3-08-1586/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Virgo Saarmets ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1586 Haldusasi Pavel Nesterovi kaebus Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 12. mai 2008. a korralduse nr 12- 2.1/5135 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Pavel Nesterovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

4. mai 2010. a Menetlusosalised Kaebuse esitaja Pavel Nesterov, esindaja vandeadvokaat Margo Normann Vastustaja Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskus, esindaja Arnold Vismann

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2010. a otsus haldusasjas nr 3-08-1586 muutmata, Pavel Nesterovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25. juuni 2010. a. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS §

54 lg 2 või § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

3-08-1586

2(9) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskus (edaspidi ka LMTK) andis 12. mai 2008. a korralduse nr 12-2.1/5135 (tl 11-13) Winnipeg Invest LLC suhtes revisjoni alustamiseks. Korralduse kohaselt on LMTK-l andmed, et Pavel Nesterov omab alates 11. jaanuarist 1999. a Winnipeg Invest LLC Hansapangas oleva arvelduskonto allkirjaõigust. Kontole on laekunud perioodil 1. jaanuarist 2005. a kuni 31. oktoobrini 2006. a üle 425 miljoni krooni Eesti ja välismaa äriühingutelt nende Eestis asuvatelt arvelduskontodelt. Enamus (99,99%) arvelduskontole laekunud rahast kantakse edasi Eestis asuvate teiste äriühingute arvelduskontodele. Winnipeg Invest LLC poolt Eestis avatud arvelduskonto olemasolu ja kontol toimunud tehingute põhjal on alust arvata, et äriühingul võis toimuda Eestis majandustegevus, kuid tegevuskoht Eestis on jäetud registreerimata. Korraldusega teatati, et 5. juunil 2008. a alustatakse revisjoni, mis hõlmab Winnipeg Invest LLC kontol toimunud tehingutelt tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimist maksustamisperioodidel jaanuar 2005 kuni oktoober 2006; Winnipeg Invest LLC esindaja P. Nesterovi kohustati 5. juuniks 2008. a ilmuma maksuhalduri juurde esmase seletuse võtmiseks ja dokumentide (arved, lepingud, volitused jne) esitamiseks; teatati revisjoni läbiviimise ajavahemik; selgitati maksuhalduri õigusi, maksukohustuslase õigusi ja kohustusi, korralduse täitmata jätmise või maksuhalduri tegevuse takistamise eest trahvi määramise võimalusi ning korralduse vaidlustamise võimalusi.

2. juunil 2006. a saatis P. Nesterov LMTK-le teate (tl 17), milles selgitas, et ta ei ole Winnipeg Invest LLC esindaja, ei ole ega ole olnud firma omanik, direktor, juhatuse liige või dokumentide hoidja, mistõttu talle korralduse esitamine ei too talle ega äriühingule kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi; kuna teate saatja ei ole äriühingu esindaja, pole tal võimalik seletusi anda ja dokumente esitada, ka ei saa korraldust maksukohustuslasele kättetoimetatuks lugeda; korraldus on saadetud edasi teadmiseks äriühingu asukohta USA-s ja juhatuse liikme asukohta Venemaal teates märgitud aadressidel.

P. Nesterovi 2. juuni 2008. a vaie (tl 14-16) korralduse kehtetuks tunnistamiseks jäeti Maksuja Tolliameti 9. juuli 2008. a vaideotsusega (tl 18-20) rahuldamata.

2. Pavel Nesterov esitas 30. juulil 2008. a Tallinna Halduskohtule kaebuse LMTK 12. mai 2008. a korralduse tühistamiseks. Kaebuse väidete kohaselt on korralduse kaebajale edastamine põhjendamatu ja ebaseaduslik. Korraldus saadeti kaebajale kui Winnipeg Invest LLC esindajale, kuid korraldusest ei selgu, miks peab maksuhaldur kaebajat äriühingu esindajaks, mida ta ei ole. Tal puuduvad igasugused volitused äriühingu esindamiseks maksumenetluses. Korraldus ei vasta HMS § 56 lg 2 nõuetele. Maksuhaldur ei viita korralduses õigusnormidele, mille kohaselt on Eesti maksuhalduril õigus läbi viia revisjoni Ameerika Ühendriikides registreeritud äriühingu suhtes. Kuna korraldusega pannakse kaebajale seadusevastaselt kohustusi, rikub see tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja sundimine esindama äriühingut rikub tema õigust vabalt valida elukutset ja tegevusala.

3. Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2009. a otsusega jäeti P. Nesterovi kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:

3-08-1586

3(9) 1) kaebaja väitel rikub korraldus tema subjektiivset õigust vabalt valida elukutset ja tegevusala, kuna sunnib kaebajat esindama äriühingut, millega tal ei ole mingit puutumust. PS § 29 alusel on isikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Korralduse eesmärgiks ei ole kaebaja sundimine töötama äriühingus Winnipeg Invest LLC, vaid revisjoni alustamine äriühingus ja kaebaja kohustamine ilmuma maksuhalduri juurde. Asjaolu, et korralduses pöördutakse kaebaja kui äriühingu esindaja poole, ei saa rikkuda tema põhiseaduslikku õigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta;

2) kaebaja on väitnud korralduse motiveerimatust. Pole usutavad kaebaja kui äriühingu juhatuse pikaajalise liikme väited, et talle jäid arusaamatuks korralduse andmise faktilised ja õiguslikud alused. Asjaolu, et korralduses ei ole üksikasjalikult lahti kirjutatud, miks leiti, et kaebaja on äriühingu esindaja, ei muuda korraldust õigusvastaseks. Kui kaebaja ka ei mõistnud, miks ta on kutsutud maksuhalduri juurde äriühingu esindajana, oli talle arusaadav korralduse põhjendus – algatada äriühingu suhtes revisjon ja kohustada kaebajat äriühingu esindajana ilmuma maksuhalduri juurde.

Kaebaja pole vaidlustanud seda, et ta oli revideeritaval perioodil äriühingu arvelduskonto allkirjaõiguslik isik, mistõttu on põhjust eeldada, et ta teab anda selgitusi korralduses märgitud ajavahemikus tema poolt teostatud pangatehingute kohta. See on piisav, et korralduse adressaat saaks aru, miks pöörduti tema kui äriühingu esindaja poole. Samuti oli kaebajal võimalus täita korralduses esitatud nõue ja ilmuda maksuhalduri juurde korralduses märgitud ajal ning esitada omapoolne selgitus asjas;

3) kaebaja väitel ei ole tal korralduse andmise seisuga ei äriühingu seadusliku esindamise õigust ega ka allkirja õigust pangas. Ta esitas 2. juunil 2008. a maksuhaldurile teate, et ta ei ole äriühingu esindaja ja seetõttu pole tal võimalik anda seletusi ega esitada dokumente. Samuti kinnitas kaebaja, et ta ei ole ega ole olnud firma omanik, direktor, juhatuse liige või dokumentide hoidja. Winnipeg Invest LLC põhikirja 9. ptk kohaselt juhivad äriühingut juhid, kes tegutsevad liikmete järgmise aastakoosolekuni või kuni ametijärglaste valimisteni:

A. S. ja Pavel Nesterov. Tõendeid, mis lükkaksid ümber põhikirjas toodud äriühingu juhtide isikute andmed või tõendaksid põhikirja sätete muutmist, ei ole esitatud. Tõendamaks, et kaebaja kui Winnipeg Invest LLC seadusjärgse esindaja volitus on lõpetatud alates 28. maist 2007. a, on kaebaja kohtule esitanud 20. juuni 2007. a direktorite nõukogu otsuse. Sellest nähtuvalt kiideti juhatuse 3. mai 2007. a otsusega heaks P. Nesterovi tagasikutsumine Winnipeg Invest LLC Eesti filiaali direktori ametikohalt, kuid juhatuse esimees on teinud otsuse lõpetada P. Nesterovi volitused Winnipeg Invest LLC suhtes.

