2-10-22235/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedmärkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus men märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus men
Legislator headnote
AI generated2-10-22235/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus men märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus men
Full text
Ärakiri
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Eesti Vabariigi nimel
Eesti Vabariigi nimel
Eesti Vabariigi nimel
Hagi õigeksvõtul põhinev
Hagi õigeksvõtul põhinev
Hagi õigeksvõtul põhinev
Hagi õigeksvõtul põhinev
Kohus
Kohus
Kohus
Kohus
Viru Maakohus
Viru Maakohus
Viru Maakohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kohtunik
Kohtunik
Kohtunik
Sirja Tooming
Sirja Tooming
Sirja Tooming
Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
Otsuse tegemise aeg ja koht
Otsuse tegemise aeg ja koht
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.mai
mai
mai
mai 20
2010.a., Rakvere Kohtum
0.a., Rakvere Kohtum
0.a., Rakvere Kohtum
0.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
aja, Rakvere Rohuaia 8
aja, Rakvere Rohuaia 8
aja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
Tsiviilasja number
Tsiviilasja number
Tsiviilasja number
2-10
10-222
2235
Tsiviilasi
Tsiviilasi
Tsiviilasi
Tsiviilasi
Hagi hind
Hagi hind
Hagi hind
Hagi hind
Swedbank
Swedbank
Swedbank
Swedbank AS
AS
AS
AS hagi
hagi
hagi
hagi M O
M O
M O
M O’a v
a v
a v
a vastu
astu
astu
astu võlgnevuse
võlgnevuse
võlgnevuse
võlgnevuse 100 374
100 374
100 374
100 374 krooni ja
krooni ja
krooni ja
krooni ja
28 senti
senti
senti
senti tasumise
tasumise
tasumise
tasumise nõudes.
nõudes.
nõudes.
nõudes.
85 785 krooni ja 77
85 785 krooni ja 77
85 785 krooni ja 77
85 785 krooni ja 77 senti
senti
senti
senti
Menetlusosalised ja nende
Menetlusosalised ja nende
Menetlusosalised ja nende
Menetlusosalised ja nende
esindajad
esindajad
esindajad
esindajad
Hageja:
Hageja:
Hageja:
Hageja: Swedbank AS
Swedbank AS
Swedbank AS
Swedbank AS, e
, e
, e
, endine
ndine
ndine
ndine ärinimi
ärinimi
ärinimi
ärinimi AS
AS
AS
AS Hansapank,
Hansapank,
Hansapank,
Hansapank,
reg.kood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn,
eg.kood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn,
eg.kood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn,
eg.kood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn,
volitatud esindaja, jurist Silva Kark, asukoht Rakvere 5, Jõhvi
volitatud esindaja, jurist Silva Kark, asukoht Rakvere 5, Jõhvi
volitatud esindaja, jurist Silva Kark, asukoht Rakvere 5, Jõhvi
volitatud esindaja, jurist Silva Kark, asukoht Rakvere 5, Jõhvi
41592, Ida
41592, Ida
41592, Ida
41592, Ida-Virumaa.
Virumaa.
Virumaa.
Virumaa.
Kostja:
Kostja:
Kostja:
Kostja: M O
M O
M O
M O, isikukood
, isikukood
, isikukood
, isikukood xxxx
xxxx
xxxx
xxxx, elukoht
, elukoht
, elukoht
, elukoht xxxx
xxxx
xxxx
xxxx.
Eelmenetluses
Eelmenetluses
Eelmenetluses
Eelmenetluses 25.05.20
.20
.20
.2010.a.
0.a.
0.a.
0.a.
RESOLUTSIOON:
RESOLUTSIOON:
RESOLUTSIOON:
RESOLUTSIOON:
rahuldada
ahuldada
ahuldada
ahuldada Swedbank
Swedbank
Swedbank
Swedbank AS
AS
AS
AS hagi
hagi
hagi
hagi M O
M O
M O
M O’a v
a v
a v
a vastu
astu
astu
astu võlgnevuse 100 374 krooni ja 28
võlgnevuse 100 374 krooni ja 28
võlgnevuse 100 374 krooni ja 28
võlgnevuse 100 374 krooni ja 28 senti
senti
senti
senti
tasumise
tasumise
tasumise
tasumise nõudes
nõudes
nõudes
nõudes tervikuna
tervikuna
tervikuna
tervikuna.
