ka lähetusrahasid, seega on kostja võimeline maksma elatist hageja poolt nõutud summas.

Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et lähetusrahasid ei saa lugeda töötasuks, kuna seda makstakse lähetustega seotud kulutuste (elamine, söök, jne) hüvitamiseks. Kuna kostja ei ole kohtule esitatud dokumentidega tõendanud tema töötasu langust, siis lähtub kohus kostja poolt esitatud tõendist, mille kohaselt moodustab tema töötasu keskmiselt 8 000 krooni kuus (neto).

Kostja hagiga ei nõustunud, kostja on nõus ja võimeline maksma elatist seadusega ettenähtud määras, st, 2 175 krooni kuus. Kostja on senini maksnud elatist summas 2 200 krooni kuus. Antud asjaolu leiab kinnitust kostja pangakonto väljavõttega (tl. 33-36). Kostja ja kostja esindaja arvamuste kohaselt on hageja poolt esitatud nõuded üle liialdatud, samuti on nõutava elatise summa sisse arvestatud ühekordsed, mitte igakuisedja/või iga-aastased kulutused – arvuti, telefon, jalgratas. Seda enam, et kostja on nõus jalgratta ise ostma. Kostja poolt esitatud palgatõendist lähtuvalt ei ole tööandja kostjalt elatist maha arvestanud, seega on hagejale makstud elatiselt tasunud tulumaksu kostja (tl. 32).

Alates 14.05.2004. a kehtima hakanud PKS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt, igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele, st. mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samas arvestab kohus asjaolu, et kostja on vabatahtlikult osalenud lapse ülalpidamises, makstes elatist summas 2 200 krooni kuus. Sellest lähtuvalt tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena makstud ja/või lapse ülalpidamiseks kulutatud summasid.

Hageja poolt elatise nõue summas 4 500 krooni ei ole kohtu arvamuse kohaselt põhjendatud, kuna hagile lisatud kalkulatsioonist nähtub, et lapse S. ülalpidamiskulude hulka on arvestatud arvuti maksumus, mis ühe kuu kohta moodustab 600 krooni, mobiiltelefoni maksumus, 115 krooni kuus, jalgratta maksumus 250 krooni kuus, suvepuhkus Saaremaal 167 krooni kuus. Kuna elatis mõistetakse välja kuni alaealise lapse S. 18-aastaseks saamiseni, siis ei saa igakuise elatise summa sisse arvestada ühekordseid väljaminekuid. Samuti tuleb arvestada asjailuga, et kostja on kogu selle aja jooksul maksnud elatist igakuiselt, seega on ta elatise maksmise kaudu osalenud ende esemete soetamises. Kohus nõustub kostja arvamusega, et arvutit ja mobiiltelefoni ei osteta igal aastal, jalgratas on aga veel ostmata. Samuti tuleb interneti eest tasutud summa jagada 3-ga (kolm pereliiget), seega moodustab see summa mitte 200, vaid 70 krooni kuus. Kostja arvamuse kohaselt on liialdatud ka rõivastele, hügieenitarvetele ja toitumisele kuluvad summad, 3 720 krooni toidule, 155 krooni hügieenitarvetele ja 706 krooni rõivastele kuus on ilmselgelt liiga suured summad. Hageja on kohtuistungil esitanud ostutšekid Maxima kauplustest, millest nähtub, et keskmiselt moodustab ostutšeki maksumus 200 krooni (75-300 krooni), st, ca 70 krooni pereliikme kohta päevas, mis moodustab ca 2100 krooni kuus inimese kohta. Nagu tšekkidest nähtub, on tasutud mitte ainult toidukaupade eest, vaid ka olmekeemia või hügieenitarvete eest. Hageja poolt esitatud ostutšekkidest nähtub, et rõivastele ja jalatsitele kulub keskmiselt 500 krooni kuus. Hageja ei ole millegagi tõendanud repetiitoritele makstavaid summasid, samuti on jätnud märkimata, mitu kuud aastas lapse repetiitorite juures tegeleb. Kui võtta aluseks kooliaasta pikkus, so

9 kuud, siis moodustab igakuine repetiitoritele makstav summa keskmiselt 1 395 krooni (1860x9=16740/12=1395).

Seega moodustavad lapse ülapidamisega seotud kulutused keskmiselt 5 152 krooni kuus (toit ja hügieenivahendid 2100 krooni + riietus 500 krooni + õppevahendid 77 krooni + ravimid 352 krooni + internet 70 krooni + repetiitorid 1 395 krooni + telefonikõned 150 krooni + kommunaalteenused 508 krooni). Rahvastikuregistri 21.05.2010 väljatrükist nähtub, et hageja on abielus, seega osaleb hageja perekonna ülalpidamises hageja abikaasa S. B.

Kohus, lähtudes lapse reaalsetest vajadustest ja hageja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hageja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus, tutvunud esitatud tõenditega, on arvamusel, et elatise nõue summas 4 500 krooni on ebamõistlikult suur ja koormav kostjale, ka ei ole antud summa kohtule esitatud dokumentidega tõendatud.

Arvestada tuleb ka asjaoluga, et laps Sergei veedab aeg-ajalt aega koos isaga, kes sellel perioodil kannab lapse ülalpidamisega soetud kulutusi. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt, ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 18.09.2009 summas 3 200 krooni kuus, kuni poja S.V.`i täisealiseks saamiseni, s.o. 05.08.2014 või vanema Kohus arvestab asjaoluga, et nimetatud summalt tuleb hagejal tasuda tulumaksu 21%, so, 672 krooni kuus, seega hakkab hageja elatisena saama 2 528 krooni, mis katab ca 50% kohtu poolt tuvastatud lapse vajadustest. Samas märgib kohus veelkord, et hagejal kui tulumaksu maksval isikul säilib tuludeklaratsiooni esitamisel õigus tulumaksu tagastamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 44, § 46.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada A.V.`i poolt elatisena makstud summasid.

Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, §

632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt.

Johannes Külaots Kohtunik