Direktorite nõukogu 20. juuni 2007. a otsus on vastuolus selle aluseks oleva äriühingu juhatuse otsusega. Samas põhikirja 9. ptk kohaselt tegutsevad äriühingu juhid kuni liikmete aastakoosolekuni. Tõendeid, mis kinnitaksid juhatuse

3. mai 2007. a otsust kaebaja Winnipeg Invest LLC esindamise volituse lõpetamise osas ning direktorite nõukogu ja juhatuse esimehe pädevust äriühingu ühe juhi P. Nesterovi seadusjärgsete volituste lõpetamiseks, esitatud ei ole. Oluline on märkida, et 12. aprillil 2007. a oli kaebaja Winnipeg Invest LLC seadusjärgne esindaja – direktor ja juhatuse liige (kohtuotsuses viidatakse tl 42 pöördel olevale 12. aprilli 2007. a dokumendile „Winnipeg Invest LLC Otsus filiaali registreerimiseks ja filiaalile juhataja määramiseks Eesti Vabariigis“, mille on Winnipeg Invest LLC nimel allkirjastanud Pavel Nesterov seadusjärgse esindaja – direktor/juhatuse liikmena). Lähtudes eeltoodust, on ebaõiged kaebaja poolt 2. juuni 2008. a teates maksuhaldurile esitatud väited, et ta ei ole ega ole olnud firma direktor, juhatuse liige või dokumentide hoidja; 4) MKS § 10 lg 1 alusel kontrollib maksuhaldur selle seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Maksuhalduri selgituste kohaselt on Winnipeg Invest LLC-l Eestis pangakonto, millest nähtub suur rahaline käive. Kaebaja, kes omas arvelduskonto kasutamisõigust, ei ole seda vaidlustanud. Seega sai maksuhalduril tekkida põhjendatult arvamus, et äriühingul oli Eestis kontrollitaval perioodil

3-08-1586

4(9) majandustegevus. Äriühingu majandustegevuse või tegevusetuse kohta tuleb koguda tõendeid haldusmenetluse käigus. Asjaolu, et äriühing on registreeritud välismaal, ei välista, et tema majandusvõi kutsetegevuse koht võib olla Eestis. Kahtluse korral peab maksuhaldur tuvastama, kas on tekkinud maksuõigussuhe ja vastav kohustis; 5) neil asjaoludel on maksuhaldur põhjendatult eeldanud, et kaebaja käsutuses võib olla maksumenetluse läbiviimiseks vajalikke dokumente ja talle on teada asjaolud seoses pangakontol toimunud ülekannetega. Pöördumine kaebaja kui äriühingu esindaja poole oli õigustatud. Tuvastatud pole selliseid menetlusja vormivigu, mis oleksid võinud rikkuda kaebuses kirjeldatud õigusi ja mõjutada asja otsustamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Pavel Nesterovi apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) halduskohtu otsuse põhjendustes puuduvad viited materiaalõigusnormidele. Hinnates korralduse vastavust HMS §-le 56 pidanuks kohus selgitama, millistele õiguslikele alustele korraldus toetub ja kuidas on õiguslik alus ja faktilised asjaolud seotud. Kaebaja on kogu menetluse vältel nõudnud korralduse õigusliku aluse esiletoomist nii tema esindusõiguse, Winnipeg Invest LLC õigusliku seisundi kui ka välismaa äriühingu revideerimise võimalikkuse kohta, mida pole tehtud. Viidatud MKS § 10 lg 2 on üldise iseloomuga kompetentsinorm. Kohtu väitel pidi kaebaja äriühingu juhatuse pikaajalise liikmena aru saama korralduse alustest, kuid millisele äriühingu juhatuse pikaajalise liikme seisundile kohus osutas, pole arusaadav. Toimiku materjalist nähtuvalt oli kaebaja Winnipeg Invest LLC seaduslik esindaja 8. novembrist 2006. a kuni 28. maini 2007. a, mida ei saa pidada pikaajaliseks. Kohus pidas ebaõigesti oluliseks vaid adressaadi arusaamist, mis põhjustel pöördus maksuhaldur tema kui äriühingu esindaja poole. Oluline aga on, et korraldusega saab kohustada maksuhalduri juurde ilmuma vaid isikut, kes on äriühingu seaduslik esindaja korralduse andmise hetkel. Kaebaja ei olnud Winnipeg Invest LLC seaduslik esindaja seisuga

