2-10-23957/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mail 2010. a, Narva Tsiviilasja number 2-10-23957 Tsiviilasi A H hagi O H vastu elatise suurendamise nõudes Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A H (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja: O H (isikukood XXX, elukoht: XXX) RESOLUTSIOON

1. Keelduda A H hagi O H vastu elatise nõudes menetlusse võtmast.

2. Tagastada esitatud hagi koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hageja seaduslikule esindajale.

3. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@kohus.ee või tarturk.menetlus@kohus.ee) Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 20.05.2010.a Viru Maakohtule hagi O H vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on sündinud XXX ja seega saab täisealiseks XXX.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel.

Tsiviilasi nr 2-10-23957 Viru Maakohtu 24.05.2010 määrus

2(2)

TsMS § 204 lg 1 kohaselt kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda.

TsMS § 202 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusteovõime isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) on piiratud teovõime.

Tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll on vajalik seetõttu, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku osalemine õiguskäibes ja ka kohtumenetluses on piiratud. Sellise isiku õigusi ja huve peab õiguskäibes kaitsma lapsevanem, kes on perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 2 järgi piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. Kohtumenetluses vajab piiratud teovõimega isik samuti teovõimelist esindajat. Tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isik tavaliselt isiklikult menetluses osaleda ei saa ja TsMS § 217 lg 3 järgi peab teda kohtus esindama tema seaduslik esindaja. Seega ei saa piiratud teovõimega tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isik osaleda menetluses ilma (seadusliku) esindajata.

Kuna hageja A H on piiratud teovõimega (alaealine), st. tal pole tsiviilkohtumenetlusteovõimet, siis puudub tal õigus esitada hagi kohtusse. Hagi kohtusse võib esitada alaealise seaduslik esindaja, st. vanem. Hagi esitamise õigus tekib A H alates 18 aastaseks (täisealiseks) saamisest.

TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

Tamara Šabarova Kohtunik