Välja mõista
Välja mõista
Välja mõista
Välja mõista M O
M O
M O
M O’alt (
’alt (
’alt (
’alt (isikukood
isikukood
isikukood
isikukood xxxx
xxxx
xxxx
xxxx) ) ) ) Swedbank AS (reg.kood
Swedbank AS (reg.kood
Swedbank AS (reg.kood
Swedbank AS (reg.kood 10060701
10060701
10060701
10060701) kasuks ja
) kasuks ja
) kasuks ja
) kasuks ja
võlgnevuse katteks
võlgnevuse katteks
võlgnevuse katteks
võlgnevuse katteks 100
100 374
374 (ükssada tuhat kolmsada seitse
ükssada tuhat kolmsada seitse
ükssada tuhat kolmsada seitse
ükssada tuhat kolmsada seitsekümmend
kümmend
kümmend
kümmend neli
neli
neli
neli) krooni ja
) krooni ja
) krooni ja
) krooni ja 28
28 senti.
senti.
senti.
senti.
Jätta me
Jätta me
Jätta me
Jätta menetluskulud kostja kanda.
netluskulud kostja kanda.
netluskulud kostja kanda.
netluskulud kostja kanda.
Määrata hageja menetluskuluks
Määrata hageja menetluskuluks
Määrata hageja menetluskuluks
Määrata hageja menetluskuluks 10
10 000
000 (
( (
(kümme tuhat
kümme tuhat
kümme tuhat
kümme tuhat) kroon
) kroon
) kroon
) krooni ning mõista see summa
ning mõista see summa
ning mõista see summa
ning mõista see summa
välja
välja
välja
välja M O
M O
M O
M O’alt (
’alt (
’alt (
’alt (isikukood
isikukood
isikukood
isikukood xxxx
xxxx
xxxx
xxxx) ) ) ) Swedbank
Swedbank
Swedbank
Swedbank AS
AS
AS
AS kasuks ja menetluskulude katteks.
kasuks ja menetluskulude katteks.
kasuks ja menetluskulude katteks.
kasuks ja menetluskulude katteks.
Välja mõista
Välja mõista
Välja mõista
Välja mõista M O
M O
M O
M O’alt (
’alt (
’alt (
’alt (isikukood
isikukood
isikukood
isikukood xxxx
xxxx
xxxx
xxxx) ) ) ) Swedbank
Swedbank
Swedbank
Swedbank AS
AS
AS
AS (reg.kood
(reg.kood
(reg.kood
(reg.kood 10060701
10060701
10060701
10060701) kasuks viivis
) kasuks viivis
) kasuks viivis
) kasuks viivis
protsendina põhinõudelt
protsendina põhinõudelt
protsendina põhinõudelt
protsendina põhinõudelt 85
85 785
785 kroo
kroo
kroo
krooni ja
ni ja
ni ja
ni ja 77
77 senti
senti
senti
senti alates 1
alates 1
alates 1
alates 11.0
.0
.0
.05.20
.20
.20
.2010.a. kuni tagastamata
0.a. kuni tagastamata
0.a. kuni tagastamata
0.a. kuni tagastamata
põhinõudesumma täitmiseni
põhinõudesumma täitmiseni
põhinõudesumma täitmiseni
põhinõudesumma täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras
VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras
VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras
VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) ja
(EKP intress + 7% aastas) ja
(EKP intress + 7% aastas) ja
(EKP intress + 7% aastas) ja
viivis
viivis
viivis
viivis menetluskuludelt
menetluskuludelt
menetluskuludelt
menetluskuludelt 10
10 00
000 krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni
0 krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni
0 krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni
0 krooni alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni
VÕS § 113 lg. 1 sät
VÕS § 113 lg. 1 sät
VÕS § 113 lg. 1 sät
VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras.
estatud määras.
estatud määras.
estatud määras.
Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Kohtuo
Kohtuo
Kohtuo
Kohtuotsus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
tsus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
tsus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
tsus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Edasikaebamise kord
Edasikaebamise kord
Edasikaebamise kord:
:
:
:
K
K
K
Kohtuotsuse
ohtuotsuse
ohtuotsuse
ohtuotsuse peale on õi
peale on õi
peale on õi
peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu
gus esitada apellatsioonkaebus Tartu
gus esitada apellatsioonkaebus Tartu
gus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu
Ringkonnakohtu
Ringkonnakohtu
Ringkonnakohtule 30 päeva
le 30 päeva
le 30 päeva
le 30 päeva
jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.
jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.
jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.
jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.