12. mai 2008. a. Ühtegi tõendit selle kohta toimikus ei ole. Ka ei nähtu, et maksuhaldur oleks enne korralduse andmist esinduse küsimuses pöördunud registripidaja poole; 2) kohus jättis tähelepanuta põhilise – hoolimata sellest, et kaebaja ei ole äriühingu seaduslik esindaja, teatati tema kodusel aadressil välismaa äriühingu revisjoni alustamisest ja kutsuti teda esindajana ilmuma maksuhalduri juurde. Kolmanda isikuna teda ei kutsutud, MKS §-le

61 korraldus viidet ei sisalda, ehkki kõik, kes ei ole äriühingu seaduslikud esindajad, on kolmandad isikud, kelle suhtes kohaldub MKS § 62 lg 2. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kaebaja volitused Winnipeg Invest LLC seadusliku esindajana algasid 8. novembrist 2006. a, seega pärast revideerimisele kuuluvat perioodi. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väited, et TsÜS § 31 lg-st 1 lähtuvalt on eraõigusliku isiku organid üldkoosolek ja juhatus; 3) arusaamatuks jääb, kuidas on vaidluse lahendamisega seotud Winnipeg Invest LLC põhikirja 9. ptk. Sellest ei nähtu, et kaebaja oleks äriühingu seaduslik esindaja korralduse andmise seisuga. Kohtu viited põhikirja 9. ptk-le on ainetud, sest kohtu käsutuses pole korralduse andmise seisuga kehtivat põhikirja ja kohus ei tea, millal toimus aastakoosolek. Rõhutades, et 12. aprillil 2007. a oli kaebaja Winnipeg Invest LLC seadusjärgne esindajadirektor ja juhatuse liige, tuvastas kohus ise, et viimane teadaolev info kaebaja esindusõiguse kohta on sellest ajast; 4) korralduses puuduvad õiguslikud asjaolud, millisel alusel revideerib Eesti Vabariigi maksuhaldur Ameerika Ühendriikides registreeritud äriühingut. Kaebaja soovib teada, millisel

3-08-1586

5(9) õiguslikul alusel välismaa äriühingu revisjon toimub. HMS § 56 lg 2 alusel tuleb välismaa äriühingu revisjoni alustamisel teha vastav viide. Asjast ei nähtu, et maksuhaldur oleks teavitanud revisjoni algusest revideeritavat tema äriregistrisse kantud asukoha (Ameerika Ühendriikides) kaudu. Korralduses märgitud neljast aadressist Tallinnas ei ole ükski Winnipeg Invest LLC asukoht. Äriühingule mõeldud kirju ei saadeta seaduslike esindajate asukohta, vaid äriühingu asukohta. Kaebaja teavitamine ei taga äriühingu teadmist revisjoni alustamisest. Kuna kaebaja ei ole äriühingu seaduslik esindaja, ei saa korraldust lugeda revideeritavale kättetoimetatuks; 5) kuna Eesti Vabariigi äriregistris on Winnipeg Invest LLC kohta märge, et viimane ei pea majandusaasta aruannet avalikustama, jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel nõuab maksuhaldur selgitusi äriühingu tegevust puudutavate dokumentide kohta. Kui ettevõttel puudub majandusaasta aruande avalikustamise kohustus, pole ta kohustatud avalikustama ka muid oma tegevusega seotud dokumente. Selgusetuks jääb, millise riigi seadusega kehtestatud tulumaksu tasumist kontrollitakse. Viide MKS § 10 lg-le 2 pole piisav õiguslik alus revisjoni alustamiseks Ameerika Ühendriikides registreeritud juriidilise isiku tulumaksu tasumise õigsuse kontrollimiseks. 6) kohus jättis tähelepanuta, et vaidlustatud korralduse sisuks oli teade välismaa äriühingu suhtes revisjoni alustamisest ja kaebaja ilmumiskohustus seletuste võtmiseks ja dokumentide esitamiseks. Kohtu seisukoht, et kaebajal oli võimalus korralduses esitatud nõue täita, ilmuda maksuhalduri juurde ja anda omapoolne selgitus, jääb arusaamatuks. Kaebaja on kirjalikult ja ammendavalt teatanud, et ta pole esindaja ja tal ei ole dokumente esitada. Kirjalik vastus on piisav ja isik ei pea seda teavet edastama seletuse vormis. Kuna kaebaja sai seaduslikuks esindajaks pärast revideeritavat perioodi, on igati mõistlik, et tal ei ole maksuhaldurile nõutavaid dokumente esitada. Revideeritav otsustab ise, kes teda esindab. Milliseid dokumente esitada ja milliseid mitte, ei otsusta mitte kaebaja, vaid Winnipeg Invest LLC. Kaebaja veendumuse kohaselt on halduskohus ja maksuhaldur ajanud segi maksukohustuslase ja kolmanda isiku mõisted.

5. Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) kohtuotsus on motiveeritud ja seaduslik. Äriühinguga olid kaebajal esindussuhted alates 11. jaanuarist 1999. a. Kaebajale pangakonto kasutamise/käsutamise allkirjaõiguse andmine ei olnud puhtalt formaalne, sest perioodil jaanuar 2005 kuni oktoober 2006 moodustas rahaline käive kontol 425 miljonit krooni. Korraldusest nähtuvalt küsiti kaebajalt teavet ja dokumente, mis puudutasid just pangakontol raha liikumist, mitte aga äriühingu Winnipeg Invest LLC kogu majandustegevuse kohta; 2) maksuhaldur ei ole käsitlenud vaidlustatud korralduses kaebajat kolmanda isikuna. Kaebaja seotus tuleneb otseselt tema suhetest Winnipeg Invest LLC-ga – äriühingu esindamine suhetes kolmandate isikutega finantsoperatsioonide teostamisel ja äriühingu pangakonto käsutusõiguse omamine; 3) kohtu käsitlus kaebaja volituste osas on asjakohane ja põhineb kohtuasjas esitatud tõenditele. Lisaks allkirjaõigusele pangas oli kaebaja Winnipeg Invest LLC seadusjärgne esindaja – direktor/juhatuse liige, mida kaebaja on ise tunnistanud, kuid seda ainult kuni direktorite nõukogu otsuse vastuvõtmiseni 20. juunil 2007. a. Mingit direktorite nõukogu 20. juuni 2007. a otsusest tulenevat muudatust äriühingu juhtimisstruktuuris kinnitatud ega registreeritud ei ole. Kohtu viited Winnipeg Invest LLC põhikirja 9. ptk-le ei ole ainetud ja kohtu järeldus, et kaebaja oli kohustatud korraldust täitma, ei ole vale. Kohus järeldas õigesti, et kaebaja 2. juuni 2008. a teates maksuhaldurile esitatud väited on ebaõiged;

3-08-1586

6(9) 4) tulenevalt asjaolust, et kaebaja on käesoleva ajani Winnipeg Invest LLC üks juhtidest, äriühing oma tegevust Eesti Vabariigis legaliseerinud ja registreerinud ei ole ning äriühingul puudub asukoha aadress Eestis, saadeti korraldus kaebaja võimalike eluja asukohtade aadressidel. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, nagu puuduks Eesti Vabariigil suveräänsus oma territooriumil majandusja ettevõtlustegevuse üle järelevalve ja kontrolli teostamiseks. Äriühingu asutamine välisriigis ja sellele järgneva majandustegevuse Eesti Vabariigis registreerimata jätmine ei tähenda, nagu puuduks maksuhalduril õigus alustada kontrolli ja küsida teavet. Tegevus, mis on toimunud või toimub äriühingul väljaspool Eestit, sh majandusaasta aruanded, ei ole revideerimise objekt.

6. Asja arutamisel ringkonnakohtu istungil toetas kaebaja esindaja apellatsioonkaebust. Vastustaja esindaja palus selle rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust.

