2-09-69010/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtmisel põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mai 2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-69010 Tsiviilasja hind 1560 krooni Tsiviilasi Osaühingu F hagi ROÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing F (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: Andrei R (xxx) Hageja lepinguline esindaja Enn T (xxx) Kostja: ROÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) Menetlusviis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada seoses kostja õigeksvõtuga.

2. Välja mõista ROÜ-lt 1560 (üks tuhat viissada kuuskümmend) krooni Osaühingu F kasuks.

3. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Menetluskulud jätta ROÜ kanda.

5. Välja mõista ROÜ-lt menetluskulu 1000 (üks tuhat) krooni Osaühingu F kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK 18.12.2009 on Pärnu Maakohtule esitatud Osaühingu F avaldus ROÜ vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse 3120 krooni saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule. Võlgnik

2-09-69010

esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. 21.02.2010 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 31.03.2010 määrusega kohustas Harju Maakohus Osaühingut F esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu. 12.04.2010 esitas hageja oma nõude kostja vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 1560 krooni. Kostja võttis 14.05.2010 kirjas kohtule hagi täies ulatuses õigeks.

KOHTU PÕHJENDUSED TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja vastates kirjaga hagile võttis hagi täies ulatuses õigeks. Kostjale on 26.04.2010 kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi. TsMS §

440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 alusel üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg

1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1560 krooni.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 250 krooni riigilõivu tasumisel hagiavalduse esitamisel ning 750 krooni riigilõivu tasumisel maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt välja hageja kohtukulu 1000 krooni.

Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-09-69010

Heli Käpp kohtunik