2-09-44614/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-09-44614

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2010. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-09-44614 Tsiviilasi Mxxxxx Txxxxxxx hagi Mxxxx Lxxxxxx vastu üürilepingust tuleneva võla nõudes Tsiviilasja hind 5174,53 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxxx Txxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: MxxxxxLxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg 12.05.2010. a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Mxxxxx Txxxxxxxxja Mxxxx Lxxxxxx vahel 12.05.2010. a kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1. Kostja kohustub tasuma Mxxxxx Txxxxxxxxx võlgnevuse summas 2500 krooni ja kohtukulude katteks 300 krooni, kokku 2800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni. 1.2. Kostja kohustub punktis 1.1. nimetatud summa tasuma hageja arveldusarvele osade kaupa alljärgneva maksegraafiku alusel: Tasumise kuupäev Summa hiljemalt 08.07.2010. a 500 krooni hiljemalt 08.08.2010. a 500 krooni hiljemalt 08.09.2010. a 500 krooni hiljemalt 08.10.2010. a 500 krooni hiljemalt 08.11.2010. a 500 krooni hiljemalt 08.12.2010. a 300 krooni Kokku 2800 krooni

2

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-44614 menetlus Mxxxxx Txxxxxxx hagis Mxxxx Lxxxxxx vastu võla nõudes.

Menetluskulude jaotus: 1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda. 2. Tagastada Mxxxxx Txxxxxxx arveldusarvele nr 10052036399008 SEB Pangas pool hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 600 (kuussada) krooni. 3. Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik Mxxxxx Txxxxxxx esitas 06.09.2009. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxxx Lxxxxxx vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse 10 052,88 krooni nõudes. Kohus tegi 18.09.2009. a makseettepaneku. Võlgnik esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Vastuväite kohaselt tunnistas võlgnik nõuet summas 4522,32 krooni, kuid ei tunnistanud nõuet summas 5530,56 krooni. Seoses võlgniku vastuväitega otsustas Pärnu Maakohus 25.01.2010. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada vaidlustatud osas ja anda nõue selles osas üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

23.02.2010. a esitas Mxxxxx Txxxxxxx Tartu Maakohtule hagiavalduse Mxxxx Lxxxxxx vastu üürilepingust tuleneva võla 5174,53 krooni nõudes.

Kostja vaidles nõudele 14.04.2010. a kirjalikus vastuses vastu.

Kohus pidas asja arutamiseks 12.05.2010. a kohtuistungi. Kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mis protokolliti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub võlgnevuse summa osaliselt 2500 krooni ja poole riigilõivust, mida hagejale ei tagastata s.o 300 krooni. Sellega lugesid pooled nõuded üksteise vastu lõppenuks. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Pooled on kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise materiaalõiguslikest ja protsessuaalsetest tagajärgedest. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise

3 korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lisaks selgitab kohus menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja tasub temale 300 krooni menetluskulude katteks. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda..

Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 06.09.2009. a kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu 750 krooni. Hagi esitamisel kohtule tasus hageja 19.02.2010. a Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 täiendavat riigilõivu summas 450 krooni. Kokku on hageja tasunud nõudelt riigilõivu 1200 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb talle TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool tasutud riigilõivust, s.o 600 krooni tagastada.

Maimu Laumets Kohtunik