8. Apellatsioonkaebus tugineb kokkuvõtlikult kahele väitele: 1) maksuhaldur ega kohus pole näidanud, millisel õiguslikul alusel on Eesti maksuhalduril õigus kontrollida välismaa äriühingu väidetavat maksukohustust; 2) kaebaja ei olnud korralduse andmise ajal Winnipeg Invest LLC seaduslik esindaja ja kohtu teistsugune seisukoht tugineb tõendite ebaõigele hindamisele, sest sellekohaseid tõendeid toimikus ei ole.

I

9. Ehkki väited välismaa äriühingu revideerimise aluste näitamata jätmise kohta ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi (kaebusega on kohtusse oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks pöördunud füüsiline isik Pavel Nesterov, mitte juriidiline isik Winnipeg Invest LLC), märgib ringkonnakohus, et halduskohtu otsuses on õigesti selgitatud, et äriühingu registreerimine välismaal ei välista, et tema majandustegevuse koht võib olla Eestis, ning kahtluse korral peab maksuhaldur tuvastama, kas on tekkinud maksuõigussuhe ja vastav kohustis.

10. Vaidlustatud korraldusest järeldub, et maksuhalduri eesmärk on kontrollida mitteresidendi püsiva tegevuskoha tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust. MKS § 6 lg 4 p 3 kohaselt võib seadusega sätestada juhud, mil juriidilise isiku struktuuriüksust või temale kuuluvat ettevõtet käsitatakse iseseisva maksukohustuslasena. MKS § 9 lg 3 näeb ette, et püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht on ka mitteresidendil, kelle majandustegevus Eestis toimub vastavalt tulumaksuseaduses (TuMS) sätestatule volitatud esindaja kaudu. MKS § 21 kohaselt tuleb püsiv tegevuskoht maksuhalduri juures registreerida, kui välismaa juriidiline isik alustab Eestis majandustegevust püsiva tegevuskoha kaudu, mida ei ole filiaalina kantud äriregistrisse (vt ka MKS § 18 lg 1 p 4). TuMS § 7 selgitab, mis on püsiv tegevuskoht. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kui Eestis tegutseb mitteresidendi esindaja, kes on volitatud tegema ja korduvalt teeb mitteresidendi nimel tehinguid, loetakse, et

3-08-1586

7(9) mitteresidendil on Eestis püsiv tegevuskoht selle esindaja poolt mitteresidendi nimel Eestis tehtud tehingute osas. Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha maksustamist reguleerib TuMS § 53. Toimikust nähtub, et Winnipeg Invest LLC püsiv tegevuskoht oli Eesti filiaalina kantud äriregistrisse 10. märtsist 1999. a kuni 4. aprillini 2003. a (väljavõte äriregistri teabesüsteemist tl 30) ning taas on püsiv tegevuskoht Eesti filiaalina kantud äriregistrisse 24. aprillil 2007. a (väljavõte äriregistri teabesüsteemist tl 31). Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt ei ole Winnipeg Invest LLC revideeritaval perioodil oma tegevuskohta Eestis registreerinud. Registreerimata jätmine ei välista siiski tema kontrollimist, sest maksuhalduril on kontol toimunud rahade liikumist arvestades piisav põhjus arvata, et tegelikkuses toimus majandustegevus ka vahepealsel perioodil.

II

11. Halduskohus ei ole kaebaja esindusõigust puudutavate tõendite hindamisel eksinud.

12. Kui maksuhaldurile 2. juunil 2008. a edastatud teates väitis kaebaja, et ta ei ole ega ole olnud firma direktor või juhatuse liige (sama väitis kaebaja vaides tl 15), siis apellatsioonkaebuses on kaebaja asunud väitma, et ta oli küll Winnipeg Invest LLC juhatuse liige, kuid seda üksnes perioodil 8. novembrist 2006. a kuni 28. maini 2007. a ning et toimikus pole tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja seaduslikuks esindajaks olemist vaidlustatud korralduse andmise seisuga, s.o 12. mail 2008. a.