Kui
Kui
Kui
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses
apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses
apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses
apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses
märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus men
märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus men
märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus men
märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
etluses
etluses
etluses
(TsMS § 442 lg. 6
(TsMS § 442 lg. 6
(TsMS § 442 lg. 6
(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).
§ 633 lg. 7).
§ 633 lg. 7).
§ 633 lg. 7).
I. Asjaolud ja hageja nõue.
I. Asjaolud ja hageja nõue.
I. Asjaolud ja hageja nõue.
I. Asjaolud ja hageja nõue.
27.02.2009.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja laenulepingu, mille kohaselt hageja
võimaldas kostjale laenu 86 099 krooni ja 77 senti intressimääraga 24% aastas ja tagastamise
tähtajaga 16.02.2014.a. Lepingule lisatud maksegraafiku kohaselt kostja kohustus tasuma
üks kord kuus iga kuu 16-ndal kuupäeval intressi ja põhiosa makse katteks 2 639 krooni ja 10
senti. Kostja jäi maksetega viivitusse alates 16.09.2009.a.
05.11.2009.a. saatis hageja kostjale teate lepingu ülesütlemise ja kirjalikult lepingust
tuleneva võlgnevuse kohta ning palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 20.11.2009.a. Ühtlasi
hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingu üles. Kostja
võlgnevust ei tasunud. 08.03.2010.a. ütles hageja lepingu üles. Seisuga 10.05.2010.a.
moodustab kostja võlgnevus hageja ees 100 374 krooni ja 28 senti, millest võlgnevuse põhiosa
on 85 785 krooni ja 77 senti, intress 13 292 krooni ja 08 senti, põhiosa viivis 1 296 krooni ja 43
senti. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud
tähtajaks ei vasta, teha õigeksvõtul põhinev otsus, kui kostja võtab hagi õigeks, ning kostjalt
välja mõista võlgnevus 100 374 krooni ja 28 senti. Lisaks sissenõutavale viivisele palub hageja
kostjalt alates 11.05.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1
sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista
kostjalt välja hageja menetluskulud summas 10 000 krooni ning viivis menetluskuludelt VÕS §
113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 94 lg. 1, 101 lg.
1 p. 1 ja 6, 102, 113 lg. 1 alusel.
Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid.
II.
II.
II. II. Kostja kirjalik vastus.
Kostja kirjalik vastus.
Kostja kirjalik vastus.
Kostja kirjalik vastus.
Kostja kohtule 24.05.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses võtab hagi õigeks, ei soovi
vastuhagi esitada, võtab menetluskulud enda kanda, on nõus kirjaliku menetlusega ja on nõus
pärast kinnipidamiskohast vabanemist jätkama maksete tasumist senises korras.
II
IIII
III. . . . Maakohtu otsuse põhjendused.
Maakohtu otsuse põhjendused.
Maakohtu otsuse põhjendused.
Maakohtu otsuse põhjendused.
Kohus leidis, et asjas on võimalik teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Hagi on lubatud
ja õiguslikult põhjendatud ning hageja kirjeldatud alustel kuulub rahuldamisele tervikuna,
kuna kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste
õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või
loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.
TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses
hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule
avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule
eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu
väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses.
VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte suhted
rajanevad laenulepingul. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)
andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga
kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja
sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb
maksta intressi. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või
tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik
peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb
lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on
kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane
täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt
kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles
öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise
kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub
raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib
võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1
kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda
viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema
intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi.
TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt
alates 11.05.2010.a. kuni põhinõude 85 785 krooni ja 77 senti täieliku tasumiseni välja mõista
viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461 lg. 4 kohaselt
kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt
arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei
ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega kuulub hagi
rahuldamisele tervikuna.
TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb
kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja
maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata
hagi kostjale kätte. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks
otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 10 000 krooni, mis tuleb kostjalt
kohtukuluna hageja kasuks välja mõista.
TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1
ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni
täitmiseni.
TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
kindlaks määrati.
TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeks võtul põhineva otsuse omal
algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 396 sätteid ning
juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, §-de 440-442, § 468 lg. 1 p. 1, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming
Ärakiri õige
Nooremreferent Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 29. juunil 2010. a.
29. juunil 2010. a.
29. juunil 2010. a.
29. juunil 2010. a.
Nooremreferent Lea Herne