13. Apellatsioonkaebuse järeldus, nagu oleks halduskohus tuvastanud, et viimane teadaolev info kaebaja esindusõiguse kohta pärineb 12. aprillist 2007. a, tugineb kohtuotsuse põhjendustest ühe lause kontekstist välja rebimisele. Muuhulgas toimiku lehe 42 pöördel asuvale tõendile tõendite kogumis rajas kohus järelduse, et kaebaja 2. juuni 2008. a teates maksuhaldurile esitatud väited selle kohta, et: „mina … ei ole ega ole olnud firma … direktor ega juhatuse liige või dokumentide hoidja…“ on ebaõiged.

14. Et kaebajat oli alust pidada 12. mai 2008. a seisuga seaduslikuks esindajaks, nähtub äriregistri teabesüsteemi 13. oktoobri 2008. a väljavõttest (tl 31), mille kohaselt äriühingu seadusjärgsed esindajad on A. S. ja Pavel Nesterov, kusjuures mõlema esindusõiguse lõppemise aeg on määramata. Äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 7 kohaselt tuleb äriregistrisse kantud andmete muutumisel, sh äriühingu juhatuse liikme ja likvideerija nimetamisel ja tagasikutsumisel ja nende esindusõiguse muutumisel ning äriühingu lõpetamisel viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks. ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Väidetavalt lõppesid kaebaja volitused Winnipeg Invest LLC seadusjärgse esindajana 28. maist 2007. a, kuid sellekohast kannet ei olnud äriregistrisse halduskohtus kaebuse läbivaatamise ajaks (8. aprill 2009. a) veel tehtud. Sellekohast kannet ei olnud tehtud Ameerika Ühendriikide Wyomingi osariigi registris (maksuhalduri 30. märtsi 2009. a protokoll Winnipeg Invest LLC otsingu kohta, tl 52-54) ega ole tehtud ka apellatsioonkaebuse läbivaatamise ajaks (maksuhalduri 31. märtsi 2010. a protokoll Winnipeg Invest LLC otsingu kohta). Lisaks halduskohtu otsuses põhjendatult esile toodule (otsuse vastuolu selle alusena viidatud juhatuse otsusega kiita heaks P. Nesterovi tagasikutsumine Eesti filiaali direktori ametikohalt; tõendite puudumine, mis kinnitaksid A. S. pädevust äriühingu juhi volituste

3-08-1586

8(9) lõpetamiseks), ei ole kaebaja poolt alles 7. aprillil 2009. a halduskohtule esitatud ja 20. juuni 2007. a kuupäevaga dateeritud „Winnipeg Invest LLC direktorite nõukogu otsus“ (tl 46-49), millest nähtuvalt otsustas A. S. lõpetada alates 28. maist 2007. a P. Nesterovi volituse Winnipeg Invest LLC seadusjärgse esindajana, usaldusväärne tõend ka äriühingu juhi volituste väidetava lõppemise kohta asjakohastes registrites kannete tegemata jätmise tõttu. Sellest, et ringkonnakohtule asja arutamisel kaebaja poolt esitatud äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt on käesolevaks ajaks muutmiskanne Eesti äriregistris tehtud (kanne kinnitatud 20. aprillil 2009. a), ei järeldu, et halduskohus oleks tõendeid ebaõigesti hinnanud. Ringkonnakohus leiab, et vaadeldavaga sarnaseid otsuseid esindusõiguse väidetava lõpetamise kohta on võimalik hõlpsasti ka tagantjärele koostada näiteks eesmärgiga hoiduda püsiva tegevuskoha kontrollimisest maksuhalduri poolt.

15. Apellatsioonkaebuses väidetakse, et kohtu käsutuses pole korralduse andmise seisuga kehtivat põhikirja, kuid apellandi enda poolt ringkonnakohtule esitatud äriregistri teabesüsteemi väljavõttest 4. mai 2010. a seisuga ilmneb, et 16. oktoobril 1996. a kinnitatud põhikirja on muudetud 8. novembril 2006. a. Sellest järeldub, et kohtu käsutuses on põhikiri, mis kehtib muutmatul kujul siiani (8. novembri 2006. a kuupäevaga dateeritud „Winnipeg Invest LLC muudetud ja ümbersõnastatud põhikiri“ tl 41-42). Kui kaebajal on andmeid, et põhikirja on muudetud, tulnuks esitada oma väidete kinnituseks muudetud põhikiri. Nimetatud põhikirja 9. ptk puutub asjasse, sest sätestab, et äriühingut juhivad juhid; juhtidena tegutsevate juhtide, kes tegutsevad liikmete järgmise aastakoosolekuni või kuni tema/nende ametijärglase või ametijärglaste valimiseni või kvalifitseerumiseni, nimed on A. S. ja Pavel Nesterov. Apellatsioonkaebuses peetakse kohtu viidet põhikirja 9. ptk-le ainetuks ka seetõttu, et kohus ei tea, millal toimus aastakoosolek. Samas ei väida kaebaja, et tema volitused oleksid lõppenud aastakoosolekul, vaid väidab, et tema volitused lõpetas äriühingu teine juht A. S. 20. juuni 2007. a otsusega. Väidet, et tema volitused lõppesid aastakoosolekul, ei ole kaebaja esitanud ega tõendanud.

16. Kaebaja arusaam, nagu tugineks vaidlustatud korraldus õigusliku alusena üksnes MKS §

10 lg-le 2, on ekslik. Muuhulgas on korralduses korduvalt viidatud MKS §-le 79 „Seletuste võtmine, dokumentide ja asjade kontrollimine, äravõtmine ja muud toimingud“. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt on revidendil õigus saada revisjoni läbiviimisel maksukohustuslaselt seletusi ja lg 2 kohaselt on revidendil õigus viia läbi vaatlusi, kaasata eksperte ja spetsialiste, teha kontrollitavatest dokumentidest väljavõtteid ja ärakirju ning sooritada muid sama seaduse

6. peatükis sätestatud toiminguid, arvestades 7. peatükis sätestatud erisusi. See tähendab, et revidendil on õigus sooritada revisjoni käigus ka kõiki MKS 6. peatükis üksikjuhtumi kontrolliks ettenähtud ning MKS §-des 60-72 sätestatud toiminguid (vt § 59 lg 2 p 1). MKS §

60 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS §

62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt dokumentide esitamist ning lg 3 kohaselt võib dokumentide esitamine toimuda maksuhalduri ametiruumides. MKS 7. peatükist ei tulene erisusi, mis ei võimaldaks MKS §-de 60 ja 62 alusel kutsuda maksukohustuslast seletuste andmiseks ja dokumentide esitamiseks maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 78 lg 3 p 2 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud esitama revidendile tutvumiseks asjassepuutuvaid dokumente ja vajaduse korral andma nende kohta selgitusi. MKS § 77 lg-st 2 tulenevalt võivad revisjoni kohaks olla ka maksuhalduri ametiruumid, kus dokumente esitatakse.

3-08-1586

9(9) Vaidlustatud korraldus ei sisalda küll kaebaja maksuhalduri ametiruumidesse seletuse võtmiseks ja dokumentide esitamiseks kohustamise õigusliku alusena otsest viidet MKS §- dele 60 ja 62, kuid õigusliku aluse olemasolu oli ja on viite kaudu MKS §-le 79 kontrollitav. Isiku ametiasutusse kutsumise korraldus peab sisaldama ilmumise kohta ja aega koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse (MKS § 60 lg 2). Korraldus sisaldab nõutavat teavet selle kohta, millal, kuhu ja miks kaebaja kutsuti. Korraldus vastab haldusakti põhjendamisnõuetele, on kontrollitav ja õiguspärane. Kaebaja ei väida, et dokumentidega maksuhalduri juurde ilmumine oleks olnud liialt koormav ning et revisjon tulnuks läbi viia maksukohustuslase poolt revidendi käsutusse antud ruumides. Kaebus tugineb tõendamata väitele kaebaja esindusõiguse puudumise kohta korralduse andmise ajal.

17. Neil põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

Lauri Madise

Virgo Saarmets

Ruth Virkus